PUUMA Puuma peamiseks elupaigaks on Ameerika mandri mägimetsad. Seetõttu kutsutakse teda ka mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER Tiiger on kõige võimsam kasslane. Ta võib kaaluda ligemale 300 kilo. Tiiger on säilinud Kagu- Aasia maades, samuti Venemaal Kaug- Ida taigas. Tiigrile on iseloomulik ristvöödiline karvastik.
Nädalas tehakse meil vahel mitu kontrolltööd. Neli korda nädalas käin veel trennis, vahel lisaks ka jõusaalis. Me käisime ka eelmisel nädalal Tallinnas võistlustel, toimusid Eesti karikavõistluste alagrupimängud. Kahjuks kaotasime ja hetkel ei teagi, kas me rohkem selles sarjas mängida saame. Homme on meil sõprusmäng Rakvere Palliklubiga. Neid peaksime ikka võitma, see on meil ka varem õnnestunud. Loodame, et kodusaal aitab! Üks minu sõber võttis endale ühe hulkuva kassipoja. Hästi armas, halli triibuline. Nimeks pani talle Jass. See kass elas tal vanaema juures rõdu all. Sõbral hakkas kassipojast kahju ja vanemad olid samuti kohe nõus kassi endale võtma. Ta oskab juba lõngakeraga mängida ja mõned pahandused on samuti ju ära teinud. Olen nüüd enda tegemistest pikalt rääkinud. Jään ootama Sinult kirja. Usun, et paari nädala pärast, kui vaheaeg algab, saame me kokku. Äkki seekord tulen isegi Tartusse Sulle külla?
Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldib kriimsilm lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on kergem küttida teisi loomi. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talval on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesakond rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel aga koduloomadest (nt lammastest, millega ta toob kahju
otsustavad oma "lemmiku" tänavale saata. See loomade väärkohtlemise vorm on aga kõige lihtsamini märgatav, kuna omanikuta ja üksi uitavad loomi näeme liiga sageli igapäevases tänavapildis. Ka on hulkuvad loomad haiguste, sh ka marutaudi edasilevitajad, kuna hulkuvad loomad on sageli vaktsineerimata. Suurem osa nendest loomadest lõpetavad varjupaikades, kus oodatakse looma omaniku saabumist või otsitakse uut omanikku. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada kauem kui 14 päeva looma kirjelduse avalikustamisest, loom hukatakse. Loomade väärkohlemise alla käib ka loomade peksmine ja piinamine:paljusid loomi pekstakse ja piinatakse tavaliselt lihtsalt lõbu pärast. Kui loom teeb palju lärmi ja inimesel ei ole närvid korras. Võib inimene oma loomale lihtsalt kallale minna. Sageli maksab loom sellise väärkohtlemise eest kätte
merelehma, kuid Aida-Oskar on väga kaval mees ja trumpab nad kavalusega üle ja võtab lehma endale. Kupja-Hans: Ta suutis inimestelt asju välja petta ja oli üsna taibukas mees. Näiteks õnnestus tal mõisahärralt peotäis raha välja petta, sellega, et mõisnik küsis, miks aidas vähe vilja on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired ning oleks raha vaja, et kass osta. Mõisnik muidugi andis talle raha ja Hans läks ja tõi Nõia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi, nii et ei pidanudki raha raiskama. Räägu-Rein Räägu-Rein oli aus mees. Samas ta pidi saama oma tahtmise, nagu siiski, kui otsis ise oma tütrele sobiva mehe. Veel ei käinud ta kunagi mõisarahvalt varastamas, ega lubanud kellelgi teisel enda perest seda teha. Muna Ott Ta oli joodik, kes eksis üks kord ära nii, et ei leidnud lõpuks kodugi üles. Kohtas Vanapaganat, läks tema juurde tööle ja oli 10 aastat ära ning siis tuli alles tagasi. Tagasi tulles,
Ehkki tuur asustab tervet Atlandi ookeani ning sellega piirnevaid meresid: kogu Euroopa rannikut, Läänemerd, Vahemerd ja Musta merd ning Põhja-Ameerika idarannikut, on ta väga haruldaseks muutunud. Ta on erakliku loomuga, veetes oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Tuura hiilgeajad jäävad kaugesse minevikku ning praeguseks on teda säilinud alla 100 isendi. Arvatakse, et tuur sureb välja siis, kui surevad viimased isendid, sest maailmameres ringi hulkuva mõnekümne tuura omavahelise kohtumise tõenäosus on kaduvväike. Tuur on siirdekala, see tähendab, et ta elab peamiselt meres, kuid kudemiseks siirdub jõgedesse. Tuur rändab jõgedesse juba lumesulamisajal, kuigi kudemine toimub juunis-juulis. Koelmud asuvad vähemalt 2 m sügavuses vees, kus on kiire vool ja kõva põhi. Vastsed kooruvad juba 3...6 päeva pärast ning on värvuselt mustad, meenutades konnakulleseid. 7...8
ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone, teostamata seejuures iget looduslikku valikut. Arvukus 1997. aasta loendusandmete phjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Elupaik ja -viis Elupaigana vldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed kttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti vib rohkem kohata vsastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesa rajatakse veekogu rde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse pesa ise. Hundi kodu ja kodupaik ei saa olla midagi vga selgelt piiritletavat, kuid tal on vgagi kindlad nudlused elupaigale. Hunt vajab varjevimalusi, mida saavad pakkuda Eestis vaid raba servaala siirdemetsad ja suuremad metsamassiivid: seal leidub pidevalt ka sobivat toitu. Toiduks on neil metskitsed, metssead, pdrad, valgejnesed jt. Samuti sobivad sooservad kige
Alkoholism viib töö kaotamiseni ning sel teel sünnitab iga halb tegu aina uusi probleeme ning lõppu ei paistagi. Ainuke rohi sellise masenduse vastu toimib seespidiselt. Seega suurim heategu ühiskonnale oleks äratada inimesed üles sellest halvast unest, teha nad tuttavaks südame- headusega ning nad suudavad sellest mustast august ise välja ronida. Ei võta ju tükki küljest kui näitada üles oma hoolivust mõne hulkuva looma või inimese vastu. Sisimas igatseme me kõik headuse tunnetamist enese ümber nagu väike kassipoeg, kes pidevalt peremehele sülle poeb. Meie hingejõud on tohutult võimas, peites endas lahendusi meie muredele. Tihti on see pisike olevus meie sisimuses nii peitu pugenud, et kaitsta end välise kurjuse eest. Tekibki hetk, mil inimene end kaotab ja vajab abi. Kindlasti peab ta saama taas iseseisvaks, mitte jääma hoolitsusest
noored tanklas suitsu ostsid.. Gretten ei suuda kuidagi tõestada, et ta on Gretten ja ta kirjutatakse haiglast välja . Gretten otsustabkülastada surnuaeda ,et Marile haua peale küünal viia.Ta leiab oma nimega haua GRETTEN JALOWIEC 6.03.1992-8.06.2008, seda nähes ei suuda ta muud teha, kui nutta. Mardile- poisile, keda ta tõsiselt armastas ,tüdruk aga küünalt ei vii, sest tema oli tapnud Mari ja üritanud tappa ka teda.Teos lõppeb sellega ,kui teel koju Gretten leiab tänavalt hulkuva näljase kassi, keda ta toidab ja kellesse ta nii kiindub, et ta laseb ta loomakliinikus terveks ravida. Kui ta kassile järele tulles pabereid täitma hakkab kirjutab ta raskustega oma nimeks Mari Kadastik ja kassile sai nimeks Gretten. * Kunagi oli tal piisavalt raha, siis sai ta kõigiga läbi, siis oli tal palju sõpru, kuid viimasel ajal on sõbrad kaugenenud ja teda aina vähem sallima hakanud. * Miks mulle meeldib Eestis elada? Eestlased ei tunne oma naabreid
Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei
Sõnni iseloom Sõnnile avaldab muljet kõik, mis on suur. Mida suurem maja seda vägevam see tema silmis on. Loomaaias kõnnib ta ahvipuurist ükskõikselt mööda ja peatub lummatult võimsate elevantide juures. Sõnn astub märkimisväärse vaprusega vastu suurele loomale, kuid lööb araks hiirt nähes. Kohtudes vabalt hulkuva tiigriga, ei pilguta ta silmagi, aga pisike herilane paneb ta kabuhirmus lähimatesse põõsastesse pagema. Sõnn ja kangekaelsus Sõnnile endale, ükskõik kummast soost ta on, ei ole mingit mõtet tema kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik. Kõik oleneb sellest, missugune tähendus sõnale antakse. Ta ei ole põikpäine, vaid ainult mõistlik ja vankumatult kindel. Ta ei suuda kuidagi mõista, miks küll inimesed nii
Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka).
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
Loomavõitlus käesoleva seaduse tähenduses on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina. Loomatauditõrje seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia käesoleva seaduse § -s 18 sätestatud korras. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
