Rehepapp lugemispäevik (0)

5 VÄGA HEA

„ Rehepapp “
Andrus Kivirähk

Tegelased

Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud – ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep , kes oli talle väga ustav.
Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist.
Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades.
Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem lõppeb raamat samuti tema tegevuste käigus. Raamatu alguses sööb ta seepi ning peaaegu sureb . Raamatu lõpus tulistab ta kiriku ukse pihta armuleivaga ja saab üleloomuliku väe osaliseks . Selle väega peksab ta esmalt oma tööandja Koera Kaarli läbi, siis vägistab Luise ning hiljem sööb veel seepi. Jaani elu muutus kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas. Jaan pidi taluma külmas majas üksi olemist ja tühja sahvrit, mis omakorda tähendas tühja kõhtu.
Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma , kui Aida- Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale.
Räägu Rein : Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid.
Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda , sest mees oli mõisas kubjas . Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata.
Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas.
Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks.
Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle.
Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab.
Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest . Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas , tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha . Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd.
Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära.
Sulane Timofei : Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta.
Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti.
Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha.
Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi.
Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna elas külast eemal metsas ja tal oli tohutult palju kasse . Räägu Rein tappis ta ära, kui ta väljaheite hunnikuna Reinu hoovis lebas.
Katk: Rehepapi kavalusega suudeti katk tappa.
Halltõbi: Kimbutas Koera Kaarlit, kuid mees ajas viinaga tõve ära.
Vanapagan: Ta andis krattidele hingesid, kuid peaaegu iga kord suutsid külaelanikud ta üle trumbata.

Sündmustik
Teos on jagatud kolmekümneks peatükiks. Igale peatükile vastab üks kuupäev ehk esimene peatükk on esimene november, teine peatükk teine november jne. Raamat algab sellega, et sulane Jaan on maas ja valmis surema. Tuppa astub Rehepapp ja saab teada, et piinleja on seepi söönud. Ta annab paar õpetussõna ning riidleb kõvasti, et pole mõtet kõiki mõisas olevaid asju suhu toppida ning läheb minema. Edasi hakkab raamat minema järjest põnevamaks. Räägu Liina ostab Luiselt endale vana parunessi musta surikleidi ja annab tüdrukule vastutasuks hõbeprossi. Räägu Rein hakkab hõbeprossi kadumises kahtlustama Kiltrit ja neil tekib sõda. Kasutatakse võlukunsti ja lõpuks suudab Rein Kiltri surmata. Paraku, aga prossi Kiltri käes ei ole ja Rein ei suuda seda uskuda .
Koera Kaarel leiab metsast halltõve. Kuigi ta teab, et tõbede hüüetele ei tohi vastata, suudab halltõbi mehe üle kavaldada. Mees ronib puu otsa ja jääb ootama hetke, mil tõbi ära läheb. Haigus teeb puu all olles Sandri häält ja Kaarel tuleb maapinnale. Sedasi saab haigus Kaarli kergesti kätte. Tänu rehepapi tarkusele saab Koera Kaarel tõvest lahti, kuid muutub suureks joodikuks. Nimelt peab halltõve eemale ajamiseks kogu aeg viina hõng küljes olema.
Vahepeal tuleb külaelanikke kimbutama katk. Kõik teavad, et piisab katkule otsa vaatamisest ja oledki surnud. Terve päeva püüavad inimesed katku leida, et Rehepapp saaks ta hävitada, kuid seda ei juhtu. Rehepapp toonitas, et katk võis ennast moondada ükskõik milleks ja iga silmatorkava asja leidmise korral tulla tema juurde. Sulane Timofei leiab hõberaha ja paneb selle enda keele alla. Õhtul kargab mehe suust välja siga, mis osutub katkuks ja surmab mehe hetkega. See paneb Rehepapi raskesse olukorda. Kaval mees nagu ta on, hajutab ta sea tähelepanu, ründab looma noaga ja lükkab ahju. Sellega saab suur oht mööda.
On saabumas talv ja Kubjas Hans meisterdab endale lumest krati. Ta tahab, et kratt suudaks tuua tema armastatu, kelle nägugi mees ei mäleta, oma koju, et mees saaks neiu ilu imetleda. Kahuks pole kratt selleks võimeline ja hakkab hoopis Hansule lugusid jutustama. lugusid, mis on juhtunud teistes paikades üle maa. Jutustusi sellest, kuidas rüütlid lohedega võitlevad, kuidas inimesed purskkaevude ümber istuvad ja kuidas printsesside kätt palutakse. Sellest hetkest peale hakkab Hans igal õhtul Luise akna all luuletusi lugemas käima. Pärast lumememme sulamist tuleb vanapagan ja keerab Hansu nina kuklasse , sest mees oli oma kolme veretilgaga dokumendile alla kirjutanud. Pärast Hansu surma saab Õuna-Endlist uus kubjas. See rikub Räägu Reinu unistuse mees oma tütrele kosja sobitada.
Raamatu lõpus suudab Rehepapp üle kavaldada vanapagana. Hundid rebivad kuradi lõhki ja söövad ära. Rehepapp läheb aga rahus koju. Kõige viimane peatükk selles teoses lõppeb nagu ka algas, sulane Jaaniga. Mees tulistab relvast armuleivaga vastu kiriku ust ja saab üleloomuliku väe osaliseks. Kahjuks ei tea ta, mida oma jõuga teha ning läheb baari ja peksab läbi Koera Kaarli, kes teda halvasti kohelnud oli. Siis läheb ta mõisa juurde ja vägistab ära Luise. Kõige lõpetuseks läheb ta mõisa sahvrisse ja sööb seepi ning siis istub ta kivile ja jääb magama.

Tsitaate

„See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju.“
„ Vanadest pole üldse mõtet rääkida, nad varastaksid sipelgapesast okkad ka ära, kui saaksid.“
„Mina olen kõigest hoolimata Lembitu järeltulija.“

Arvamus
Minu arvates oli see raamat parim, mida ma mitmete aastate jooksul lugenud olen. Selles oli nalja , räägiti ahnete rumalustest, iseloomustati eestlaseid, kes võtsid elamist krattide ja mütoloogiliste olenditega täiesti tavaliselt. Lisaks suutis autor oma meeletult suure kujutlusvõimega luua justkui päriselt elanud rahva ning nende küla. See teos tõestas mulle, et autori piiritu kujutlusvõime ning selle kasutamine muudavad raamatu väga põnevaks ja naljakaks. Kogu aeg, kui ma „Rehepappi“ lugesin, oli mul kujuteldav pilt silme ees. Lugedes nägin ma justkui filmi ja olin ise selle filmi jutustaja . Pärast teose lõpetamist olin ma kurb ja ei teadnud , mida ma nüüd tegema peaksin, sest selle raamatu lugemine oli vahepeal lahutamatu killuke minu päevast. Nüüd on mul selge, et lisaks põnevus- ja seiklusromaanide lugemisele on minu kolmas kirg leida lugemiseks midagi sellist nagu „Rehepapp“.
Silver
9B

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 200 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

200 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sillluolen Õppematerjali autor

Eesti üks menukamaid teoseid, mille on kirjutanud Andrus Kivirähk. Väga põhjalik ja pikk lugemispäevik, milles on olemas tegelased ja nende iseloomustused, sündmustik, tsitaadid ja arvamus.

rehepapp kivirähk Andrus Andrus kivirähk

Sarnased õppematerjalid

odt

A.Kivirähk "Rehepapi" lühikokkuvõte

A.Kivirähk REHEPAPP Koostas: Martin Aulik, Aut2-11 Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes 1885-1935, Tallinn). Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel.

Kirjandus

docx

Rehepapp ehk november

IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu

Kirjandus

ppt

Rehepapp - autor, sisu, tegelased

Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest

Kirjandus

doc

Rehepapp

sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua ja mees saigi terveks. 9) Koera kaarel läks kõrtsi purjutama, sest sulane polnud sealt täispeaga tagasi jõudnud. // Imbi ja Ärni läksid Jaaniga võidu marti jooksma. Aida Oskar ei lasnud sisse ja nad koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont

Kirjandus

docx

Rehepapp ehk november Lugemispäevik

Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi jooma

Kirjandus

pdf

Rehepapp lugemiskontroll ja kokkuvõte(põhjalik)

Esiteks ta sõi seepi, sest arvas, et see on idamaine maiusroog. Teiseks ta sõi ka parukat, kuna ta uskus Timofei öeldut, et see on sai. Kolmandaks sulane Jaan uskus, et higi sita ja karvadega saab armurohu ning sööda seda sellesse keda tahad et sind armastama hakkaks. Neljandaks joob tinti kuna arvas et see valjamaa naps. 2. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Lumest tehtud ning rääkis eri maadest pärit lugusid. 3. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Kõik külaelanikud läksid maha pikali risti-rästi. Pääs katkust- “pead ja jalad segamini nagu sead põhus-ei need küll inimesed pole”. Teisel korral tuli katku valge siga sisse ja rehe hakatakse katku otsima, katk oli hoberublaks end teind mis oli timofei suus, katkust lahti saamine- ta lubas et jatab kaks noorimat perest alles ja kummardus piiblile ning rehepapp loi talle noa jalast labi ja lukkas ahju 4. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit

Eesti kirjandus

doc

Rehepapp

augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil

Eesti keel

doc

Rehepapp

libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi

Eesti keel

Rohkem sarnaseid