Makroökonoomika mõisted II TÖÖ (1)

Q: Mis on makroökonoomika?

Vastus leiad õppematerjalist: Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

Tallinna Tehnikakõrgkool - Majandus - Mikro- ja makroökonoomika

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on makroökonoomika?

aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010:

Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut )

Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki.

J.M. Keynes ja Tema roll.

Milton Friedman ja Tema roll.

Makoökonomistide koolkonnad.

Konkurentsipoliitika - on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid

Lorenzi kõver-

Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata

Turuhäire – situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus välismõjud ja ühiskondlikud kaubad

Vaesus – situatsioon, kus indiviidi või majapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostimiseks

Väliskulu-

Välistulu-

Ühiskondlik kaup – on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek

Tulude ja kulude ringkäigu mudel.

Netoeksport – on ekspordi ja imporiti vahe (X-M)

Amortisatsioon – on kapitali aegumine, kulumine , vananemine jne. Aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks

Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduse valmistatud toodanug ja tulu mõõtmiseks

Rahvamajanduse koguprodukt – Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest.

Sisemajanduse koguprodukt – SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust.

Reaalne SKP – on hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga

Nominaalne SKP-

Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad , kasumid intressid ja rent.

Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed

Kogukulutused – (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport)

Investeerimine – on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks)

Säästmise piirkalduvus – (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe.

Tarbimise piirkalduvus – (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe.

Impordi piirkalduvus – (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile

Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset

Kogunõudlus – (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang , mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis , ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport.

Kogupakkumine –(AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.

Kogutoodangu täishõivetase –

Languslõhe – suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset

Multiplikaator –on kordaja, mida näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentides. SKP multipikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostiseks.

Automaatsed stabilisaatorid – on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatiooni situatsioonis või stimuleerivad kulutusi , kui majanduses on langus. Automaatsete stavilisaatorite näiteks on tulumaks

Defitsiidiga finantseerimine –on avaliku sektori kulutuste finatseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra kulutused ületavad maksutulusid

Fiskaalpoliitika – on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude vaasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks.

Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil.

Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil

Riigivõlg – on akumuleerunud defitsiitide summa

Bartertehing – on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel

Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital

Raha multiplikaator – on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve

Rahanõudlus – on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tšekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida

Rahapakkumine – on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil

Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil

Kohustuslik reservinõue – on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas

Automaatne rahapoliitika – on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta

Diskontomäär – on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimärr

Rahapoliitika – on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel

Keskpank- on pankade pank . Tavaliselt on keskpank valitsusest suhteliselt sõltumatu insitutsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on rahapakkumise ja finantssüsteemi juhtimine

Heidutatud töötajad – on sellised inimesed, kes on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad , et vabu töökohti ei ole.

Hooajaline töötus – on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul

Inflatsioon – on üldine hinnataseme tõus

Inflatsioonimäär – on ühe perioodi üldiste hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teiste perioodi hinnatasemega

Phillipsi kõver – väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost

Siirdetöötus –

SKP deflaator – on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind

Struktuurne töötus – on töötus mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisel

Tarbijahinnaindeks – (THI) on „keskmise tarbija“ tarbmiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks , mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeriutd kaalusid tarbijakorvis

Tööhõivemäär –

Tööjõud – on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed

Töötus – esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad antud palgatasemega töötad, kuid ei suuda leida sobivat tööd

Devalveerimine /revalveerimine- on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtusesse./ on valluuta kallinemine fikseeritud kursi tingimustes, mille tulemusena kodumaine valuuta väärtus kallineb teiste valuutade väärtuste suhtes.

Maksebilanss – on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema reidentide ja teiste riikida residentide vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot : jooksevkonto , kapitali- ja finantskonto ning reservkonto.

Jooksevkonto – on maksebilansi osa, kus kirjeldatakse lühiajalised maksevood, mis aga ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. Jooksevkonto on jaotatud kahte ossa : kaubandusbilanss ja teenuste bilanss

Kaubandusbilanss-

Ostujõu pariteet – (PPP) on tingimus, mille korral kodumaise valuuta ostujõud on nii sise- kui ka välismaal ühesugune.

Reservide konto –

Ujuv vahetuskurss – on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ja määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsorganisatsioonide vahelesegamiseta

Fikseeritud vahetuskurss – on vahetuskurss, mille korral hoitakse rahvusliku valuuta väärtust sel teel, et ostetakse või müüakse keskpanga ametlikku valuutareservvi välisvaluutaturul.

Vahetuskurss – on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas.

Finantskonto-

Riigi puhul deebet/ kreedit -

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 494 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

494 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

waldof Õppematerjali autor

Makroökonoomika teise töö mõisted!

makroökonoomika konkurentsipoliitika töötus

Sarnased õppematerjalid

doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Küsimused c

1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne

Mikro-makroökonoomika

doc

Majandusteooria alused

1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad.

Majandusteooria alused

doc

Majandus: mikro- ja makroökonoomika

majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis. Ta baseerub mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel, mis kujutab endast kogu majandusteaduse alust. Hüvised (goods) on üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). Kaubad on materiaalsed (kombatavad) hüvised (nt leib, auto, korter jne) ja

Majandusteooria alused

doc

Makroökonoomika

Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulu

Ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine

Majandusteaduse alused

doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

· Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress). Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Turuhäire olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi.

Micro_macro ökonoomika

doc

Maksroökonoomika

SKP / reaalne SKP) * 100% väljendatakse %-des SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks 5. SKP tootmise meetodil SKP TOOTMISE MEETOD Lisand väärtused Põllumajanduses Tööstuses Teeninduses Valitsussektoris + netomaksud toodetele Tootmise meetod Tootmise meetodi puhul arvutatakse kokku erinevates majandusharudes loodud lisandväärtus. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste ning töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näiteks võib tuua leivapätsi väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus. Tavaliselt esitatakse SKP tootmise meetodil olulisemate majandusharude lõikes. Kui vaadata, millised on Eesti olulisimad majandusharud ja kuidas need on viimase

Majandus

Rohkem sarnaseid