Referaat laskesport (0)

Q: Mileeclientdefaultasp?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat laskesport

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mileeclientdefaultasp?

SISUKORD

1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3
1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4
1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5
2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased ....................................................7
2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport ........................................................................12
3. Põhilised võistlusreeglid – näited,mõisted.......................................................................14
3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16
3.2 Püssialad ja laskeasendid ................................................................................................18
3.3 Lask .................................................................................................................................25
4. Kokkuvõtte........................................................................................................................26
5. Kasutatud kirjandus ja allikad...........................................................................................
6. Lisad..................................................................................................................................

1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus.

NB! Laskesport on spordiala, mille puhul lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe ning lendava märgi pihta.
Tulirelvade ajalugu küünib sajadite tagusesse aega, kus inimesed hakkasid praktiseerima vibulaskmist. Varasematel aastatel toimus see stiihiliselt, kuid viimase saja aasta jooksul on tekkinud hulganisti laskespordiorganisatsioone, mis ühendavad omavahel erinevate riikide laskureid.Teadaolevalt on tänapäeva maailmas seitse ülemaailmset laskespordiorganisatsiooni ja nendele lisaks veel maailmajagude konföderatsioonid.

1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost

Eesti laskesporti võib käsitleda kolmes osas vastavalt Eesti riikluse muutumisele:
• Eesti Laskurliidu loomine ja laskesport sõjaeelsel ajal kuni 1940. aastani;
• laskesport NSV Liidu poolt okupeeritud Eestis 1945–1990;
• laskesport taasiseseisvunud Eestis alates 1991. aastast.
1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil.
Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich -Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck.
1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest maailmameistrivõistlustest laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu.
Eesti laskespordi parimad saavutused jäävad seega 1930. aastate teise poolde.
Tippsaavutusena toodi esmakordselt koju " Argentiina Karikas " laskespordis Helsingi MM- ilt 1937. aastal.
Teistkordselt võideti "Argentiina Karikas" järgmistelt MM- il laskespordis, mis toimusid Luzernis.
Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka.

1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni

ISSF (International Shooting Sport Federation) on ülemaailmsetest laskespordiorganisatsioonidest kõige vanem. Asutati 1907 ning asutajaliikmeteks olid kaheksa riigi rahvuslikud laskespordiorganisatsioonid. Aastakümneid tegutseti UIT (Union Internationale des Federations et Associations Nationales de Tir) nime all ja alles 1998. aastal vahetas organisatsioon oma nime, sest sisuliselt oli tegemist föderatsiooniga. ISSF toetub oma tegevuses maailmajagude laskespordi konföderatsioonidele, kes korraldavad oma maailmajao meistrivõistlusi ning kooli- tusüritusi. Laskmine on olnud kõigi nüüdisaegsete olümpiamängude võistluskavas alates 1896. aasta Ateenast , seega juba enne UIT asutamist. Aja jooksul on tehtud muudatusi võistlusprogrammis. Varem toimusid MM- võistlused igal aastal, 1931. aastast alates kahe aasta järel ning alates 1954. aastast nelja aasta järel. Vaid jahilas- kealadel toimub MM kahe aasta järel. Võistlusalade ning võistlejate arv on palju suurem, kui seda võimaldab äärmuseni piiratud olümpiaprogramm. Praegu kuulub olümpiaprogrammi 16 võistlusala, ISSFi liikmete arv on üle 160. Eesti võeti UIT liikmeks 1931. aastal ning Eesti laskurid on maailmameistrivõistlustel rohkesti medaleid võitnud, neist enamiku möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Viimase medali, kuldse võ itis Andrei Ines ̌in kaarrajal 2006. aasta suvel Zagrebis.
Teised rahvusvahelised laskespordiorganisatsioonid Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) liikmeskonda ei kuulu ega ole olümpiamä ngudel esindatud.
MLAIC (Muzzle Loaders Associations International Committee) tekkis Ameerikas 1930ndate algul ja levis peagi Eu- roopasse. MLAICi võistlusprogrammis on nii püstoli-, püssi- kui ka haavlipüssialasid ja kõ igis neist on kaks võistlusklassi: originaalid ning replikad (originaalmudelite hiljem valmistatud koopiad). Lastakse püstolilehte nii püstolitest 25 m distantsil kui ka püssidest 50–100 m distantsil. Kõigil relvaklassidel on ajaloolised nimetused. Kasutatakse vanaaegset riietust ning tiitlivõistlused toimuvad tavaliselt mõne ajaloolise lossi lähistel. Meie põh- janaaber Soome on pikemat aega kuulunud tugevamate riikide hulka ning võitnud arvukalt medaleid.
IMSSU (International Metallic Silhouette Shooting Union) on alguse saanud 20. sajandi algusaastatel Mehhikos . Algul kasutati elusloomi, kuid peagi asendati need loomade metallsiluettidega ( kana , siga, kalkun , jäär jne), distantsid on 25–200 m. Kasutatakse suurekaliibrilisi ja tugevajõulisi tehaserelvi, välja arvatud vabapü stol . Las- keasend (v.a püstiasend) on turvalisuse kaalutlusel vaba. Laialdaselt on kasutused Creedmore’i asend, kus laskur on selili, jalad märkide suunas. Laskurid jagatakse reitingu alusel võistlusklassidesse. Soomes on tuhatkond harrastajat.
IBS (International Benchrest Shooters) toetab püüdlusi äärmisele täpsusele. USAs loodi 1930ndatel NBRSA (National Benchrest Shooters Association ), mis sai aluseks organisatsiooni laienemisele maailmas. Laskmine toimub massiivsele betoonlauale asetatud toelt optilise sihikuga (kuni 36kordse suurendusega). Eesmärk on saada viis lasku läbi ühesama kuuliaugu. Tulemusi mõõdetakse 1/100 mm täpsusega ning laskmisdistantsid on 100–300 m. Võistleja peab teatama püssiraua, püssilae, relvameistri ning padrunite laadimise andmed võistlusprotokollide jaoks.
IPSC (International Practical Shooting Confederation) hakkas USAs arenema 1950. aastail. Põhimõtteliselt tugineb paremusjärjestuse määramine väljalastud punktisumma ning laskmiseks kulutatud aja suhtele. Kasutusel on 8–25 laskmisviisi lähidistantsist kuni 50 meetrini ja lastakse ühe-kahe päeva jooksul 100–300 lasku. Relvaks on vä hemalt 9 mm püstol ehk revolver, mitmel pool ka püss, ja lastakse nii püsti, istudes, jooksult, liikuvat märki kui ka nõ rgema (vasaku) käega. Eestis on seda laskmisala harrastatud juba kümmekond aastat ning tasapisi on huviliste arv üha suurenenud.
FITASC (Fédération Internationale de Tir aux Armes Sportives de Chasse). Pika nime taga peitub Eestiski jõudsalt populaarsust kogunud sporting, mille edu tugineb mitmekülgsele ning emotsionaalsele laskmisele olukorda- des, mis on lähendatud tegelikele jahisituatsioonidele (faasanid, pardid , jänesed, põldpüüd jne). Laskemärgid ilmuvad avamaastikul, põõsastes, võsas või metsas, on madalaid ja kõrgeid märke, vastutulevaid ja nurga all lendavaid .
WSF (World Shooting Federation) asutati 2001. aastal ning on endale eesmärgiks seadnud kõigi ülejäänud las- kespordiorganisatsioonide katusorganisatsiooniks saamise. ISSF on säilitanud oma iseseisvuse ega ole sellega ühinenud.

2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased.

Iseseisva Eesti Vabariigi loomise järel algas peagi töö iseseisvuse kindlustamiseks. Moodustati kaitsevägi ning kaitseliit, algasid õppused, kus harjutati relvaga ümberkäimist. Kahekümnendatest aastatest on andmeid ka esimeste laskevõistluste kohta Eestis. Kaitseliidu eestvedamisel valmis Eestis ligi 600 mitmesugust lasketiiru, mis rajati peamiselt asjast huvitatud talumeeste maadele ja nende kaasabil. Tallinnas 1930. aastal valminud Mus- tama ̈e lasketiirust sai üks paremaid põhjamaades. Novembris 1930 toimus nõupidamine kaitseväe, kaitseliidu, piirivalve , politsei ning jahiseltside esindajate osavõtul, kus otsustati kutsuda ellu laskurliit.
Oma esimestel MM-võistlustel olid Eesti laskurid veel õpipoiste osas, kuid üks medal siiski koju toodi. Vabapüssi lamadesasendist laskmises sai pronksmedali Johannes Siir , kellest hiljem kujunes organisaatorina Eesti lasku- rite järgmiste aastate suure edu peamisi innustajaid. Kaitseväes ja kaitseliidus läks hoogsalt käima laskealane tegevus, korraldati rohkesti võistlusi. Kaitseväe Arsenali tehases hakati valmistama paksu rauaga täpsuspüsse. Peale laskmise tegid laskurid vabal ajal regulaarselt kuiva treeningut. Rooma MM-võistlustel 1935. aastal võ itsid Eesti laskurid juba üheksa medalit (4+4+1) ning püstitasid kaks maailmarekordit. Vabapüssi standardis läks rändkarikas Copa Argentina küll Soomele, kuid hõbemedalid võitis Eesti meeskond koosseisus Jaak Kärner, Ernst Rull, Endel Rikand, August Liivik ja Elmar Kivistik . Individuaalmedaleid võitsid veel Gustav Lokotar ning Johannes Vilberg.
Kaks aastat hiljem, 1937 toimusid MM-võistlused Helsingis ning kujunesid Eesti laskuritele väga edukaks. Vaba- püssi standardis võitis meeskond koosseisus Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, Harald Kivioja, Alfred Kukk ning August Liivik esikoha ja hinnatuima trofee Copa Argentina.
Selle igavesti rändava auhinna valmistas kunstnik Torcuato Tasso ning selle pani välja kindral Pablo Richeri 1903. aastal Buenos Aireses toimunud MM-võistlustel vabapüssi meeskonnavõistluse võitjale. Kokku võideti 20 medalit (10+3+7) ja püstitati kuus maailmarekordit.
Järgmistele MM-võistlustele Luzerni sõitis Eesti meeskond juba favoriidina ning edu ei jäänud tulemata. Vaba- püssi meeskond koosseisus August Liivik, Kaarel Kübar, Elmar Kivistik, Harald Kivioja ning Gustav Lokotar võitis teist korda Copa Argentina. Kuni praeguse ajani on seda auhinda välja antud 43 korral ja võ idetud on seda järgmiselt: Šveits 20 korral, USA 10, NSVL 6, Eesti 2, Soome 2, Valgevene 1, Tsehhi 1 ja Norra 1 korral. Luzernis aga võitsid eestlased 17 medalit (6+6+5) ning püstitasid kolm maailmarekordit.
Eri allikates toodud andmed võ idetud medalite arvu kohta ei lange kokku ja vahed on üsna suured. Põ hjuseks võib olla medalilaskmiste sissearvamine.
Nõ ukogude Liidu okupeeritud Eestis puudus laskuritel võ imalus rahvusvahelistel võistlustel osalemiseks oma lipu all. Suurvõistlustele pääsemiseks oli vaja jõuda NSV Liidu koondvõistkonda. Nõukogude Liidu võistlustel saavutasid sõjajärgsetel aastatel häid tulemusi Enn Meriväli, Heinrich Tomberg , Eduard Vahur , Elmar Prikko jt. Üleliidulise mudeli järgi moodustati spordiühingud. Hiljem arenes välja spordikoolide võrk, kus noored said treenerite juhendamisel regulaarselt harjutada.
Üleliiduline võistlussü steem oli selline, et ühel aastal võistlesid territoriaalsed võistkonnad (Vene, Ukraina , Val- gevene, Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia, Gruusia, Armeenia , Aserbaidžaani, Turkmeeni, Kasahhi, Usbeki , Kirgiisi, Tadžiki, Moskva ja Leningradi ) ning teisel aastal spordiühingute ja ametkondade üleliidulised koondvõistkon- nad (Dünamo, Nõukogude armee , ALMAVÜ, Spartak, Tööjõureservid, Trud jne). Regulaarselt toimusid ka ülelii- dulise koolinoorte spartakiaadi laskevõistlused, kus Eesti noored saavutasid mõnikord häid tulemusi. Üksikud laskurid pääsesid NSV Liidu koondise koosseisus rahvusvahelistele suurvõistlustele, kus olid ka edukad . Enn Rusi (seenior) tuli 1958. aastal Moskvas NSV Liidu võistkonna koosseisus maailmameistriks lamadeslaskmises (30+30 lasku 50 ja 100 meetril). Narvast võrsunud Valentina Makarova (Tšerkassova) võitis iga värvi medaleid eri suurvõistlustel. Matti Jõgi oli üks paremaid liikuva märgi laskureid ja kuulus kolmel korral maailmameistri tiitli võitnud NSV Liidu koondisse. Liivi Erm võitis kaks hõbemedalit 1976. aasta Euroopa meistrivõistlustel ning valiti spordiaasta parimaks naissportlaseks Eestis. Inna Rose võitis 1982. aastal Caracases toimunud MM-võist- lustel kaks kuldmedalit ning ühe hõbe- ja ühe pronksmedali ning on võitnud veel arvukalt medaleid mitmesu- gustel suurvõistlustel. Inna Rose valiti 1981. ja 1982. aastal Eesti parimaks naissportlaseks. Nõukogude võimul oli vaja sporti oma ideoloogia reklaamiks ning spordi arendamiseks anti ka vahendeid. Valmisid lasketiirud Elvas, Kohtla-Järvel ja Männikul ning siselasketiirud Põlvas ja Narvas. Tallinnas ehitas Tselluloosi lasketiiru laskespordientusiast Oskar Rehtsalu.
Spordipoliitika kindlustamiseks rajati üle NSV Liidu tippspordi ettevalmistuskeskused nimetusega Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool. Selline oli ka Tallinnas ning selle laskeosakonna ülesanne oli ette valmistada tipp- laskuritele väärilist vahetust. Selle heaks töötasid kaks treenerit, masseerija ja relvameister, psühholoog osales lepingu alusel. Toimis järjepidevus, kus spordikoolide paremate eeldustega lõpetanud said jätkata tõsist har- jutamist kasvavate koormustega. Treeninglaagreid oli võ imalik korraldada kuni 180 päeva aastas. Võideti ar- vukalt medaleid NSV Liidu võistlustelt ja laskmine tunnistati aastatel 1976 ja 1981–1984 viiel korral parimaks spordialaks Eestis. Kaheksakümnendate teisel poolel muudeti Moskvas võistluste süsteemi nii, et NSV Liidu meistrivõistlused hakkasid toimuma peamiselt spordiühingutevahelisena. See tä hendas laskuritele, eriti pere- konnainimestele, motivatsiooni langust. Sageli ei olnud enam võimalik osaleda mitme kuu pikkustes üksteisele järgnevates treeninglaagrites ja võistlustel Venemaal.
Jahilaskealasid juhtis eraldi föderatsioon, ning areng läks tõusujoones. Peeter Vehm võitis 1973. aastal maailma- meistri kuldmedali NSV Liidu kaevikrajameeskonna koosseisus. Kaheksakümnendate aastate teisel poolel aga hakkasid tegusid tegema Urmas Saaliste , Heikki Jaansalu ja Arno Kull , kes tulid kahel korral Eesti meeskonnaga NSV Liidu meistriks ning kuulusid ka tiitlivõistlustel medaleid võitnud NSVL koondvõistkonda, nagu ka Peeter Päkk kaarrajal. Urmas Saaliste pääses NSV Liidu olümpiakoondisse ja saavutas 1988. aasta Souli olümpiamän- gudel kaevikrajal 7. koha.
Nõukogude okupatsiooni ajal eraldi tegutsenud föderatsioonid (laskeföderatsioon ning jahilaskmise föderat- sioon ) tulid 15. detsembril 1990 Tallinnas kokku, et ühendada oma jõud ning taastada Eesti Laskurliidu tegevus ajaloolise järjepidevuse alusel. Laskurliidu esimeheks valiti Mati Mark, kes oli pika aja kestel juhtinud laskurite tegemisi ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Eesti taasiseseisvumise järel esitati rahvusvahelisele laskurliidule taotlus Eesti liikmelisuse taastamiseks ning Euroopa laskespordi konföderatsioonile avaldus liikmeks astumi- seks. Aprillis 1992 saabus teade, et Eesti Laskurliit on taas UIT ning ka ESC liige. Eesti laskuritel ei olnud enam poliitilisi takistusi osalemiseks rahvusvahelistel suurvõistlustel oma rahvuslipu all.
Esimesed suurvõistlused olid õhkrelvade 1992. aasta Euroopa meistrivõistlused Budapestis, kus Inna Rose, Gera Pavlov ning Reijo Virolainen olid medalitele üsna lähedal. Peagi aga hakkasid üha rohkem mõju avaldama riigi turumajandusele üleminekuga kaasnevad tegurid. Tallinnas lõpetasid tegevuse Tselluloosi lasketiir ning Dünamo lasketiir Koplis, sest ei suutnud end majandada. Relvapark vananes ning puudusid võimalused uusi relvi ja varustust soetada.
Laskurite treeningumaht vähenes, sest senisest märksa rohkem väärtustati õppimist ning töökohta. Varem toiminud poolprofessionaalselt ettevalmistuselt toimus üleminek amatöörlusele. Treenerite arv vähenes kolm korda. Kõik see ei jätnud mõju avaldamata ka tulemustele, mis langesid kuni aastani 1996. Erandiks oli Andrei Inešin, kes Atlanta olümpiamängudel saavutas kaarrajal igati tubli seitsmenda koha. Stabi - liseerumise järel hakkasid ilmnema mõningad edusammud. Laskurite kätte ilmusid algul mõned, hiljem üha rohkem nüüdisaegseid relvi ja varustust ning tulemusedki hakkasid tasapisi uuesti tõusma. Esimese tiitlivõist- luste medali – Barcelona MM-võistluste hõbemedali juunioride spordipüstolist laskmises – võitis Narva treeneri Svetlana Nemtsova hoolealune Dmitri Sadejev 1998. aastal. Samal aastal võitis Andrei Inešin maailmakarika kaarrajalaskmises. Järgnevatel aastatel kuni 2003. aastani võitsid Eesti juuniorid püstolialadel veel viiel korral EM- ning MM-võistluste medaleid. Kolmel viimasel aastal ei ole medaliteni enam jõutud. Mujal on areng olnud kiirem ning ettevalmistus tõhusam.
Tulemata ei jäänud aga see, mida juba kaua oodatud. Kaarrajal aastaid maailmaklassi meeste hulgas stabiilselt esinenud Andrei Inešini professionaalne suhtumine ettevalmistusse on kandnud vilja ja tasuks tuli kuldmedal 2006. aasta MM-võistlustelt Zagrebis.
Viimane tähendaks eelkõige treenerite ja laskurite hoiakute muutumist: esmalt professionaalse suhtumise kuju- nemist, seejärel tingimuste loomist professionaalsel tasemel ettevalmistuseks, mis aga omakorda eeldab senisest märksa suuremat eelarvet. Üha rohkem riike on läinud just seda teed ja tulemused on seda õigustanud.
Eesti Laskurliidu juhatus kinnitas 2010.a. parimad laskesportlased.
Parimaks meeslaskuriks tunnistati Andrei Inešin ( treener Dmitri Mälson), Parimaks naislaskuriks Anžela Voronova ( treener Aleksandr Makarov )
Parimateks noorlaskuriteks 2010. aastal on neidude arvestuses Julia Soboleva (treener Aleksandr Makarov) ja noormeeste arvestuses Peeter Olesk (treener Maire Nõmm).
Parimateks laskespordikohtunikeks tunnistati Larissa Peeters ja Joa Pruks.
Üks sportlastest keda ma olen ise oma elus kohanud on Rumjantseva Vera . Tema kohta nii palju, et ta hakkas laskesporti harrastama 2002 Narvas Svetlana Nemtsova juhendamisel.
Osalenud 2006 juunioride MM-il ja 2010 täiskasvanute MM-il, 2005, 2006 (õhupüstolist indiv 8.) ja 2007 (õhupüstolist indiv 4. ja spordipüstolist indiv 5.) juunioride EM-il, 2007 suveuniversiaadil ning 2008–10 EM-il (õhupüstolist indiv 2009 13. ja 2010 10.).
Vera on püstitanud 3 individuaalset Eesti rekordit (õhupüstolist 40 lasku koos finaaliga 2007 474,9, 2008 480,9 ja 2010 487,9). Suurmeister (2007). Kuulunud a-st 2005 püstolilaskurina Eesti koondisse. Teeninud Eesti kaitsejõududes, auastmelt kapral. Olnud 2006 Üksik-sidepataljoni juurde kuuluva spordirühma liige. Kuulunud Narva LSK-sse ja Kaitsejõudude Spordiklubisse.
RUMJANTSEVA, VEERA

2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport.

Londoni olümpiamängude üheksanda päeva esimese kuldmedali võitis 50 m kauguselt vabapüssis laskmises Jongoh Jin, kes enne finaallaskmist kaotas kaasmaalasele Young Rae Choile seitsme punktiga .
Finaalis tegi Jin aga perfektse laskmise, teenis selle eest 100 punkti, mis andis kokkuvõttes 662 punkti ja kuldmedali. Choi teenis finaalis 92,5 ja kokkuvõttes 661,5 punkti ning kaotas kuldmedali poole punktiga. Pronksmedali võitis hiinlane Zhiwei Wang , kes teenis kokku 658,6 punkti.
Jongoh Jin. London 2012.
Jahilaskmise naiste kaarrajal krooniti Londonis olümpiavõitjaks ameeriklanna Kimberly Rhode, kes kordas 99 tabamusega maailmarekordit.
Neli aastat tagasi Pekingis kaarrajal hõbeda saanud Rhode’i seeria oli kvalifikatsioonis 25+25+24 tabatud märki. Finaalis sai ameeriklanna pihta kõigile 25-le märgile.
Hõbemedali teenis hiinlanna Wei Ning 91 (68+23) tabamusega. Pronks kuulus slovakitarile Danka Bartekovale 90 (70+20) tabamusega. Samuti 90 (69+21) märki sai maha ka venelanna Marina Belikova, ümberlaskmisel oli aga Bartekova täpsem 4:3.
Kimberly Rhode

3. Põhilised võistlusreeglid – NÄITED MÕISTED.

Laskevõistlusi korraldatakse spetsiaalsetel aladel nn lasketiirudel.Reeglid võivad erineda sõltuvalt riikidest. NB! Lasketiir on alaliselt kasutatav kinnine väljaõppeehitis, milles on lubatud läbi viia järgmisi tegevusi :
a) laskeharjutusi sport-, sõjaväe-, teenistus - või tsiviilrelvadest;
b) Rahvusvahelise Laskespordi Föderatsiooni reeglite ja tehniliste tingimuste järgi laskevõistlusi (ISSF reeglid);
c) väljaõppe üritusi, sõjalis-sportlikke ja vabaaja üritusi;
Lasketiirus on lubatud laskeharjutusteks kasutada
a) püstoleid ning revolvreid, mille kaliiber ei ületa 9 mm
b) väiksekaliibrilisi tulirelvi, mille ääretule padruni kaliiber ei ületa 5,6 mm
c) õhkrelvi, mille kaliiber ei ületa 4,5 mm
*Kaitseliidu Tartu Maleva Nooruse tn siselasketiiru reeglistik
Tondi lasketiir Tallinnas
Mõisted:

lasketiir – laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest;

tulejoon – on tiirus asuv rajajoon, mille moodustab laskmisel relvade eesmine serv ja millelt lastakse;

laskeala – tulejoone ja kuulipüüdja vaheline ala laskeharjutuste ajal;

sihtmärkide ala – lasketiiru ala, mille kindlaksmääratud distantsile on paigaldatud laskeharjutustel kasutatavad sihtmärgid;

kuulipüüdja – lehtkummist ja metallist kaitserajatis, mis püüab ja takistab tulejoonelt tulistatud kuulide rikošetteerumist;
kaitserajatised – lasketiiru rajatised, mis tagavad laskjate ja laskeharjutuste läbiviijate ohutuse ning minimaliseerivad kuulide rikošetteerumist

3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid

harjutus SM M I II III
spordipüss mehed
lamades 60 595 592 580 565 540
lamades 30 Х Х 290 282 270
standard 3х40 1162 1142 1100 1050 х
standard 3х20 х 572 548 525 500
standard 3х10 х х 270 260 250
õhupüss 40 х 388 375 355 330
õhupüss 60 594 582 562 535 х
liikuv märk 573 560 530 510 480
jooksev metssiga 585 578 560 530 505
jooksev metssiga (vah. kiirus) 387 378 365 345 320
standardpüss 300m.
standard 3х20 578 565 535 510 470
standard 3х10 х х 265 255 235
vabapüss 300m
standart 3х40 1162 1142 1100 1050 x
standart 3х20 x 572 548 525 500
lamades 60 596 592 580 565 540
lamades 30 x x 290 282 270
spordipüss naised
lamades 60 592 588 575 560 540
lamades 30 х х 288 278 268
standart 3х20 578 567 548 525 500
standart 3х10 х х 270 260 250
õhupüss 40 395 386 370 355 330
püstol mehed
vabapüstol 60 560 550 535 515 480
vabapüstol 30 х 275 268 260 240
olümpia-kiirlaskmine 577 565 550 540 510
õhupüstol 60 580 573 555 525 x
õhupüstol 40 х 382 370 340 320
spordipüstol 3х20 570 560 550 530 510
spordipüstol 30+30 x 575 560 540 520
spordipüstol 20+20 х х x 360 340
spordipüstol ringmärk 30 х х х 265 255
spordipüstol ilmuv märk 30 х х х 275 265
tk.püstol/revolver 30+30 580 575 555 540 520
tk.püstol/revolver ringmärk 30 х х 275 265 255
püstol naised
spordipüstol 30+30 578 570 555 530 510
spordipüstol 20+20 х х 370 355 340
spordipüstol ringmärk 30 х х 275 260 250
spordipüstol ilmuv märk 30 х х 280 270 260
õhupüstol 40 383 375 360 335 300

3.2 PÜSSIALAD JA LASKEASENDID

Rahvusvahelise laskespordifö deratsiooni , mille liige on ka Eesti Laskurliit, võistlusprogrammi kohaselt toimu-vad püssialadel võistlused kolmel distantsil.
Õhupüssist laskmine toimub 10 m distantsil siselasketiirus püstiasendist. Meestele on võistluskavas 60 lasku ( kohalikel võistlustel mõnikord ka 40 lasku) ning naistele 40 lasku. Enne võistluslaske on laskuril võimalik kasu- tada proovilaske, mille arvu ei piirata.
Väikekaliibrilisest (kal 5,6 mm ääretulepadrun) püssist laskmine toimub 50 m distantsil ning võistlusalad võib liigitada kahte rühma: lamades laskmine ning kolmest asendist laskmine. Rahvusvahelises võistlusprogrammis on nii meestele kui ka naistele kavas 60 lasku lamades. Kolmest asendist laskmine toimub jä rjekorras lamades, püsti ja põlvelt. Naistel on võistluskavas kokku 60 võistluslasku, 20 igast asendist, meestel kokku 120 võistlus- lasku, seega 40 lasku igast asendist. Kohalikel võistlustel ning noortevõistlustel võib võistlusprogramm olla ka väiksem.
Täiskaliibrilisest (kaliiber ületab 5,6 mm, kesktulepadrun) püssist laskmine toimub 300 m distantsil ning lastakse samuti lamades ning kolmest asendist.
Lamadesasend on heade tulemuste saavutamiseks kõige soodsam . Suur toetuspind ning madalal asuv raskuske - se võimaldavad sellist asendi stabiilsust, kus relv püsib peaaegu liikumatuna. Probleeme tekib sellest, et asend, sihtimine ja lask ei toimu täiesti ühetaoliselt. Lamadesasend on algajaile ja harrastajaile peaaegu ideaalne. Nad jõuavad peagi, ilma suure ajakulu ning treeningumahuta, tunnetada edu saavutamise tunnet kümnesse tabami- sel. Meisterlikkuse saavutamine eeldab siiski rohket harjutamist. Algaja laskur ei märka ega teadvusta kõiki või- malikke vigu ning vajab rohkesti keskendunud ja kannatlikku harjutamist enne heade tulemusteni jõ udmist .
Laskuri keha lamab vabalt püssi taga, moodustades ligikaudu 20kraadise nurga laskmissuunaga võrreldes. Keharaskus on relva kandva vasaku käe ettesirutuse tõttu veidi vasakul küljel. Jalad on mõõdukalt laiali ja lõdvestatud, paremat jalga võib põlvest kergelt kõverdatuna veidi ettepoole nihutada, mis vähendab koormust kõhule.
Püssirihm ning vasak käsi on need, mis võtavad vastu püssi raskuse. Küünarvarre ja aluse vaheline nurk ei või olla väiksem kui 30 kraadi.
Vasaku käe küünarnukk on peaaegu otse püssi all või sellest veidi vasakul. Nii saavutatakse
hea, tasakaalustatud kolmnurk loomulikus, pingestamata asendis. Kui vasakut küünarvart suruda liiga kaugele paremale, siis õlavars ning õlg pingestuvad. Tulemuseks on valu ning ebakindel laskeasend . Tabamuspildi nihkumine seeria kestel võib olla põhjustatud küünarnuki nihkumisest. See peab olema kogu aeg liikumatult samas kohas. Vasakus käes on laskmiskinnas, mis toetub edasise libisemise vältimiseks püssirihma kinnituse vastu, sõrmed on vabalt ega puuduta püssilaadi.
Püssirihm moodustab koos küünarvarre ja õlavarrega kolmnurga, mis kannab püssi raskust. Ilma selleta püsiks püss laskmisasendis vaid lihaspingutuse abil. Püssirihma seades peab laskur jälgima, et pulsilöögid ei kanduks rihma kaudu õlavarrelt püssile. Kui püssirihm libiseb laskmise käigus õlavarrel allapoole, muutub asend eba- kindlaks ja vajub madalaks. Et jääda võistlusmäärustega lubatu piiresse, asetatakse rihm õlavarrelihasest pisut ülespoole. Laskuri käsivarre pikkusest sõltub, kuhu kinnitatakse rihm püssi külge. Rihma pikkus seatakse sel- liseks, et oleks võimalik hoida relva sihtimispiirkonnas kindlalt ja ilma lihaspingeta. Kui rihm on liiga pikk, on asend ebakindel ning püss ei tule õ igesti õlga. Kui liiga lühike, siis surub see õlga tagasi ning takistab vereringet. Tulemuseks on selged pulsilöögid, valu vasakus käes ja õlas.
On laskureid, kes ei pööra vajalikku tä helepanu parema õla asendile. Parem õlg ei tohi olla üles tõ stetud , vaid peab olema vaba ja pingestamata. Parem küünarnukk ei või toetuda maha liiga keha lähedal, sest siis tõuseb õlg. Küünarnukk asetatakse maha vabalt, piisavalt kaugele, nii et püssikaba toetuks otse õlga. Parem käsi ei tohi suruda püssi külgsuunas ning hoiab laekaelast kinni vaid päästmise eesmärgil. Haardetugevus sõltub päästi- ku tüübist, päästikusurvest ning päästmistehnikast. Raskema päästiku korral on haare tugevam. Tähtis on, et haardetugevus püsiks ühesugusena kogu laskmise kestel. Ranne on sirgena küünarvarre loomulikuks jätkuks. Nimetissõrm ei puuduta püssilaadi. Pöidla asendil ei ole suurt tähtsust. Pea on otse ning sundimatus asendis. Laskur peab nägema mugavalt otse läbi dioptriava keskkoha.
Enne laskmise algust peab kontrollima laskeasendi õigsust. Laskur suleb asendit võttes silmad ja seab end mu- gavasti sisse. Silmade avamisel peab püssikirp olema suunatud märklehe sihtimispiirkonda. Kui see nii ei ole, tuleb teha muudatusi. Ülesallasuunalise paranduse saab teha rihmaga, suurema külgsuunalise muudatuse saab keha nihutamisega. Tähtis on, et kogu keha tuleb uude asendisse.
Ü ksnes käsivarre nihutamine ei ole piisav, selle tagajärjeks võib olla tulemuse halvenemine. Väikesi muudatusi saab teha hingamisega, kui see ei ole piisav, siis õlaraua reguleerimise ning vasaku küünarnuki nihutamisega. Kontrollida on vaja enne iga lasu sooritamist, sest lasu sooritamine , tabamuse vaatamine ja laadimine muudavad veidi laskeasendit. Kui asend ei ole kohenda- miste järel ikkagi sobiv, peab laskur asendist üles tõusma ning alustama asendi võtmist uuesti.
Laskeasend on õige, kui lasu sooritamise järel teeb püssiraud vaid väikese hüppe üles ning jõuab kohe tagasi algasendisse. Nii peab toimuma iga lasu järel, siis on asend õige. Kui aga rauasuu viskub ebakorrapä raselt , ei ole laskur veel sobivat asendit saavutanud. Põhjuseks võib olla, et püss on õlas liiga nõrgalt või ebaühtlaselt, rihm liiga pingul, aga ka parema käe või põse surve püssilaele.
Pika võistluse laskmine ilma vahepeal puhkamata ei ole mõistlik ning on vaevalt võimalik. Vaheajal ei pea muutma põhiasendit. Ka vasaku küünarnuki asetust ei tohi muuta. Küünarnukile puhkuse andmiseks langete- takse püssikaba maha või liigutatakse seda tagasisuunas, parema õlavarre alla, koormates maha toetuvat pare- mat kätt ja õlga. Siis on vasak küünarvars üsna vertikaalselt püssi all ja lihased lõdvestuvad. Asendist hoopiski välja tulla võib üksnes siis, kui on võimalik veel teha proovilaske. Teine võimalus puhkamiseks on õlast võetud püssi toetamine põlvekotile, säilitades samal ajal vasaku käe küünarnuki asetuse.
Püstiasend. See on kõige raskem laskeasend. Väikesest toetuspinnast ning kõrgelasuvast raskuskeskmest tule- nevalt kõiguvad keha ning relv märgatavalt. Arenenud päästmistehnika kõ rval vajab püstiasend tasakaalusta- tud püssi- ning kehavalitsemist. Püssi kaalu tasakaalustamiseks kallutab laskur ülakeha pisut tahapoole ning koos sellega nihkub puus veidi ettepoole. Nii saadakse tugi vasakule küünarnukile. Laskuri keha ning jäsemete proportsioonidest sõltub, kui palju peab puus ette nihkuma ning kui palju on vaja ülakeha tagasi kallutada. Naiste luustiku ehitus ( laiad puusad) soodustab püstiasendit.
Vasak küünarnukk surutakse tihedalt vastu puusa. Relva raskust kannab siis vasak jalg ning lihaste pingestamiseks ei ole vajadust. Püssi seismise seisukohalt on eriti tähtis, et vasaku käsivarre lihased oleksid täiesti pingestamata.
Jalad on asetatud maha ligikaudu õlgade laiuselt või veidi vähem. Laiem harkseis põ hjustab reielihaste pinges - tumist, kitsas asend suurendab keha kõikumist ning raskendab tasakaalus püsimist. Keharaskus on jagatud võrdselt mõlemale jalale. Hüppeliigesed on kogu püstiasendi kõige ebapüsivam koht. Seetõttu toetatakse neid sobivate laskurisaabastega.
Pea asend on oluline tasakaalu kontrollimiseks, see on parim siis, kui pea on otse ja sisekõrvad on samal kõrgusel. Laskur ei või kallutada pead püssi järgi, vaid püss tuuakse pea juurde. Vajadusel kallutatakse selleks püssi, seda on vaja arvestada paranduste tegemisel. Eeldame, et kallutamine toimub alati ühtemoodi. Õlad on pingestamata.
Kogu püstiasendi õnnestumine sõltub eelkõige vasaku käe asendist. See mõjutab püssi seismist, laskeasendi kõrgust ning seega kogu laskuri keha asendit. Kätt ning sõrmi on võimalik hoida mitmel viisil. Kindla lask- easendi kujundamisel on vaja arvesse võtta järgmised asjaolud :
1. küllaldane kõ rgus .
Kõrguse määrab püssi toetumine käele. Valida on toetumine peopesale, sõrmenukkidele, sõrmede vahele ja sõrmeotstele.
2. parim võimalik püssi seismine käelihaseid pingestamata.
Laskeasendis saab püssi piisavalt hästi seisma vaid eeldusel , et püssi kaalu kannab luustik lihaseid ja sidemeid koormamata.
3. pingestamata käevarrelihased ja lihasepingevalude vältimine.
Käsivarrelihased ei või relva hoida ega toetada, need peavad olema täiesti vabad. Seda on võimalik saa- vutada peopesa pööramisega laskmissuunda. Keha suunas pööratud peopesa tähendab õlavarrelihaste pingestumist. Püssilae toetamine käele kõõluseid koormates ei ole eesmärk, sest see põhjustab valu ning keskendumine nõrgeneb.
Kui kasutatakse käetuge (vabapüssi puhul), siis on püss kõrgemal, selgroog on sirgem ning kogu lask- easend püstisem. Käetugi on vaja seada nii, et sellest on võimalik hoida kinni ilma lihaseid ning kõõluseid pingestamata. Vale on hoida käetoest tugevasti kinni. Nii pingestuvad vasaku käe lihased ning asendit ei saa kunagi täiesti stabiilseks. Käetoe variante on mitu ning laskur peaks valima endale nende hulgast sobiva.
Jahimeeste vanasõna “Vintraud tulistab ja püssilaad tabab” peab paika eriti püstiasendi korral. Otsustav on püssilae pikkus. Lae valimisel peab arvesse võtma järgmist.
1. Mida lühem on püssilaad, seda lähemal kehale on raskuskese ning seda lihtsam on tasakaalustamine. Püss püsib suhteliselt hästi paigal.
2. Kui püssilaad on pikem, saadakse parema käe abil hea õlgatõmme ning ehkki asend tervikuna ei ole nii stabiilne (raskuskeskme eespool paiknemise tõttu), korvab tugevam asend selle puuduse.
Lahendamist vajab keha kompromissi leidmine. Seda tuleks alustada lühimast laepikkusest, mida saab püssile seada. Sellel baasil võetakse sisse laskeasend.
Kui ülakeha, pea, jalad ja vasak käsi on saadud ühte süsteemi ning asend stabiilseks, tehakse peenemad reguleerimised. Parema käe sõrmed, mis haaravad ü mber püssilae kaela, tõmbavad püssi kergelt tagasisuunas, st õlga. Käsivarre pikkusest sõltuvalt
on piisav kabaraua nihutamine tagasisuunas 1-2 cm. Püssi raskuskese ei või minna ka liiga ette. Teadlik ning tugev püssi õlgatõmbamine põhjustab ebakindlust püssi seismisel ning lasu sooritamise hetkel.
Püssilae kõrgusel ei ole erilist tähtsust. Põsk peab toetuma laele küljelt ega tohi koormata seda ülevalt. Lisaras- kuse kasutamine on lubatud vabapüssil ja see parandab laskeasendi stabiilsust. Mida raskem on relva suudmepool, seda aeglasemad on selle liikumised. Siiski on vaja leida õige raskus ning sellele õige kinnituskoht. See ei ole kerge ning sõltub laskurist ning tema kehaehitusest . On vaja meeles pidada, et püssi raskuskeset ei või seada liiga kaugele kehast, sest siis ei ole võimalik tasakaalustada kõikumisi.
Püstiasendi sissevõtmisel asetatakse kõigepealt püssikaba hoolikalt vastu õlga ning hoitakse parema käe abil tihedalt õlas, millega välditakse püssikaba kohalt ära liikumist. Seejärel asetatakse vasak küünarnukk tugevasti puusale ning tehakse vajalikud vähemad seaded. Asendi suunakontroll tehakse taas kinnisilmi, lõdvestatud lihastega. Silmade avamise järel toimuvad vajadusel suuremad parandused jalgade nihutamisega. Peenemaid muudatusi saab teha küünarnukiasendit puusal nihutades või paremat jalga veidi pöörates. Vertikaalsuunalisi muudatusi võimaldavad õlaraua reguleerimine, jalgade haaraasendi muutmine, vasaku käe või käetoe nihutamine, käetoe kõrguse reguleerimine ning vasaku käe asendi muutmine. Laskeasendi sissevõtmisel on vaja meeles pidada, et püss peab sihtimise alguses olema suunatud veidi märklehe mustast südamikust kõrgemale. Relva raskuse toimel keha veidi vajub ning kirp asetub südamiku suhtes õigesti.
Pingestamata püstiasendis viskub väikekaliibrilise püssi rauasuue lasu ajal üles niivõrd, et sihtimisseadmed on suunatud märklehest kõrgemale. Laskuri jaoks on tähtis järgida seda sihtimisprotsessi lõpposana ning veenduda, et rauasuu tuleks tagasi endisse asendisse. Kui püss viskub kõ rvale , on viga sageli selles, et parem käsi surub liigselt püssilaadi või hoitakse püssilaest liiga kramplikult. Ka püstiasendis on väga tähtis kujundada välja harjumus jälgida relva liikumisi paari sekundi kestel pärast lasku.
Põlveltasend. Eeskujulikult tasakaalustatud põlveltasendis püsib püssiraud liikumatult paigal. Tulemused on vaid paari silma võrra nõrgemad kui lamadesasendist. Vähe harjutanud laskuril on raske pü sida põlveltasendis kogu võistluse kestel. Jalg, säär ning tuharad hakkavad valutama, tähelepanu nõrgeneb ja laskur kaugeneb keskendunud sooritusest. Harjutamise tulemusena need häired mööduvad, eeldusel, et laskeasend on õigesti omandatud.
Laskuri ülakeha on veidi ettepoole kummardunud, nii et keharaskus jaguneb kolmele tugipunktile, milleks on vasak jalg, parem põlv ning parem jalg. Õlad ripuvad vabalt ning pingestamatult, moodustades selgroo suhtes T-tähe samuti nagu lamadesasendis. Selgroog on veidi kõverdatud, kuid lihaspingestuseta. Rind on pööratud üsna märkle- he suunas. Nii saab ülakeha ning parema õla paremini relva taha. See on eriti tähtis asendi stabiilsuse, õlgavõtu ning lasu tekkimise seisukohalt. Vasak labajalg on pööratud ligikaudu 45 kraadi võrra laskmissuunast paremale. Vähema pööramise korral ilmnevad püssi külgliikumised, suurema pööramise korral aga tekib sääres ja põlves valu. Püssi raskust kannab nagu lamadesasendiski küünarvarre, õlavarre ning püssirihma poolt moodustatud kolmnurk, mis toetub põlvele sääre vertikaalses asendis püsides. Säär ei või kalduda külgsuunas, sest siis pingestuksid reie, õlavarre ning vasaku õla lihased ning tagajärjeks oleksid püssiraua lugematud liikumised.
Parem jalg toetub hüppeliigese kohal põlvekotile ning saapanina on tihedalt aluse vastas, saapakand vastu pa- rempoolset istmikuluud. Saapatald peab olema jäik ning põlvekott tugev, nii et selle kuju ei muutuks laskmise kestel. Põlvekott peab olema laskurile sobiv. Paremat põlve ei või painutada liiga kaugele küljele. Siis nihkub asendi raskuskese liiga ette ja vasak jalg väsib kiiresti. Iga laskur peab leidma endale sobiva nurga parema jala pööramiseks. Kui tugipunktid on üksteisele liiga lähedal, põhjustab see külgsuunalisi liikumisi.
Vasak küünarnukk toetub põlvekedrapealsele tasasele pinnale nii, et terav luutipp on pisut ülpõlve ning toe- tumine toimub laiema, sileda pinnaga. Vasak küünarvars on vasaku reie pikenduseks.
Püssirihma kinnitamine on põlveltasendis põhimõtteliselt sama kui lamades. Rihm kinnitatakse lamadesasendiga võrreldes tavaliselt 3–4 cm võrra tahapoole, sest käsivars on mõnevõrra püstisemas asendis. Kui rihm on liiga pikk, tekib ebakindlustunne ja laskur on sunnitud püssi hoidma lihaspingestuse abil. Kui aga rihm on liiga lühike, põhjustab see valu ning relvasuu liikumine toimub järskude nõksatustena.
Parem õlg ja käsivars mängivad põlveltasendis äärmiselt olulist osa. Püss peab õlga ulatuma ilma lihaspingestuseta ning üksnes lõdvestunult rippuva parema käe raskuse mõjul. Parema käe kolm sõrme hoiavad kinni laekaelast. Põlveltasendi paljud vead algavad parema küünarnuki tõstmisega kaasnevast õlavarrelihaste pin- gestumisest. Laskur peab asendis istuma lõdvestunult, jälgides eriti parema käe ning õla lõdvestunud seisundit . Pea hoitakse otse, loomulikus asendis ning silma kaugus dioptersihikust on 5–8 cm. Kuna parem õlg ripub lõdvestatuna, siis õlaraud vajab seadmist sellele vastavalt. Põlveltasendi kõrguse määrab pea asend koos käsivarre pikkusega.
Kui pead hakatakse allapoole painutama või sihtima justkui läbi kulmukarvade, on asend liiga madal. Seda saab muuta rihma pikkuse reguleerimisega, rihma on vaja lühendada ja sellega vasakut kätt tahapoole tuua.
Enne asendi viimistlemist tuleb teha asendikontroll suletud silmadega , lõdvestades lihased. Vertikaalsuunalisi muudatusi saab teha õlaraua reguleerimisega ning vasaku käe või vasaku jala nihutamisega ettepoole või tahapoole. Suurte külgsuunaliste muudatuste tegemiseks tõustakse üles, nihutatakse põlvekotti ja muudetakse jalgade asendit. Vaid nii saab pingevaba laskeasendi. Vä iksemad muudatused saab teha vasaku küünarnuki nihutamisega, seda võimaldab põlve suur tugipind. Selliste väikeste muudatuste abil saab alati kohaneda võist- luspaikade iseärasustega. Kui kangekaelselt ning sageli mõtlematult kapselduda kodutiirus sobiva asendi pisi - asjadesse, ei ole rasketes tingimustes keskpärasest paremaid tulemusi loota.
Põlveltasendist laskmisel on vaja võimaluste piires püsida kogu võistluse kestel sa- mas asendis. See tähendab, et vasakut kätt, mis toetub põlvele, ei liigutata asendist ära. Laskuri vaevuste kergendamiseks võib pika laskmise käigus siiski püssi õlast võttes seada püstisemasse asendisse, toetades seda õlarauaga parema jala reiele. Keharaskuse mõjul parema jala verevarustus häirub ning jalg kangestub. Kui siis paremat kätt appi võttes ning end veidi kergitades saavad koed verd piisavalt, võivad jalas tekkida pisted ning valu. Keskendunud laskmine muutub võimatuks. Sellisel juhul aitab vaid üks võte: tuleb võtta vaheaeg, tõusta üles, liigutada jalga ning see- järel alustada kõike uuesti.
Nii nagu lamades- ja püstiasendis, on ka põlveltasendis oluline jälgida püssi ülesvi- set lasu ajal. See peab toimuma alati ühtmoodi ning püss peab tulema tagasi sihtimispiirkonda. Kui püss teeb mingeid siksakliikumisi, siis peab arvama , et asendis on midagi pinge all. Tuleb kontrollida rihma pinget, ka õlga ei või püssi liiga tugevasti tõmmata.

3.3 lask

Kõigi siiani käsitletud tegevuste lõpptulemus on lask. Järjekorda asetatuna peaks laskuri tegevus olema järgmine:
• asendi sissevõtmine;
• asendi kontrollimine;
• sügav hingamine;
• suuna kontrollimine kinnisilmi;
• tuule jälgimine;
• sihtimispildi kontrollimine;
• lihaste kontrollimine;
• püssi seisma jäämine;
• sihtimistäpsustus;
• päästmine;
• järelhoidmine;
• relvalangetamine;
• analüüs.
Seda loetelu on võimalik jätkata ja täiendada. Ennekõike tuleb arvesse võtta vajalikud psühholoogilised toimingud . See on aga nii lai valdkond , et me ei saa seda siinkohal käsitleda. Laskuri ettevalmistuses ei ole õigete laskeasendite omandamine veel edu garantii , vaid ainult selle alus. Võistlustel saavutatakse häid tulemusi vaid siis, kui on oskuslikult ühendatud järgmised tegevused:
• hea ettevalmistusplaan;
• õige valmistumine võistluseks;
• autogeenne treening;
• mentaalne ettevalmistus;
• enesesisendused.

4. Kokkuvõtte.

Laskmine on väga populaarne spordiala. Laskesport nagu ka kõik muud spordiliigid ühendamb inimesi omavahel, loob võimalusi edasiseks arendamiseks ning püüdmiseks.
Eriline ta on selle poolest, et ei vaja erilisit kehalist võimekust. Sellel alal võib edukas olla nii väike laps, kui ka “suuremõõtmeline” mees. Oluline on omada silmatäpsust ja käte-jalgade-keha kindlat fikseerimist lasu sooritamise ajaks. Seda võiks nimetada ka konstentratsiooniks.
Organiseeritud laskesport on eestis olnud juba või siis alles kestnud 86 aastat. Selle ajaga on tekkinud hulganisti autoriteete, kes on tänapäeva noortele laskjatele eeskujuks või õpetajateks.
Laskespordis on väga palju erinevaid harjutusi-normatiive. Ka mina olen läbinud erinevaid laskmise tüüpharjutusi Eesti Kaitseväes. Nimelt oli seal A1-A7 laskeharjutused ning relvaks oli AK4 automaat . Mäletan kuidas pöörati suurt tähelepanu ohutusnõuetele. Õhutu läskmine on väga oluline ning kui keegi eksib selle suhtes, siis võib see maksta inimelu. Eksida ei tohi.
Iseenesest on laskmine väga huvitav spordiala, kuigi ta ei ole väga populaarne, sest nõuab kallist varustust. Kuigi see tunne, kui kõik tabamused läksid kümnesse tasub ära.

5. Kasutatud kirjandus ja allikad

1. Õpik Eesti Olümpiakomitee projektist "1.–3. taseme treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine."; Materjalide koostajad: Jüri Talu ja Mati Mark.
2. Eesti Laskurliidu Kronoloogia;
http://www.laskurliit.ee/eesti-laskurliidu-kronoloogia/
3. Eesti Laskurliit:
http://www.laskurliit.ee/home/archive/2012/09
4. Tondi lasketiir:
http://chilli.delfi.ee/vaata-pakkumist/tondi-lasketiiru-pakett0105?adchannel=delfiBanner
5. Vikipeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesport
6. Rumnantseva Vera:
http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Veera_Rumjantseva/?tul=1&spordiala=0&vanuseklass=0&aasta=0&koht=0&voistlusala=0&tyyp=MK_etapp &
7. Jongoh Jin ja Kimberly Rhode:
Eesti postimees , Toimetas Rainis Karro, spordireporter
http://london.postimees.ee/930182/louna-korea-laskja-voitis-perfektse-laskmisega-kuldmedali/
ERR uudised, http://m.err.ee/ee/london2012/23425
8. Eesti kaitseväe hrjutusväljad:
http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=743&wa_id_key =
9. KAITSELIIDU TARTU MALEVA
NOORUSE tn 9 SISELASKETIIRU
KASUTUSEESKIRI, KINNITATUD
Kaitseliidu ülema
06. mai 2010. a
käskkirjaga nr K-0.2-4/8203U
10. Piltdid lehekülg 3 ja 4:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Aphaia_pediment_polychrome_model_W-XI_Glyptothek_Munich.jpg http://www.spordiinfo.ee/esbl/admin/ph2002/jpg/P/pinka_friedrich_karl.jpg ,

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 12 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Martin1111 Õppematerjali autor

SISUKORD1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................52. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................123. Põhilised võistlusreeglid – näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................163.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................183.3 Lask.................................................................................................................................254. Kokkuvõtte........................................................................................................................265. Kasutatud kirjandus ja allikad...........................................................................................6. Lisad..................................................................................................................................

laskesport spordipüss lasketiir tulejoon kuulipüüdja

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

134

pdf

GALIL tunnid

Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS

Riigikaitse

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus