vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg. Noorus ja karjääri algus 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis. 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis. Sõjaväelise karjääri algus. Lüüasaamine 1812- suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. 1813- Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. 1814- liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis
Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierrei ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleon oli abielus olnud 2 korda. Tema esimene lastetu abielu lahutati. Uuesti abiellus Napoleon 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Abielust sündis poeg, kes aga suri tuberkuloosi. 1795.aasta oktoobris saavutas ta omale populaarsust, mil ta surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässu. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799.aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. Napoleon suri 1821.aastal Püha Helena saarel. !840.aastal toodi ta surnukeha
Erich Kärner ,,Veel üks Lotte" Lugu algab Seebühlis, kus on lastesuvekodud. Teiste tüdrukute seas on seal ka Luise Palfy Viinist, ülemeelik, üheksa aastane lokkis juustega tüdruk. Sinna saabuvad aga kakskümmend uut tüdrukut. Viimasena astub bussist maha Lotte Körner Münchenist, kes on äravahetamiseni sarnane Luisega. Alguses tüdrukud omavahel läbi ei saa, Luise isegi virutab toidulauas Lottele jalaga. Öösel aga kuuleb Luise, kuidas Lotte nuuksub ning hakkab tal pead silitama. Järgmisel päeval ei julge nad teineteisele otsagi vaadata, kuid varsti hakkavad rääkima. Neist saavad lahutamatud sõbrannad ja õige pea avastavad nad, et on kaksikud. Kui tuleb kojuminekuaeg, ei lähe tüdrukud oma koju, vaid Luise läheb ema, Luiselotte Körneri, juurde ja Lotte isa, Ludwig Palfy, juurde
ma ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ma suutsin tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Ma oskasin valida häid abilisi, ma ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ma olin auahne ja armastasin kuulsust. Ma olin karm ja halastamatu ning ka tujukas. Minu esimene abielu jäi lastetuks ning me lahutasime 1810. aastal. Sellel samal aastal abiellusin ma Marie Luisega kellega ma sain poja, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Mul oli ka kaks last abieluvälisest suhtest.
Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha tappa. Samas aga Aidamees Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga
Õitsev meri A, Mälk Lektüürileht Autor: August Mälk Lk arv: 280 Korrektuur: Lauri Vanamölder 5. trükk 1. Ennustamine. Millest raamat võiks rääkida? Millest raamat rääkis. Raamat võiks rääkida merest, elust rannas, Raamat rääkis Hannesest, tema elust, rannast ja merest ning elust rannas. Kirjeldas kala püüki ja meler käimist. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk nr Lause. Põhjendus, miks meelde jäi. Lk nr 1. ,,Maja nii tühi! Oleks Hanneski Ema ja isa arutasid omavahel, kui kodus!" tühjaks maja oli jäänud pärast Arno ja Marie lahkumist ja kui 29 Hannes polnud veel koju ...
huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Napoleonist isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763 1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791 1847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811- 1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka:
9-aastasena võeti Napoleon Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema selle pärast. Lõpetamise järel asus ta edasi õppima École Militaire'i Pariisisi. Ta armus Josephine’i ja abiellus temaga. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja abiellus teise naisega. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest. Kõigest sellest võin järeldada, et Napoleon oli tark ja haritud mees. Tal oli hea mälu, kuna teadis peast paljude oma sõdurite nimesid. Samas oli ta küllaltki kalgi südamega, kuna suutis oma naise lastetuse tõttu maha jätta. Napoleoni töövõime oli suur. Ta suutis tegeleda korraga mitme tähtsa asjaga
1805-purustas napoleon austria-vene ühendväed Austerlitzi lahingus, napoleoni häving trafalgari merelahingus Inglise-hispaania ühendlaevastiku vastu 1806- napoleon kuulutas välja majandusblokaadi, prantslased põrmustasid Preisimaa 1807- algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807 napoleoni võiduga, sõlmiti Tilsti rahu 1810- napoleon abiellus Austria keisri tütre Maria-Luisega, 1810 aastaks sõltus enamik euroopa riike Prantsusmaast 24.juuni 1812- napoleoni väed alustasid sõjakäiku venemaale 7.sept. 1812- Moskva lähedal asuvas külas toimunud lahingus, saavutas prantsusmaa võidu, kuid ei suudetud vene armeed täielikult purustada okt. 1813- rahvaste lahing koalitsioonpartnerite ja napoleoni vahel,kus napoleon sai lüüa märts 1814- pariisi vallutamine liitlasvägede poolt, napoleoni loobumine troonist
kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale.
Nad rääkisid. Nende suhe hakkas vaikselt arenema, aga salaja. Edaspidi tantsis Hannes Niidaga. Ta käis ka salaja Niida juures kambris. Kõik toimus salaja, sest muidu oleks Niida mainele see halvasti mõjunud. Hannesel olid juba suured unistused koos Niidaga. Hannes oli abivalmis ka kodus. Ta ema oli nii hädine, et suri ükspäev. Perre oli vaja uut perenaist, kuna Marie oli abielus juba ja ära kolinud. Hannese vanem vend Klaus tegigi selle suure sammu ja abiellus metsainimese Luisega. Muidu mõtles Hannes, et kosib Niidat, aga temast poleks ikka seal kasu olnud. Üks õhtu, kui Hannes Niida kambrist väljus, jäi ta Niida isale vahele. Järgmisel päeval rääkis Niida isa Jaan Hannesega sel teemal. Niida saadeti ära Tallinna, aga nad kirjutasid teineteisele ikka. Hannes läks ka merd sõitma ja raha teenima nende tuleviku jaoks. Kui Hannes koju tuli sai ta teada, et Niidal on mingi teine mees kodus. Ta tahtis selgitust. Kõik ta unistused olid purunenud. Õhtul
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla.
·Elukogemustega kalur Tubli rannanaine KLAUS ARNO ·Kinnise isiksusetüübiga Lapsed Pere ja laste eest hoolitseja ·Abiellus Luisega ·Läks Merekooli ·Positiivse ellusuhtumisega Majapidamisetööde tegija · 2 last ·Hannese eeskuju MARIE ·Teose lõpus voodihaige isa ema
• Parandab riigi suhteid kirikuga • Kontinentaalblokaad, Reini Liit Suhted • 1794 Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga • Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. • Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791–1847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. • Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: • Krahv Charles Léon (1806–1881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega • Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga • Lisaks võisid tema lapsed olla ka:
(1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes ei pääsenud troonile, aga suri 1832.aastal tuberkuloosi. 1803.aastal likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriik. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli al olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid juba
Teised allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem. Isiklik elu Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (17601794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (18111832), 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I 2. http://www.director.ee/napoleon-mees-kes-muutis-euroopat/ 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/napoleon_kauraare.htm
4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Lisaks kõigele põdes ta ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees). 3.2. Naised ja lapsed 1796.aastal abiellus Napoleon 1. Korda Joséphine de Beauharnais'ga. Nende abielu kestis 14aastat. Nad lahutasid 1810. aastal Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811-1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: · Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga
(ailuroobia on hirm kasside ees). Igatahes kiire taibuga mehena haaras ta kõike lennult mis võimaldas tal lahendada keerulisi olukordi ja üllatad vaenlast lahingus. Napoleon oli ka abielus ja lausa kaks korda. Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephinega. 1809. aastal lahutas Napoleon Josephinest kuna too ei suutnud talle troonipärijat sünnitada. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria keisri tütre Maria- Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi. Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa ja teha sellest turg prantsuse kaupade jaoks. Samuti soovis ta teha administratiivseid ümberkorraldusi ja kehtestada laiemalt oma koodeksit. Oma esimesel sõjakäigul Prantsusmaa valitsejana purustas ta austerlased Marengo all (1800). 1805-1807 aastani jagas ta Euroopa suurvõimudele hirmsaid hoope: võit austerlaste üle
polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda. 6 3. ISIKLIKKU Napoleon oli ka abielus ja lausa kaks korda. Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephine. 1809. aastal lahutas Napoleon Josephinest kuna too ei suutnud talle troonipärijat sünnitada. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria keisri tütre Maria- Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid
oli ka väga suur peatükk tema elust. Tema valitsemise ajal toimus palju sõdasid ja ka palju häid asju. Abielu ja lapsed Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (17601794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811-1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga
polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda. 6 3. ISIKLIKKU Napoleon oli ka abielus ja lausa kaks korda. Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephine. 1809. aastal lahutas Napoleon Josephinest kuna too ei suutnud talle troonipärijat sünnitada. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria keisri tütre Maria- Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid
nov. 1799.a. hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone, mille tagajärjel läks võim kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Ta püüdles ainuvalitemise poole. 1802.a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a. kuulutas Senat ta "prantslaste keisriks" e. imperaatoriks. Ta rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Tema esimene lastetu abielu lahutati ja 1810. a. abiellus ta Austria keisri tütre Maria-Luisega kellega sündis tal poeg. 6) Josephine-Napoleoni Esimene abikaasa 7) Maria Luise-Austria keisri tütar, kes abiellus 1810 napoleoniga.abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi. 8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga 9) Mihhail Kutuzov(1745-1813) Vene väejuht, kes otsustas napoleonile lahinguga vastu astuda 110-120 km Moskvast asuva Borodino küla juures 7. sep 1812
tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga
see teeb kõhu lahti ja seep tuleb välja. Teise sündmuse kohta ütleks nii palju, et oli hingedepäev ja selleks päevaks kaeti sauna laud, et surnud hinged saaksid õhtul tulla ja süüa kõike paremat. Neile köeti isegi saun kuumaks, et leili visata. Räägu Rein teadis öelda, et hinged võtavad mingi kuju ja, et see kuju on kana kuju. Räägu Reinu tütar Liina kattis laua ära ja läks saama kokku Luisega, kes oli talle kleidi varastanud ja selle eest andis ta talle hõbeprossi, mille ta varasta omakorda isalt. Isal oli suur varandus ja ta arvas, et isa ei saa teada, kuid ikkagi sai. Kolmanda sündmuse kohta nii palju, et inimesed oskasid endale meisterdada kratti mis siis, et selle eest pidid nad andma vanapaganale kolm tilka verd, mille nad tilgutasid sarvelise raamatusse. Kuid inimesed olid nii kavalad, et ei tilgutanud mitte verd vaid
Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha. Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka
kasside ees). Igatahes kiire taibuga mehena haaras ta kõike lennult mis võimaldas tal lahendada keerulisi olukordi ja üllatad vaenlast lahingus. Napoleon oli ka abielus (kaks korda). Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephinega. 1809. aastal lahutas Napoleon Josephinest kuna too ei suutnud talle troonipärijat sünnitada. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria keisri tütre Maria- Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi. Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa ja teha sellest turg prantsuse kaupade jaoks. Samuti soovis ta teha administratiivseid ümberkorraldusi ja kehtestada laiemalt oma koodeksit. Mida võiks olla Napoleoni tõusu ja languse loos õpetlikku? Napoleon oli väga arukas ja andekas väejuht ning valitseja, kuid talle sai saatuslikuks
Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha. Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka oma
Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem. Isiklik elu Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga, kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonapart, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest.
ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (18111832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. 1821. aastal Napoleon suri asumisel Atlandi ookeanis asuval Saint Helena saarel, 1840. aastal maeti ta Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. 2 3. Napoleoni sõjad Napoleoni sõjad on üldnimetus Prantsumaa konsuli ja valitseja Napoleon I poolt
Senjöör andis linnale linnaõiguse Raha vahetajad - mõned linnaelaunikud pühendusid raha laenamisele ja vahetamisele kõrge protsend ehk vaheltkasu eest. Rahalaenamis ettevõtetest kujunesid pangad 3.Euroopa Napoleoni sõdade ajal 18. brümäär 1799 võim koondus I konsuli kätte, reformis riigi tugevamiseks 1802 eluaegne konsul 1804 Senat kuulutas Na imperaatoriks 1804 ,,Tsiviilkoodeks" konkordaat taastati õukond 1810 abielu Austria keisri tütre Maria-Luisega 1803 Lääne-Sm alal likvideeriti üle 100 väikeriigi 1806 moodustati 16 riigist Reini Liit, hiljem ühinesid sellega ka teised Saksa riigid va Pr ja Au lakkas olemast Püha Rooma riik, keiser Frantz II jäi Austria keisriks Koalitsioonisõjad: 1805 dets Austerlitzi lahing (Au,Vm) Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus 1805 okt purustas Nelson pr laevastiku Trafalgari merelahingus 1806 lõpus kuulutas N välja kontinentaalblokaadi elukallidus a-il 1805-1812 kuni 300%
annaabi.ee 
