Esimeses peatükis räägitakse Andrus Veerpalust üldiselt. Teises peatükis antakse ülevaade Veerpalu tähtsamatest saavutustest. Kolmandas peatükis kirjutatakse dopingukahtlusest. Referaadi koostamisel kasutati erinevaid allikaid, mis olid pärit Internetist. 1. Andrus Veerpalust üldiselt Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on võitnud 3 medalit, mis teeb ta Eesti kõigi aegade edukaimaks meessportlaseks olümpiamängudel. 23. veebruaril 2011 võttis Andrus Veerpalu vastu otsuse oma sportlaskarjääri lõpetada. Andrus Veerpalu viimaseks treeneriks oli Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees. Kõikide nimed perekonnas algavad ,,A" tähega. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Andrus Veerpalu koos perekonnaga. 2. Saavutused
Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas) Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas) Eesti esikümne sportlased Jaak Mae M 15 km klassikatehnikas 5.koht Anti Saarepuu M sprint vabatehnikas 8.koht Kristina-Smigun-Vähi N 30 km vabatehnikas ühisstardist 8.koht Olümpiamängude edukamad sportlased Cindy Klassen (Canj, kiiruisutamine) 5 medalit (1 kuld,1 hõbe ja 3 pronksi) N 1500 m, N Võistkondlik jälitussõit, N 1000 m, N 3000 m ja N 5000 m. Ahn Hyun-soo (Kor, lühirajauisutamine) 4 medalit (3 kulda ja 1 pronks) Jin Sun-yu (Kor, lühirajauisutamine) 3 medalit ( 3 kulda) Michael Greis (Ger, laskesuusatamine) 3 medalit (3 kulda) Felix Gottwald (Aut, kahevõistlus) 3 medalit ( 2 kulda ja 1 hõbe ) AITÄH KUULAMAST!
- 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8
aastal, kuid osavõtusoov ei jõudnud norrakateni. 1993. saavutas ta kaks neljandat kohta, kuid teda ei saadetud olümpiamängudele Lillehammerisse 1994.aastal. Samal aastal lõpetas ta oma tippsportlase karjääri. Aastal 1989. võitis Eirik Kvalfoss Maailmakarika võistluse, olles esimene mitte- saksakeelt kõnelev võitja. Kvalfoss sai kokku 11 individuaalolümpia-ja maailmameistrivõistluste medalit aastatel 1982-1991, lisaks viis teatesõidu medalit. Ta on oma hariduse saanud Norra sporditeaduste koolist. Ta oli Norra lipukandja olümpiamängudel 1992. aastal Albertvilles. 3 1 Saavutused Olümpiamängud Kuld 1984 Sarajevo 10 km Hõbe 1984 Sarajevo 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1984 Sarajevo 20 km Maailmameistrivõistlused Kuld 1982 Minsk 10 km sprint Kuld 1983 Antholz 10 km sprint Kuld 1989 Feistritz 20 km normaalne
Koostajad : A.J A.S M.T Sel aastal (2012) toimusid Londonis olümpiamängud. Iraan saavutas seal medalite arvestuses 17. koha. Kokku oli medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ja hõbemedaleid 40 % vähem, siis oleks kokku 11 medalit. Kui pronksmedaleid oleks kaks korda rohkem ja hõbemedaleid viiendiku võrra vähem, oleks neid kokku 14. Kui palju sai Iraan olümpiamängudelt kuld , hõbe , ja pronksmedaleid? Olgu kuldmedalite arv x, hõbemedalite arv y ja pronksmedalite arv z, kokku on medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ehk 1,25x ja hõbemedaleid 40 % vähem ehk o.6y, siis oleks kokku 11 medalit. Kui pronksmedaleid oleks kaks
lõpus tagasi Chicago Bullsi ridadesse ja aitas klubi veel kolmele tiitlile.. Aastal 1999 lõpetas Jordan teist korda korvpalluri karjääri, aga tuli taas tagasi, kui sõlmis 2001. Aastal kaheaastase lepingu klubi Washington Wizards. Ta mängis numbrite 23, 45 ja 12 all. Ta viskas enda karjääri jooksul kokku 32292 punkti, võttis 6672 lauapalli ja andis 5633 resultatiivset söötu. Enda NBA karjääri vahel mängis Jordan ka kaks korda olümpial Ameerika eest, millest ta sai kaks kuld medalit. Enda karjääri jooksul sai Jordan kokku kuus NBA champion’i tiitlit, kuus NBA Finals MVP tiitlit, viis NBA Most Valuable Player (MVP) tiitlit ja kaks kuld medalit olümpialt. Tal on veel väga palju tiitleid, kuid need olid kõige suuremad ja tähtsamad. Jalatsitefirma Nike valmistas talle endale tema enda tossud nimega Air Jordan. Aastal 1989 Jordan abiellus Juanita Vanoy’ga ja neil sündisid kolm last, poisid Jeffrey Micheal ja Marcus James ning tütar Jasmine. Jordan ja Vanoy
Berliini OM (01.08-16.08 1936) Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid I maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Ametlik otsus Berliinis olümpiamängude korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud. Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja purilend. Edukaim riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89 medalit), ka kuldmedaleid oli neil kõige rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane. Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada staadioni Otto Marchi poeg Werner March. Koos vend Walteriga projekteerisid...
Samamoodi on suur tähendus ka minu medalitel ja karikatel, mis kaunistavad mu riiulit. Igalühel neist on oma lugu rääkida, oma mälestused, mis meenuvad. Need säravad ilmed, mis olid meie nägudel, kui neid auhindu kätte jagati. Vaadates kogu oma võrkpallimeeskonda rahulolevate ja rõõmsate ilmetega. Neid inimesi aastaid tundes, teades, et selle võidu sees on meie kõigi pingutused ja püüdlused, omavad sellised hetked ülimalt suurt väärtust. Teadmine, et kõik võistlejad oma medalit taaskord käes hoides meenutavad neid samu emotsioone, mis mullegi esimesena meenuvad, on super. Teades, et kõik võistlejad, kes oma medalit taaskord käes hoiavad, meenutavad samu emotsioone, mis minagi. Seetõttu usun, et on, mille nimel pingutada. Sellised asjad liidavad meid ja õpetavad oma sõpru väga hästi tundma. Inimest esmakordselt nähes ei tea, mida ta oma öeldud sõnadega tõsiselt mõtleb, mida mitte.
Elupäästja Medal jaguneb kolme klassi: 1) Elupäästja I klassi Medal 2) Elupäästja II klassi Medal 3) Elupäästja III klassi Medal 14. Kus vormil kantakse aumärke? Kus staazimärki ja kus koolilõpu märki? Päästeteenistuse Suurt Kuldristi kantakse kaelas ainult vormi, õhtuvormi või piduliku riietusega. Päästeteenistuse Kuldristi, Päästeteenistuse Hõberisti ja Päästeteenistuse Medalit kantakse vormi või piduliku riietusega vasakpoolsel rinnal paremalt vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke. Elupäästja I, II ja III klassi Medalit kantakse vormi või piduliku riietusega samuti vasakpoolsel rinnal paremalt vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke ja Päästeteenistuse Risti. 15. Dokument ,,Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad" koosneb kaheksast peatükist, nimeta need
gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu ,,World Swimmer of the Year Award" ( ,,Aasta ujuja auhind" ) aastatel 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008 ning
millest võtsid edukalt osa ka NNM automudelismi õpilased. 2001.aastal kinnitati järgmiseks kiirusautomudelite Maailma Meistrivõistluste korraldajaks Eesti Automudelispordi Klubi ja kohaks Tallinna Nõmme Noortemaja ringrada. Saavutused Nii head aastat kui 2001.a. ei osanud Nõmme Noortemaja automudelistid ette kujutada, sest Eesti Noorte Meistrivõistlustel võitsid NNM noored automudelistid kuuest võistlusklassist viis. Rootsis Örebros toimunud Euroopa Meistrivõistlustelt toodi 3 medalit, võistkondlik III koht ja ka rändkarikas "Europokaal". Paremaks läks olukord sportlikult veelgi 7.-9. septembril Maailma Meistrivõistlustel New Yorgis, kus väljajagatud 15 medalist toodi Eestisse 5 medalit. Sellist saavutust ei ole Eestis ühegi teise ala sportlased suutnud saavutada. Eesmärk ja võimalused Nõmme Noortemaja automudelismi ringi eesmärk on populariseerida automudelisporti noorte hulgas, andmaks neile võimalusi võistluskogemuste
ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 m sisemaailmarekordi. 24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga. Abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal. 20. märtsil 2014 sündis perre poeg Kristjan. 3 Saavutused Olümpiamängudel on Gerd Kanter võitnud 2 medalit. Kuldmedali 2008. aastal Pekingis tulemusega 68.82 ja pronksmedali 2012. aastal Londonis tulemusega 68.03. Olümpiamängudel osales Gerd Kanter ka 2004. aastal Ateenas ja saavutas 19. koha tulemusega 60.05. Maailmameistrivõistlustel on Kanter võitnud 5 medalit. Kaks hõbemedalit, esimese 2005. aastal Helsingis, tulemusega 68.57 ja teise aastal 2011 Daegus tulemusega 66.95. Kuldmedali on ta võitnud aastal 2009 Berliinis, tulemusega 66.88 ning kaks pronksmedalit, ühe 2009.
linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Antson 2. http://www.omkuld.ee/antson.htm 3. http://www.eok.ee/organisatsioon/auliikmed 4.http://www.eok
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas , Anette , Anders ja Anlourdees. Reklaam
sportlased ja nende pered ning ametnikud 4000 puud istutati olümpiaparki 200 maja lammutati, et teha ruumi mängudele 10 000 000 liitrit vett kulub selleks, et täita olümpiaujula basseinid 273 aastat kulub keskmisel eestlasel nii suure hulga vee tarbimiseks 10 000 ajutist tualetti on eri võistluspaikades, seda on just nii palju, et terve Malta riik saaks teenindatud 76 miili ehk 122,3 km ajutist aeda on ehitatud olümpiarajatiste ümber 4700 medalit antakse välja olümpia- ja paraolümpiamängudel 97% on pronksmedalites vaske 6% on kuldmedalites kulda 10 000 000 on suur arv, kuid just nii palju on mängudel kasutuses erinevaid sportimisvahendeid 600 korvpalli on kasutuses naiste ja meeste olümpiaturniiril 2700 jalgpalli on kasutuses naiste ja meeste olümpiaturniiril 541 päästevesti on olemas aerutamise, sõudmise, triatloni, purjetamise ja maratoniujumise võistluste jaoks 361 poksikinnast on mängude ajal kasutuses
Andrus Veerpalu Elulugu ja andmed:Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998
mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt Lake Citys (2002a.) asunud mängudelt ühe kulla ja ühe hõbeda, teise kulla sai ta Torinos (2006a.) toimunud mängudel. Jaak Mae sai pronksi 2002. aastal Salt Lake Citys toimunud taliolümpiamängudelt. Need viimased kolm inimest on kõik tulnud esi kolme sekka murdmaasuusatamises. Mitte keegi teine
Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult sai kolm medalit. Veerpalu klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale. Ta suutis ka 2001. aastal Lahti MM-ilt koju tuua kuldmedali. Taliolümpiamängudelt sai Andrus Veerpalu 2002. aastal kuldmedali 15 km klassikarajal. Samal aastal seisid autasustamispoodiumil korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse
: : 2014 Sisukord Judo ajalugu Aleksei Budõlin Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg. Ta on õigeusuline. Ta on olnud Haabersti Perespordikeskuse
kokku 38 Eesti sportlast. AUGUST AUGUST NEO VOLDEMAR NEO VÄLI Kokkuvõte · Olümpiamängud lõppesid 16.augustil. · Püstitati 83 olümpiarekordit ja 16 maailmarekordit. · Kokku osales 3962 sportlast 49 riigist. · Saksamaa võitis kõige rohkem kuldmedaleid. · Mustanahalised võitsid 14 medalit. Kasutatud allikad http:// www.slideshare.net/MsFulmer/1936-olympics-ap-world-his tory https://en.wikipedia.org/wiki/1916_Summer_Olympics https://aladinsmiraclelamp.wordpress.com/2016/10/03/be rlin-olympics-1936-2 / http:// www.dailymail.co.uk/news/article-2517276/Jesse-Owens-1 936-Olympic-gold-medal-enraged-Hitler-auction.html https:// TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 USD-d. KohtRiik Kokku1. USA 106622 2.Küpros Jaapan Jamaica 011224.-31.
Karl Ernst von Baeri austus Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus. Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid. Baeri Muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile. Karl Erns von Baeri medal Medal loodi K.E von Baeri auks, see asutati 1864 aastal tähistamaks Baweri 50.teadusliku tegevuse juubelit. Medalit vermiti pronksist, kullast ja hõbedast. Pronksmedaleid tehti kokku 1020, selle said kõik kes annetasid preemia jaoks 3 või enam rubla. Baeri kuldmedalit peeti kõrgeimaks autasuks Venemaal bioloogia alal, seda anti välja kord kolme aasta tagant (enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast. 5 Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises
Kas teie jaoks on tähtis üks sekund või üks minut? Suurem osa ajast vist mitte. Väga paljud meist teavad seda tunnet, kui jääme bussist maha. Tihtipeale ongi määravaks just mõned üksikud minutid ja sekundid. On inimesi, kes teevad väga kõvasti tööd, et võita vajalikul hetkel mõned minutit, sekundid või isegi sajandiksekundid. On suur vahe, kas sportlane võidab olümpia, saab teise-, kolmanada koha või ei saagi medalit. Teatud aladel jäävad esikolmiku võistlejaid teineteisest lahutama vaid mõned kümnendikud. Minu jaoks ei ole 1 sekund tähtis, kuid nende jaoks määrav. Minu arvates ei ole mõtet meenutada, mille peale aeg ilmaasjata kulus. Sellele mõeldes mööduvad järjekordsed minutid ja sekundid mitte millegi peale. Kasulikum on asju ette planeerida, et inimeste vääruslikemat vara, aega, säästa.
Lisaks sprindidistantsidele on tal ka 3 olümpiakulda kaugushüppest. Maailmameistrivõistluste saldoks on Lewisel 8 kuldmedalit- üks pronks- ja hõbemedal, kaugushüppest üks kuldne ja üks hõbedane medal. Kokku on Lewis võitnud 19 suurvõistluste medalit. (1) (tabel 2, joonis 5) Christophe Lemaitre Lemaitre on oma lühikese karjääri jooksul täiskasvanute seas võitnud kolm medalit, mis kõik on kuldsed. Lisaks suurepärastele tulemustele on Lemaitre läinud ajalukku ka sellega, et ta on esimene valge sportlane, kes on 100 m jooksus suutnud edestada sprinterite jaoks maagilise 10 sekundi piiri. (6) (tabel 3, joonis 4) Kuigi meeste tulemusteleht on suuresti erinev, on mõlemad mehed kirjutatud tõsiselt ajalukku kui edukaim mustanahaline ja kiireim valge sprinter. Lemaitre ja Lewis on ka suhteliselt pikad mehed,
olümpiamängudel Pekingis osaleb, siis kindlasti mitte ühepaadis enam. Kuuendatel olümpiamängudel saavutasid Jaanson ja Endrekson paarisaerulisel kahepaadil 2. koha ajaga 6.29,05. See oli Jürile teiseks järjetikuseks hõbemedaliks olümpiamängudel. 4) Jüri Jaanson on edukalt esinenud ka maailmameistrivõistlustel. Maailmameistri tiitel tuli 1990-ndal aastal. Seegi oli ühepaadil. Maailmameistrivõistlustelt on ta saavutanud veel hõbemedali ja kolm pronks medalit. Hõbemedal tuli 1995-ndal aastal ühepaadil. Esimene pronksmedal tuli 1989-ndal aastal ühepaadis. Teine pronksmedal tuli 2005-ndal aastal kahepaadil. Kolmas pronksmedal tuli Jaansonil 2007-ndal aastal neljapaadil. 5) Jaanson ei ole ainult suurvõitluste mees. Seda on tõestanud näiteks see, et 1990-ndal aastal tuli Jaanson maailmakarika võitjaks ühepaadil ja veel 2007- ndal aastal võitis ta koos Endreksoniga maailmakarika kahepaadil .
1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1)
politseinik ja kolm terroristi. Kolm putku pannud terroristi võeti peagi vahi alla. Iisraeli delegatsioon, kaotanud kolm tõstjat, kaks maadlejat, ühe vehkleja, kolm treenerit ja kaks kohtunikku, lahkus olümpialt. Samuti talitasid Egiptus, Holland, Norra ja Filipiinid. N. Liidu delegatsioon tegi terrorit tauniva avalduse, ent otsustas edasi võistelda. Kahest olümpiavõitu ihanud eestlasest ühel tõstja Jaan Taltsil oli kuld juba käes. Nüüd selgus, et oma medalit võib rünnata ka teine kõrgushüppaja Jüri Tarmak. Temagi võitis. Täname kuulamast
jalgpallis. Olümpiamängude peaareeniks oli sealjuures lausa 450 000 pealtvaatajat mahutav Colombes'i staadion. Esimest korda elasid sportalsed olümpiakülas, millena kasutati Bois Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal. Eesti ainsa kuldmedali sai Eduard Pütsep kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus. Tõeks osutusid ka Soome spordiajaloolase Heikki Lehmusto sõnad, et „kui eestlastel avaneb võimalus iseseisva riigi sportlastena astuda maailma maadlusmatile, saavad kõik teada, milline spordirahvas eestlased on." Kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus alistas Eduard Pütsep Pariisis kuus vastast, sealjuures maailmameisti Väikö Ikoneni, ning võitis kuldmedali.
A subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse B Kaubal on objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) (Kotleri def. järgi) 8. Kuidas on seatud emotsioon ja hoiak? 3 emotsionaalset hoiakut: inimese üldine eluhoiak, meeleolu ning tugevad tunded Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. 9. Millised parametriid/mõõdikud iseloomustavad emotsionaalsed sesundeid 1 Intensiivsuskomponenti 2 Kestvust 3 Valentsi
Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda. Eesti meistrivõistlustel on võitnud 7 medalit (1985. aastal kulla). Isiklik rekord 56.08 on püstitatud 1985. aastal. Alates 1993. aastast on mitmel korral võitnud seenioride maailmameistritiitli politseinike ja tuletõrjujate maailmamängudel.
aastal. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistab eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis. Natalie Anne Coughlin (sündinud 23. augustil, 1982) on Ameerika ujuja, kes on tuntud kui 11 Olümpia medali võitja. 2008 aasta suve Olümpiamängudel, sai Coughlin esimeseks Ameerika naissportlaseks kaasaegsete Olõmpiamängude ajaloos, kes on võitnud 6 medalit ühelt Olümpialt. Ühtlasi ka esimene naine, kes on võitnud 2 kulmedalit kahel järjestikusel olümpial 100 m liblikujumises. Coughlini on ühe korra omandanud Aasta ujuja tiitli ja kolm korda Ameerika aasta ujuja tiitli. Michael Fred Phelps (sündis 30. juunil 1985 Baltimore'is Marylandi osariigis) on USA ujuja, kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16, millest 14 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord
kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see...
eelkõige tööstusseadmeid, toorainet ning kütuseid. Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe.
Pilleriin Tamm spordiviktoriin TALLINNA TEENINUDKOOL Pilleriin Tamm Rühm: PK12-PE SPORDIVKTORIIN Viktoriin Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 1) MITU MEDALIT VÕITSID EESTLASED 2000.A SYDNEY OLÜMPIAMÄNGUDEL? a. 4 b. 3 c. 1 d. Mitte ühtegi 2) MIS AASTAL TULI ERKI NOOL ESMAKORDSELT EESTI MEISTRIKS TEIVASHÜPPES? a. 1984.a b. 1989.a c. 1990.a d. 1980.a 3) KUI PALJU MÄNGIJAID ON VEEPALLIS ÜHES MEESKONNAS KORRAGA BASSEINIS? a. 10 b. 15 c. 13 d. 7 Pilleriin Tamm spordiviktoriin 4) MIS RAHVUSEST ON TENNINIST ROGER FEDERER?
Treenerite töö efektiivsemaks muutmiseks tuleks näiteks tulemuslikule treenerile maksta lisatasu. Ehk mida kõrgem kvalifikatsiooniaste on treeneril, seda paremini saab ta tasustatud pearahadelt. Selle mudeli pealt võidaksid kõik: · Sportlane saaks harjutada erialaliselt kõrgelt haritud treeneri käe all, mis tähendaks kindlasti head treeningu kvaliteeti. · Üldine spordi tase tõuseks. · Heal juhul saaks Eesti riik juurde mitu tiitlivõistluste medalit ja paistaks tänu sellele maailmas silma. · Treener saaks paremini tasutatud. · Üldine konkurents tõuseks, mis oleks edasi viiv jõud. Paraku riik ei väärtusta piisavalt treeneri ametit ja tänu sellele ei saa Eestis rääkida ka mingist tippspordimudeli väljakujunemisest. Kuni mingeid muudatusid läbi ei viida, siis leian ma, treeneri tööd jäävadki tegema ainult tõelised spordifanaatikud ja seda hobi korras.
94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja ühe hõbeda ning jagab selle tulemusega medaliriikide edetabelis 46.-49. kohta. Hiina sportlased võitsid kokku 100 medalit, millest kuldmedaleid oli 24, lisaks 10 hõbedat ja 8 pronksi. Teisel kohal on kokku 110 medalit võitnud USA, kellel on 20 kulda, 13 hõbedat ja 20 pronksist autasu. Kolmas on 72 medaliga Venemaa, neljas 47-ga Suurbritannia ja Saksamaal on viiendana 41 medalit. Täielik medalitabel Hiina 51 21 28 100 USA 36 38 36 110 Venemaa 23 21 28 72 Suurbritannia 19 13 15 47 Saksamaa 16 10 15 41
rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud selline, et me võime end kahtluseta nimetada spordimaaks. Sest vaatamata oma väiksusele suudame olümpiamängudel seljatada endast märksa tugevamaid. Seejuures on Eestis sündinud või Eestit esindanud sportlased võitnud medaleid lisaks sini-must-valge lipu all veel ka Venemaa, NSV Liidu ja Rootsi koondises.Alates Martin
Aivi Liivi kaksikvend Aivo ja Aivi esimene abikaasa Allan Kiil olid samuti kuulsad ujujad. Isa Kaljo Liiv oli aastaid Eesti parim viievõistleja. Aivi Liivi praegune elukaaslane on Veiko Kulla. Aivil on kolm last 20-aastane Kristine, 10-aastane Werner-Erich ja 3-aastane Walner-Erich. Hetkel on Aivi Liiv ujumisest kõrvalejäänud, ta kasvatab kodus lapsi ja on vesiaeroobika treener spordiklubis Reval sport. Saavutused: universiaadilt 1985 kaks kulda ja pronks, NSV Liidu meistrivõistlustelt 20 medalit 1981-1986, 46kordne Eesti meister; lisaks paljukordne Eesti meister vetelpääste mitmevõistluses. Rekordid: Püstitanud 50 Eesti rekordit, neist pika basseini 400 m vabalt (4.15,46), 800 m vabalt (8.46,32), 1500 m vabalt (17.22,40), 200 m kompleksi (2.20,83) ja 400 m kompleksi (4.52,04) ning lühikese basseini 400 m vabalt (4.14,40) püsivad juba kaugelt üle 20 aasta. Haridus: Tallinna Pedagoogiline Instituut (1990), kehakultuur.
Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckit, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas,
Alati on meid juhtinud ja rakkes hoidnud võõrvõim, kas oli selleks Rootsi, Saksa või Venemaa. Alates Muistsest vabadusvõitlusest on olnud eestlane orjaikkes. Spordist lähtudes on eestlane alati oma sportlastele kaasa elanud. Eestlastena oleme rahul vaid parimaga. Meie ühtekuuluvustunne sõltub paljuski sellest, kuidas Eestil parasjagu läheb. Ma arvan, et me kõik olime rõõmsad , et oleme eestlased, kui suusatajad tõid taliolümpiamängudelt koju kolm kõige säravamat medalit. Aga kui läheb kehvemini, siis teeme näo, et sellist Eestit ei ole me küll tahtnud. Kuna meid- eestlasi on nii vähe võrreldes paljude teiste rahvastega, siis me peame eriti pingutama, et jääda ka tulevikus maailmakaardile püsima. Selleks on vaja olla ühtne ja solitariseeritud rahvas.
kolme kirkama autasuga rumeenlanna Ctlina Ponor. Riistvõimlemisest pärinevad aga nii mõnegi olümpia suurimad staarid nii on üle maailma tuntud näiteks mitmekordsete olümpiavõitjate Nadia Comneci ja Olga Korbuti nimed, valgevenelane Vitali Stserbo võitis 1992. aastal Barcelona olümpial kokku kuus kuldmedalit ning kõigi aegade olümpiamängude medalirekord kuulub Larissa Latõninale, kes olümpiatelt võitis kokku 18 medalit Riistvõimlemise liidrid 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan
★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses saksa fašistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". BREŽNEVI KÕNED ★“Real Russian Bear” ★Mahalugeja ★Ranged juhtnöörid
koondisesse oli suured preemiad. Võistkondade komplekteerimisel eelistati Nõukogude Liidu pealinna sportlasi seepärast, et sooviti raha jääks Moskvasse, mitte ei läheks liiduvabariikidesse. Minu arust oli selline poliitiline käitumine väär, sest kui oleks valitud rohkem sportlasi, väljastpoolt Moskvat, oleks see tõstnud spordi tähtsust inimestes. Nii-öelda pagulassportlased olid teise järgulised, kui NSV Liit leidis, et neil pole võimalust medalit võita „Moskva koondisega“ otsiti väljastpoolt paremad sportlased. Aga kuldmedali pidi Nõukogude Liit ükskõik, mis hinna eest võitma. Eesti sportlasi kelle spordikarjäär jäi poolikuks, tänu NSV Liidu poliitikale oli mitmeid. Üks neist oli Heino Lipp. Ta oli Eestis tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel teistel võistlusalal. Lipu nimele kuulus ka NSV Liidu rekord kuulitõukes
Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 - 2006) Kui Nagano taliolümpial Eesti suusasporti märgati, siis aasta hiljem Ramsaus toimunud MM- il jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Sinna, mis veel mõni aasta varem oli olnud pelgalt unistus. Kolm medalit Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tekitasid justkui olümpiajärgse eufooria. Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse. Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest
500 kg. Aavo Pikkuus 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 100 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 6,5 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest paljude tegurite, nende seas ka andekuse poolest. Kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Mõned on edukad muusikas, teised kunstis, kolmandad aga hoopis spordis. Maailmas on kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi, kelle hobiks on korvpall. Seda mängitakse nii enda lõbuks ja kehalise aktiivsuse saamiseks kui ka elukutseliste sportlastena tipptasemel võistkondades . Arvatavasti iga korvpallifanaatiku unistuseks oleks jõuda ookeanitagusesse kutselisse kõrgliigasse NBA. Paraku saavad sealsest eluolust osa vaid parimad NBA-s teenib leiba vähem kui tuhat pallipõrgatajat kogu maailmast. Samas, alati ei pruugi nii kõrgele tasemele mängima saamine tuua kaasa vaid head. Sportlane võib kergelt läbi põleda ning leida ennas...
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenk...
punane riigilipul kujutatud vahtralehte ning kuldne päikesetõusu. 4. Olümpiamedalid Esmakordselt olümpia ajaloos on olümpial iga võidetav medal ainulaadne. Medalid on erinevad medali esiküljel asuva mustri tõttu. Tegemist on läbi aegade ühtede raskemate medalitega - 500 kuni 576 grammi. Kokku vermitakse Ottawas asuvas Kanada Kuninglikus Mündivalukojas 615 olümpiamängude ning 399 paraolümpiamängude medalit. Nende valmistamiseks kulub 2,05kg kulda, 1 950kg hõbedat ja 903kg vaske. XXI Vancouveri taliolümpiamängudest, mis toimuvad 12. 28. veebruaril 2010, ilmub 31. märtsil 2010 koostöös Ajakirjade Kirjastuse ja EOK-ga 300-leheküljeline teos Kasutatud kirjandus: http://www.vancouver.eok.ee http://sport.err.ee http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
