Saamislugu Goethe hakkas seda kirjutama aastal 1773, kasutades keskaegset Rutbeufi süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte ja sügavus kuna inimesi ei huvita ainult pealiskaudne sündmustik. ,,Seks sageli on palju aastaid vaja, Et valmida saaks vili vaimupuul" ,,Ei petlik hulk ju hetkest kauem huuma. Meis tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma....
Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki selja ülemisele ja alumisele servale. Kaptaal tugevdab trükipoognate ühendust ja on ühtlasi raamatu kaunistuseks. Raamatuploki köitmiseks valmistatakse paberipoognast voltimise (kokkumurdmise) teel köitepoognad (vihikud). Köitekaaned annavad raamatule hea väljanägemise ning kaitsevad raamatuplokki määrdumise ja vigastuste eest. Köitekaante osadeks on kaanepapid, selg, seljaõnar (e. valts), roots (seljapapp), lõtk, seljavahemik ja kaanekattepaber või seljakatteriie. Kaks kaanepappi on ühendatud paberist või riidest köitematerjaliga. Kaanepappide vahele jäetakse
naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine.Vastupidi Vahuri keelule hakkas Tambet saksa keelt õppima ja käis Lodijärve lossis kauplemas ning endale vajalikku kraami toomas . Oma poja Jaanuse pani ta Tallinna Mustamunga Kloostrisse õppima, et poeg kasvaks saksaks ja kirjatargaks. Kui Jaanus, kes on selle raamatu peategelane, oli kümneaastane, ratsutas ta esimest korda Lodijärve lossi. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtus Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada
1.Kokkuv�tte koostamine algab sellest, et algtekst loetakse l�bi ning leitakse sellest tuum (point) ja olulised ideed. 2.Kokkuv�te on objektiivne ega sisalda hinnangut. 3.Kokkuv�te pole tsitaatide kogu, vaid oma s�nadega v�ljendatud s�num. Originaalteksti peam�te (tuum) peab olema edasi antud. 4.Kokkuv�te on omaette terviklik tekst ja peab olema m�istetav algteksti lugemata. Pea meeles, et originaalteksti pole lugejal ees ja ta peab m�istma selle tuuma ja sisu kokkuv�tte p�hjal. 5.Originaaltekstides esineb m�ttekordusi, mida kokkuv�ttes peaksid v�ltima. 6.�ra kirjuta kokkuv�ttele pikka taustaseletust ega sissejuhatust, vaid asu kohe sisu edastamise juurde. 7.Kokkuv�ttes tuleb osata algteksti kompositsioon lahti v�tta (�igemini seda eirata) ja kokkuv�tte jaoks luua oma kompositsioon. 8.Kokkuv�tte stiil peab olema neutraalne ja lihtne. �ra j�lgi allika stiili. 9.Kokkuv�te peab olema kirja pandud lihtsate lausetega (maksim 10 s�na). 10.Kok...
PUNASE RAAMATU SOONTAIMED Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid
MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!
Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles ...
Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada.
Ptk 1 Tööstusühiskond Selle kujunemise eelduseks oli tööstusrevolutsioon st. leiutati masinad, mis panid aluse vabrikutööstusele.Vabrikutööliste kiht e. proletariaalid, tänu sellele said hoo sisse mitmed ülestõusud, millest tähtsaim on sotsialism.Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad.Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine. Postindustriaalne ühiskond Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, k...
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti ise oma elu korraldama ja seadma...
,,Kevad'' Oskar Luts 1. Sissejuhatus Tegelased Raamatu ja filmi erinevused Raamat Film Erinevused Raamatu ja filmi sarnasused Sarnanused Place your screenshot here Film tasuta kui tahate vaadata Aitäh kuulamast. Küsimusi ?
"Kuivõrd reetlik on uskuda, et inimene on midagi enamat kui lihtsalt inimene." John Green "Paberlinnad" Iga inimese endi kätes on see, kuidas teised teda näevad ja temast aru saavad. Kuid mis saab siis, kui teda peetakse millekski rohkemaks, kui lihtsalt temaks endaks ning on levinud arusaam inimesest, kui mingisugusest seiklusest, mis on siia ilma sündinud imena? Raamat "Paberlinnad" räägib grupist noortest, põhiliselt Quentinist ja Margost. Quentin on tagasihoidlik ja üsnagi arg poiss, kelle elu eesmärk on omandada kõrgharidus, saada hea töökoht, abielluda ja 30-aastaselt lapsed saada. Margo on Quentini täielik vastand- seikleja ja uudishimulik neiu, kes ei karda midagi ning keda ei hoia miski ühes kohas kinni. Ta oskab elu nautida. Kuigi need kaks olid lapsepõlves parimad sõbrad, ei tee nad nüüd, keskkooli lõpu lähistel, teineteisest enam...
''Medaljon'' Ene Sepp Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. '' Kui sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis ei ole sul midagi.'' Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel,kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi,et midagi on valesti. Kukkumise hetkel juhtus aga üks võõras poiss teda kinni püüdma. Nii tutvuski Heidi Taneliga. Nad said...
ja looming on kujundanud meie tunde- ja mõttemaailma. Selle sarja raamatutes avastame suurkujude elu ja loomingu seni tundmatuid, sageli üllatamapanevaid tahke veel avaldamata värsiridu, esitamata helindeid, vähe tuntud või lausa tundmatuid taieseid ja põnevaid kavandeid ning loometee kummalisi keerdkäike. ,,Raimond Valgre legend" on raamat muusikust, kelle loodud laulud said legendaarseks siis, kui Valgre ise enam ammu akordioniklahve ei sõrmitsenud. Raamatu autor Jaak Ojakäär kõnnib helilooja Raimond Valgre elu ja loomingu radadel, teejuhiks on talle isa Valter Ojakäär. Teoses on Raimond Valgre ammuste teekaaslaste mälestuskilde ja tema loomeradade uurija Eino Avarsoo tõdemusi, mis avavad Valgre laulude vähe tuntud või tundmatut ajaloolist tausta ning tema loomingut mõjutanud tundeelu tagamaad. Rikkalikult illustreeritud raamat on seni Valgre kohta ilmunud teostest kõige mahukam
,,Udu" Stephen King Stephen Edwin King on Ameerika üks tuntumaid õudus- ning ulmeromaanide autoreid. Ta on sündinud 1947. aastal ja oma esimesed õudusjutud avaldas ta juba varases nooruses. Maailmas on müüdud enam kui 350 miljonit eksemplari Stephen Kingi romaanidest ning lühijuttudest. Osa neist on ilmunud ka varjunime Richard Bachman all. Paljudest kirjaniku teostest on tehtud filme ning lühisarju televisioonis. Esmakordselt ilmus ,, Udu" novellina 1980.aastal Stephen Kingi õuduslühijuttude kogumikus ,,Dark Forces." Täispikas mahus avaldati raamat 2007. aastal. Samal aastal vändati sellest ka menukas film. Teose tegevus toimub Ameerika väikelinnas Bridgtonis. Ühtäkki mattub linn paksu udusse. Udu varjab endas aga hirmuäratavaid ebamaiseid koletisi. Loo peategelasteks on David Drayton ning tema poeg Billy. Koos paarikümne inimesega varjuvad nad pak...
BOOKS (From Wikipedia, the free encyclopedia) A book is a set or collection of written, printed, illustrated, or blank sheets, made of paper, parchment, or other various material, usually fastened together to hinge at one side. A single sheet within a book is called a leaf, and each side of a leaf is called a page. A book produced in electronic format is known as an electronic book (e-book). Books may also refer to works of literature, or a main division of such a work. In library and information science, a book is called a monograph, to distinguish it from serial periodicals such as magazines, journals or newspaper. The body of all written works including books is literature. In novels and sometimes other types of books (e.g. biographies), a book may be divided into several large sections, also called books (Book 1, Book 2, Book 3, etc.). A lover of books is usually referred to as a bibliophile, or, more informally, a bookworm. A st...
Välistatud on aga materiaalne hierarhia ja välimuslik eristumine - kõik elanikud kannavad nt sarnaseid riideid väikeste erinevustega olenevalt vanusest ja perekonnaseisust, kõigil linnade detailplaneering on identne. Valitseb võrdõiguslikkus - tööl käivad ühepalju nii mehed kui naised (lapsed pannakse selleks ajaks lasteaeda), haridust võivad omandada nii mehed kui naised samaväärselt, naised võivad ka vaimuliku ametit pidada. Üpris hämmastav, arvestades raamatu ilmumisaega. Samas on siiski tegemist rangelt patriarhaalse ühiskonnaga - perekonnas valitseb hierarhia, naine allub oma mehele ja lapsed oma vanematele. Sugudevaheline suhtekorraldus on samuti väga rangelt korraldatud, seks enne abielu on keelatud - sest kui see oleks lubatud, ei näeks noored inimesed enam abiellumisega vaeva, tsiteerides teost. Tjah. Abielu on samuti kogu eluks.
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes.
isiklikult saan Augustist aru, kui sa pole kunagi koolis käinud ja su nägu pole ,,normaalne" on vägagi raske mitte välja teha lastest, kes sind vaatavad ja sinust selja taga räägivad. Ta sai ennast päris palju proovile panna. Ennast ületades koolis, kuhu ta minna tegelikult ei tahtnud, kuid usun, et see tuli talle ainult kasuks, kuna nüüd on tal palju toredaid sõpru ja kogemusi. Lõpuks meeldis Augustile kool väga ja ta leidis endale palju toredaid sõpru. Kooliaasta lõpus ja raamatu lõpus sai August kooli direktorilt Henry Ward Beecheri medali, mis näitab õpilase lahkust ja heasüdamlikust. Arvan, et see raamat peaks kindlasti kohe olema selles nimekirjas, mida kõik Eesti lapsed peaksid lugema. See õpetab seda, et kõik inimesed on väga erinevad ja näitab seda külge, mida tunneb narritav pool.
Kirjandusteose analüüs 08.04.2009 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks. Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks näge...
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...
Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti...
Penn karjus kiiresti, et keegi aknad sulgeks, et kärbsed tulevad sealt kaudu. Lõpuks jõuti selleni, et võiks aknad avada, et kärbsed välja läheks. Direktor ei luband seda ja õpilased pidid terve tunni kärbseparvega leppima. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja kärbsepaberit tuua-nii saigi. Terve klass oli kärbsepaberrit täis. Dire käskis need maha võtta. Tembu tagajärg-terve klass pidi 2nädalat 2 tundi pärast tunde istuma ning õppima pähe kodanikuõpetuse raamatu esimesed 50lk.Kel need pähe ei jäänud ei saand lõpetada keskkooli. · Koolilõpetamine oli silmapiiril. Otsustati lõpumärgi tegemist. Tehti kavandeid-lõpuks valiti Sirkli ja Joodiku vahel. Sirkel oli oma tööga koos isa abiga näinud pool ööd vaeva ning põhjendas kenasti, miks selline märk. Joodikul polnud aga oma kaitseks ühtegi argumenti. Valiti Sirkli märk. .Otsustada oli vaja mida märgi taha graveerida. I kokkutulek pidi toimuma 1943a.võidupühal.
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
Cullen Pildil on Bella koos Cullenitega. Alustades vasakult: Alice, Emmett, Bella, Edward, Rosalie ja Jasper. Jacob Black Kokkuvõte Meyeri Stephenie vampiirisaaga kolmanda raamatu ,,Päikesevarjutuse" kohta: Raamat algas sellega kuidas Bella on koduarestis kuna eelmises raamatus oli ta koos Aliciga Itaaliasse Edwardit päästma läinud ilma Charlie käest luba küsimata. Mingi aja pärast isa leebub ja teeb Bellale ettepaneku, et Bella on vaba koduarestist kui ta veedab aega ka Jacobi ja teiste sõpradega koolist. Bella ongi nõus ja nii on lubatud tal ka Edwardiga pikemalt koos olla.
Näkimadalad Herman Sergo Mirjam K. Clemet Pest tappis kogu tema perekonna ja ta hakkas ise Skalluse talu peremeheks. Ta kohtus Getteriga, kes kolis ka Skalluse tallu. Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa. Kui Clemet jaWalborg abiellusid, läks Getter Skalluse talust ära ja asus elama Jakobi onn, mis asus sügaval metsas. Ta armastas Clemetit. Jakob Ka tema pere suri pesti ajal. Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahi...
" Minu Austraalia" Autor: Airi Ilisson-Cruz Ilmumisaasta:2009 Kirjastus: Petrone Print Tegevusaeg toimub 2007 Septembrist ja 2008 aastal. Tegevuskoht on Austraalia, peategelane reisib Austraalias ringi. Tegelased : Airi , kes raamatu kirjutas, räägib endast ,kui ta Austraaliasse reisile läks. Ta tahtis näha maailma, kultuure ja saada uusi kogemusi, otsis uusi väljakutseid. Ta armastab reisida ja kõige rohkem armastab ta aasia riike . Erwin on lihtne töömees, kellega Airi kohtus Austraalias, Townsville linnas. Airi abiellus filipiinlasega . Nad jäi Austraaliasse ,Brisbane elama ja lõid perekonna. 5) See oli reis , kus peategelane Airi otsis ennast ja oma elu eesmärki. Teda oli alati miski
,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule?" Mõeldes kättemaksule, ,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule," ei pea alati end süüdi tundma, kuna mõnikord on see vajalik, et saada hingerahu. Shakespare'i kirjutatud raamatus sai peategelene Hamlet teada, et tema isa tappis kuningas Claudius. Ta tundis meeletut kättemaksuiha, kuid kes saab seda pahaks panna? On inimesi, kes ainult nutaksid päevast päeva, aga on ka neid, kes tahavad edasi elada, teades, et nad on oma kättemaksu mingil moel sooritanud, olgu see siis tapmine või midagi muud. Ta kirjutas näidendi, mille põhimõte oli sama sisuga, kuidas tema isa suri. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti, et tema isa tappis ta lähisugulane. Siis tundis Hamlet rahulolu, saades kinn...
Ideekaart 1) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa · Põhitegelased: Andres Paas väga töökas, sihikindel ja tugev. Ta ajas taga tõde ja õigust, kuid sai peagi aru, et see ei maksa eriti palju ning aegajalt on kasulik tõde veidi väänata.(Pearuga pool oma elust kohtu vahet käies). Ta oli ühtlasi ka suhteliselt jonnakas ja arvas, et temal on alati õigus, teised on tema vastu ülekohtused. Pearu Murakas kaval, salalik ja visa hingega. Ta tahtis Andrese maad endale saada, sest arvas, et Vargamäe ei saa eksisteerida kahe peremehega. Selleks, et Andrest Vargamäelt minema saada, mõtles ta välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis. · Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis · Põ...
Minu Itaalia ,,Minu Itaalia" autoriks on Kristiina Prangli, noor neiu, kes kolis Itaaliasse oma armsama pärast. Itaalias käis ta koolis, elas vaheldumisi ühikas ja oma noormehe Andrea juures. Raamat andis suurepärase ülevaate temperamentsest Põhja-Itaaliast, detailsemalt Genova olustikust, kus Kristiina kuus aastat vahelduva eduga on elanud ja töötanud. Teemad, mida autor käsitles, olid väga põnevad. Itaalia on väga rikka ja kireva kultuuriga maa, aga väga rassistlik. Enamik probleemides süüdistatakse võõramaalasi. Itaallaste perekonnad on suured, elatakse suguvõsaga koos. Omavahelistes vestlustes on nad väga emotsionaalsed ja ülevoolavad. Samuti ei puudu peen huumor, mis sarnaneb brittidele. Itaalias on inimesed väga ülihoolitsetud ning kõrgmoelised, kunagi ei kanta samu riideid, mida kanti eelmine päev. Nad on ülimalt viisakad, kuid ei ütle kunagi otsesõnu välja, kui neile mingi asi...
Armastus ja traagika ,,Carmenis" Mustlasneiu Carmen ning kuulus röövel don Jose on justkui sattunud lõpmatule takistuste rajale. Neid on haaranud keeruline armastus ning metsikud kired, kuid nad on tegelevad liiga erinevate asjadega, et olla koos õnnelikud. Vastanduvad hea ja kuri ning kõike seob ebausk ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige. Ei saa südant sundida armastama ning...
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama...
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,...
Tegelased Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Is...
Isa Goriot lugemiskontroll (hindele 5) 1. Millal tuli isa Goriot pansionisse? - Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. ...
Harry Potter ja Azkabani vang Kokkuvõte Tegelased: Harry Potter-Poiss kelle vanemad tappis Must võlur nimega Voldemort, aga kes ise jäi ellu.Ta on ka peategelane. Ronald Weasley-Harry Potteri parim sõber. Hermione Granger-Harry Potteri parim sõbranna. Darso Malfoy-Harry koolikaaslane kellega ta ültse läbi ei saa. Professor Dumbledore-Kooli direktor Severus Snape-Õpetaja kes ei salli Harryt Macgonagal-Õpetaja ja ka dumbledore parem käsi hagrid-Õpetaja ja ka Harry sõber Kokkuvõte: "Harry Potter ja Azkabani vang" on selle triloogia kolmas osa.Raamat algab sellega kuidas Harry Potter elab suvel oma tädi ja onu juures.Kuigi nad ei hooli eriti Harryst hoiavad nad teda suvevaheaegadel enda juures.Ühel õhtul tuleb neile külla Harry onu õde ja hakkab Harryt kiusama.Onu õde muidugi teab et Harry Potter käib pahade poiste koolis kuna keegi ei tohi teada et Harry on võlur ja, et ta käib Sigatüüka Nõiduse ja...
„Kevade“ raamatut ja filmi võrdlev analüüs Tootsi tegelaskujul on raamatus ja filmis nii sarnasusi kui ka erinevusi. Tootsi tegelaskuju erineb välimuse poolest. Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha. Toots ütles Arnole, et ta hakkab ise Teelega plaani pidama raamatus ja filmis erinevates s...
Lõpuks sai Johannesest kooli kõige populaarsem poiss. Raamat on kindlasti väga motiveeriv ning annab inspiratsiooni ning lootust kõigile, kelle elu on samuti nullpunkti jõudnud. Igaüks on oma saatuse sepp. Ma arvan, et see ongi autori sõnum. Raamatus olid mõned kohad tuttavad, mõned mitte. Näiteks, pole mina oma elus sellise koolikiusamisega kokku puutunud. Arvan, et selline käitumine on vale. Samas oli kohti, kus tundsin ära mõne samasuguse olukorra enda elust. Raamatu tegi minu jaoks huvitavaks just see, et tegelased olid sama vanad. Oli huvitav jälgida, mis võtmes autor koolielu kujutab ning mõelda, millised võisid tema koolipäevad välja näha. Kokkuvõttes soovitan seda raamatut kõigile teismelistele noortele. Lugedes saab hea ettekujutuse erinevatest inimtüüpidest ning raamatust leiab peategelase tegudest kõvasti inspiratiooni. Mulle raamat meeldis! 10. klass 10.04.2017
Raamatu arvustus Lugesin raamatut Franz Schuberti autobiograafiast. 1797. 31. Jaanuaril Viinis sündinud helilooja ei saavutanud oma eluajal midagi märkimisväärset. Alles pool sajandit pärast tema surma avastati geeniuse helitööd. Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal Franzi esimeseks klaveriõpetajateks oli ta isa ja ta vend Ignaz. Schuberti mitmekülgne muusikaline haridus ei tuginenud professionaalsetele alustele. Schuberti looming oli järjekindlalt realistlik. Tema muusikas valitsesid lüürilised tendentsid, kuid talle polnud omane ei hüpertrofeerunud subjektivism ega tegelikkuse viirastuslik moonutamine, ei neurasteenilisus, liialdatud ekstaatilisus ega erootilisus, mis iseloomustasid reaktsioonilisi romantikuid. Schuberti ja tema koolikaaslasi sidusid sügavad ning püsivad huvid. On iseloomulik et Schuberti sõpradeks ei olnud tema klassi- või eakaaslase...
Tallinna Inglise Kolledz THE HORSE WHISPERER BOOK REPORT Alice Tärk, 9b. Title: The Horse Whisperer Author: Nicholas Evans Publisher: Transworld Publishers Ltd Year: 1991 Number of pages: 97 Genre: fiction The setting: Takes place in Montana The Time Period: 1995 Goal: Some are going to be okay, some are not. The main character is Grace, who is thirteen years old and lives with her mother and father in New York. She is a usual teenager until she loses her leg and her best friend in a serious riding accident. After that she is sad and truly desperate hating the entire world. Her mother Annie is an Englishwoman who had lost his dad and wanted to prove her whole life that she is good in everything: as an important journalist in a fashionable magazine, as a mother and as a husband. But her job is number one and she does not find a lot time for her daughter and husband. ...
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. ...
Arved Viirlaid "Ristideta hauad" Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan"Ristideta hauad" annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Romaani 1.osas algab tegevus oktoobris 1944. Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks. Sõbrad olid väga head tema vastu ja nõnda vastas Taavi ka neile. Kuna Taavi oli olnud teenimas Soome leegionis, vajas ta ...
LÜHIKOKKUVÕTE Raamatu nimi : Kuristik Rukkis Raamatu autor : J.D. Salinger Raamat räägib ühest poisist nimega Holden Caulfield, kes käib Pency koolis , või peaks juba mainima, et käis Pency koolis. Holden visati koolist välja kuna tal oli halb õppeedukus ja ta kukkus ka eksamilt läbi. Holden elab ühiselamus, kus ta toanaabriks on Straddler . Kuna Straddler läks kohtama Holdeni endise tüdruku Jane Gallagheriga, oli Holden natuke kade ja hakkas Straddlerilt palju igasuguseid küsimusi esitama
Raamatu tutvustus ,,Kõik see pere" Autor:Gaby Schuster ,,Kõik see pere" Gaby Schuster Omandas kirjutamisoskuse pikaajalise ajakirjanikutöö käigus. Enne oma esimeste teoste avaldamist oli ta palju aastaid ajakirjade "popcorn" ja "Tüdruk" peatoimetaja. Ta on mitmete tüdrukutele mõeldud raamatusarjade autor,on koostanud teleseriaalide tarbeks romaane ja tüdrukutele suunatud nõuanderaamatuid. Tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse.Gaby Schuster elab koos oma mehe ja pojaga Müncheni lähistel. Gaby Schuster Tegelased Johannes Kauz-Isa Annamaria Königi-Kasuema Johannese lapsed:Hanna,Ben,Michaela Annamaria Königi lapsed:Jasmin,Patrizia,Aleksander Vanaema: Agnes Tegelaste vahelised suhted Hanna ja Jasmini omavahelised suht e olid üsnagi pingelised,kuna Hannale ei meeldinud kasuema ja t emaga koos majja kolinud t üt red.Hannal ja Jasminil oli ...
Kokkuvõte: ,,Organisatsioon ja organisatsioonikultuur" Organisatsioonikultuuri käsitlusi: Sünonüümidena vaadeldakse organisatsioonikultuuri, ettevõttekultuuri, organisatsiooni kliimat ja juhtimiskultuuri.Organisatsioonikultuuri mõiste aktualiseerus 1980ndatel aastatel. Kotter ja Heskett peavad organisatsioonikultuuri kogu kooslust hõlmavaks ja ettevõttekultuuri seotuks väiksemate allüksustega. Tryce ja Beyer (sarnaselt Scheiniga) ütlevad, et organisatsiooni kliima on 1 organisatsioonikultuuri pindmistest avaldumisvormidest. Kliima on seotud organisatsiooni psühholoogilise keskkonnaga ja vastavates uuringutes käsitletakse, kuidas liikmed tajuvad oma organisatsiooni, mitte tõekspidamisi, väärtusi ja norme, mida kõik koosluse osalised jagavad. Organisastioonikultuur tugineb G.Meadi sümboolse interaktsiooni teooriale, mille kohaselt indiviidi ei saa keskkonnast lahutada ning ta on üheaegselt nii mõjutaja kui ka mõjutatav. Viidatuim kultuuri...
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tah...
Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada.
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles.
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse konte...
Kas arvutiajastu hävitab raamatu? Mida arvate teie, kas selline raamatute elimineerimine juhtub? Äkki põhjendate? Praegusel ajal levib aina enam dokumentide, raamatute ja teise kirjateoste digitaliseerimine. Minule see idee väga ei meeldi. Näiteks digiretseptid ei tööta vahepeal. Kahjuks hävitab arvuti koos inernetiga järjest rohkem kirajandust, kuid seda täielikult hävitada on pea võimatu ja minule mõeldamatu. Raamatud on väga vajalikud ajaloo allikad. Olgu tegu jutu- või teadusraamatuga ei tohiks need kunagi kaduda. Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi sõnu ja väljendeid muutub minu keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Internet ,vastupidiselt raamatutele, risustab keelt. Samas on raamatud huvitavad ning heaks ajaviiteks muidugi juhul kui tegu on minule meeldiv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
