1.Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. 2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4.Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang.
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti teg...
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõppt...
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on reede, 10 märts 2017, 7:03 State Finished Completed on reede, 10 märts 2017, 7:25 Time taken 21 mins 44 secs Marks 12.0/12.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja - Complete teenuste väärtus turuhindades. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks Complete töötlemi...
Rahvamajanduse arvepidamise hindamisex (ei sisalda importija riigi süst. on rahvusvaheliselt ühliduv maxe). arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldataxe süstemaatiliselt ja RKP- D = RPP detailselt kogu majandust. Txi Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud in...
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi,...
aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei ...
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõ...
Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus...
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seos...
Mõisted 1) Ressursid Resources -On kõik vahendid (maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks 2) Majandustegevus - Tarvilike hüviste tootmist nimetatakse majandustegevuseks 3) Kapital Capital - On tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju teaduslik analüüs 7) Normatiivne majandusteadus - Normative economics - On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektii...
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutu...
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme? Natu...
Tootmisressursid ehk tootmistegurid · Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või...
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene)...
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 ...
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflats...
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka v...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse ee...
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C ...
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaa...
„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4) 1.Nimetage tootmisressursid ehk tootmistegurid. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. 2.Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Seepärast arvan, et Eestist vaevalt saab regionaalne majanduskeskus. 4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel p...
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli;...
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv ...
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus. – Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmi...
MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaals...
Sissejuhatus majandusteoriasse, majandussüsteemid Rain Arro Majanduse alused Haapsalu Kutsehariduskeskus 2013 Majandusteooria põhimõisted: ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. ● Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise ja üldiste seadus- pärasuste uurimisega. Jaguneb mikro- ja makroökonoomikaks. ● Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid ning nende majanduslike valikute mõju. ● Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, see on õpetus turu üldisest tasakaalust. Majandusteooria põhimõisted: ● Rakenduslik majandusteadus kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. ● Majanduspoliitika rakendab majandussea...
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suun...
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on siss...
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Valige ü...
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. ...
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põlluma...
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja ...
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet. Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et t...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine ...
1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? MAJANDUSKASV- tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kon...
annaabi.ee 
