MAKROÖKONOOMIKA eksam (3)

Q: Mis on makroökonoomika?

Vastus leiad õppematerjalist: MAKROÖKONOOMIKA eksam

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on makroökonoomika?

MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010:

Mis on makroökonoomika?
Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär.
2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki.
1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon );
2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);
3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);
4) stabiilne maksebilanss .

J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada , peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele.

Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane , keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse ( statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna.

Makoökonomistide koolkonnad . On erinevate mõtetega inimeste koolkonnad. Tuntumad on neist Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest alljärgnevate tunnuste poolest:
Loobumine matematemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, millede olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat.
Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ning tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on Eugen von Böhm- Bawerk on oma kirjutistes toonud esile ressursside piiratuse ning Friedrich von Wieser täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest.

Konkurentsipoliitika - Konkurentsipoliitika on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljenduseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud sanktsioonid.

Lorenzi kõver- Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse protsentuaalsetesse gruppidesse . Siis jagatakse elanikkond gruppidesse, alates kõige vaesematest kuni kõige rikkamateni. Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel. Õpik 67 on joonis.

Tasuta kaasasõitja- on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta.

Turuhäire – on olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine.

Vaesus – Vaesus on olukord, kus indiviid või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks .

Väliskulu- on negatiivne välismõju, mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole.

Välistulu- on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tulu eest ise ei maksa. Kui firma loob välistulu selle eest tasu saamata, pole firmal huvi tootmist laiendada, kuigi ühiskonnale oleks see väga kasulik. Samas pole väliskulu tekitajal, kui ta ise selle kulu eest ei maksa, mingit stiimulit kulu minimeerida. Sobivaks valitsuse poliitikaks oleks neil juhtudel kas tootjate või tarbijate subsideerimine, väliskulu tekitajate maksustamine või otsese kontrolli kehtestamine nende tegevuse üle.

Ühiskondlik kaup – on iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske, kuid mitte võimatu selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral.

Tulude ja kulude ringkäigu mudel: Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol. Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud. Kogu tulu läheb majapidamistele. Ettevõtted on aga ressursside kasutajad ja toodangu valmistajad. Ettevõtted ostavad ressursse( tööjõudu) teguriturult, makstes töötajatele palka. Müüvad aga kaupu ja teenuseid kaupade ja teenuste turul. .Kulude ja tulude vahelised seosed. Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ,on ettevõtte kulu. Ettevõte on seotud oma tegevust mõjutavate huvigruppidega. Investorid paigutavad oma raha ettevõttesse. Ettevõtted ostavad hankijatelt selle raha eest oma toodete valmistamiseks vajalikke materjale ja tasuvad hankijate esitatud arved. Töötajad osalevad tööprotsessis ja pühendavad tööaja ettevõttele. Kliendid ostavad tooteid ja teenuseid ( hüviseid ) makstes selle eest ettevõttele. Saadud tulu eest maksavad ettevõtted töötajale palka., investoritele kapitalitulu, riigile makse. Riik pakub omalt poolt ettevõttele sobivat majanduskeskkonda ja tegutsemisvõimalusi. Seega ettevõte müüb oma hüviseid, mille müügist laekuvatest tuludest kaetakse vajalikud kulud ning ülejääk ehk kasum makstakse ettevõtte omanikele dividendideks. Dividend ( kasumiosak) on tasu, mis makstakse ettevõtte omanikele selle eest, et nad on oma raha antud firma aktsiatesse paigutanud. Õpik lk 72 on joonis ka.

Netoeksport – Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. ( import M). Import lahutatakse maha kuna, kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M)

Amortisatsioon – näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks.

Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks.

Rahvamajanduse koguprodukt – RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamiseks.

Sisemajanduse koguprodukt – mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides lõpphüviste turuväärtust.

Reaalne SKP – on hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks .

Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi.

Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad , kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades.

Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed.

Kogukulutused – on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis -, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel.

Investeerimine – Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed .
Makroökonoomika
50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika . Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist.
51. Keskpank - Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll.
Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda):

kommertspankade deposiitide hoidmine;
valuuta pakkumine majandusele;
kommertspankade juhtimine;
rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine.

Raha pakkumise mõõtmine näitab, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa rahast asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil:

Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Keerulisem on asi pangaarvetel oleva rahaga , mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad .

Keskpank saab pangaarvetel olevat raha kontrollida ainult kaudsete meetoditega (tabel 8.1). Nimelt peab iga pank osa oma klientide raha üle kandma keskpanka nn kohustusliku reservina. Selle reservi abil püüab keskpank kontrollida pankade poolt väljalaenatava raha hulka.

Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos, st et raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. Keskpangad teevad seda siiski harva ja vähe, sest see avaldab raha pakkumisele väga tugevat mõju.
Kohustusliku reservi teine funktsioon on pangasüsteemi likviidsuse tagamine. Näiteks kommertspank satub liiga hoogu laenamisel ja ei suuda seetõttu hoiustajatele raha õigeaegselt tagastada. Keskpanga loal on sellisel juhul võimalik saada abi kohustuslikust reservis.
Kohustusliku reservi kolmas funktsioon on maksustamise funktsioon. Keskpank ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist tunduvalt madalam. Nii võib kohustuslikku reservi käsitleda kui kommertspankadelt võetavat lisamaksu.

52. Heidutatud töötajad – Töötuse loomulikuks määraks nimetatakse töötuse minimaalset taset, mis esineb majanduses siirde- ja struktuurse töötuse eksisteerimise tõttu. Majandusteadlaste hinnangud töötuse loomulikule määrale on erinevad, samuti erinevad nad riigiti. Parimates tingimustes võib see määr ulatuda 5-6%ni. Mõned inimesed võivad loobuda aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad , et vabu töökohti ei ole. Neid nimetatakse heidutatud töötajateks. Nad jäävad väljapoole tööturgu ja seega ei kuulu töötute hulka.
53. Hooajaline töötus – on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu
54. Inflatsioon – Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi ‑ ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase ‑ nimetatakse inflatsiooniks.
55. Inflatsioonimäär – Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit.
56. Phillipsi kõver – Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise.
Inflatsiooni
kiirus Pika perioodi Phillipsi kõver
7 C
2 B A Lühiperioodi Phillipsi kõver
Töötuse tase
0 2 6
Joonis Phillipsi kõver
57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks. Samuti võib tööpuudus esineda mõnes sektoris, isegi kui samal ajal on majanduses tervikuna täistööhõive. Pealegi on mõned tööturul ebasoosingus olevad rühmitused (noored, kvalifitseerimata tööjõud) suurema osa aastast tööta, sest nad kas töötavad hooajatöödel või suudavad leida ainult ajutist tööd.
58. SKP deflaator – SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100
Erinevalt hinnaindeksist võrdleb SKP deflaator kõigi SKP arvestusse läinud hüviste hindu erinevatel aastatel. Leitud indeks, mida nimetatakse deflaatoriks, näitab mitu korda on jooksva aasta hinnatase kõrgem või madalam, võrreldes baasaastaga. SKP deflaatorit saab kasutada reaalse SKP leidmiseks, kui nominaalne SKP on teada.
Reaalne SKP = Nominaalne SKP : SKP deflaator.
59. Struktuurne töötus – Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud. See on pikaajaline tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. Peamisi tekkepõhjusi on kolm:

paljud töötajad on väga kitsalt spetsialiseerunud ning nende oskusi on mujal väga raske rakendada,

kvalifitseerimata töölised ei suuda sageli leida soovitud ja pikaajalist tööd,

mõned töötajad on oma elukohaga seotud tugevate sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemetega ja seetõttu ei taha mujale kolida isegi siis kui seal on töökohti saada.
60. Tarbijahinnaindeks – Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust. Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes.
61. Tööhõivemäär – Tööhõives toimuvate muutuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks kasutatakse tööhõive määra.
Tööhõive määr = hõivatud : tööealine rahvastik (%)
62. Tööjõud – on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed
63. Töötus – Maa ja kapitali kõrval on kolmandaks oluliseks tootmisteguriks töö. Inimene oma tööga muudab tootmise sisendid kaupadeks ja teenusteks. Töö on enamikule inimestest põhiline sissetulekuallikas. Seega toob töö kaotamine kaasa sissetulekute vähenemise ja sellest tulenevalt ka elatustaseme languse. Tööpuuduse ja inflatsiooni vastu võitlemine on tänapäeva arenenud majandusega maades üks olulisemaid majanduspoliitika probleeme.
Tööpuudus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid antud palgataseme korral töötada, ei suuda leida tööd. Tegemist on täiskasvanud töötajatega, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd. Tööpuuduse ulatuse hindamiseks ning selles toimuvate muutuste analüüsimiseks kasutatakse tööpuuduse ehk töötuse määra.
Töötuse määr = töötud : tööjõud (%)
64. Devalveerimine /revalveerimine- Probleemiks fikseeritud vahetuskursi süsteemi puhul võib olla, et vahetuskurss ei pruugi olla võrdne tasakaalukursiga. Kui vahetuskurss ületab tasakaalukurssi, siis, on ta üleväärtustatud ning riik võib vahetuskurssi devalveerida (muuta odavamaks). Devalveerimine alandab koduvaluuta väärtust välisvaluutade suhtes. Valitsus võib ka omavaluutat välisturult tagasi osta, hoidmaks üleväärtustatud vahetuskurssi. Lõpmatuseni seda teha ei saa, sest riiklikud valuutareservi vahendid on piiratud.
Revalveerimine on fikseeritud vahetuskursi muutmine. Selle tulemusena omavaluuta väärtus välisvaluutade suhtes tõuseb.
65. Maksebilanss – Maksebilanssi võib kõige üldisemalt vaadelduna määratleda kui konkreetse riigi ning välismaailma (ehk ülejäänud riikide) vaheliste majandustehingute peegeldust teatud ajavahemikul. Tavaliselt on selleks ajavahemikuks kas kuu, kvartal või aasta.
66. Jooksevkonto – siin kajastatakse kaupade, teenuste ning tulude eksporti ja importi ning mitmesuguseid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid jms). Jooksevkonto koosneb kahest põhimõttelisest osast: kaubandusbilanss ja mittekaubandusbilanss.
Mittekaubandusbilansi moodustavad: a) teenused ‑ reisimine ja turism , transport; b) ülekanded (sissetulevad rahaülekanded) ja intresside ning dividendide liikumine investeeringutelt, mis on tehtud antud riigi residentide poolt välismaal ja teiste riikide residentide poolt antud riigis.
67. Kaubandusbilanss- on eksporditud ja imporditud kaupade väärtuste vahe (X‑M) ‑ puhaseksport ehk netoeksport. Kui eksport ületab importi, on tegemist väliskaubanduse ülejäägiga ja kui import ületab eksporti, on tegemist väliskaubanduse puudujäägiga.
68. Ostujõu pariteet – (PPP) nimetatakse tingimust, mille kohaselt koduvaluuta ostujõud on nii sise- kui välismaal ühesugune. Et valuutaühiku ostujõud võrdsustuks kõikides maades, peab ostujõu pariteedi teooria kohaselt vahetuskurss kohanduma.
69. Reservide konto – see osabilanss kajastab muutusi riigi kulla- ja välisvaluutavarudes, st kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine ‑ üldbilansi puudujääki (defitsiiti).
70. Ujuv vahetuskurss – Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks
71. Fikseeritud vahetuskurss - Fikseeritud ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise välisvaluuta või valuutakorviga. Koduvaluuta väärtust hoitakse nii, et ostetakse või müüakse valitsuse (keskpanga) ametlikke valuutareservi välismaal. Eesti kroon seoti tema käibelelaskmisel jäigalt DEMiga ja alates 01.01.1999. aastast euroga ( 1EUR = 15,6466 EEK).
Fikseeritud vahetuskurss aitab vähendada vahetusriski.
72. Vahetuskurss – on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas
73. Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto ‑ see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud .
74. Riigi puhul deebet/ kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis.
25. Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne.
26. Säästmise piirkalduvus ( marginal propensity=MPS) näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaühikust säästetakse. Säästmis- ja tarbimisfunktsioonidest järeldub, et MPC+MPS = 1.
MPS = S / Yd
27. Tarbimise piirkalduvust (MPC) ja cY tähistab tuletatud tarbimist. Tarbimise piirkalduvus näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaühikust kulutatakse tarbimiseks . MPC = C / Yd
28. Impordi piirkalduvus (MPM) iseloomustab impordi muudu ja kogutul muudu suhet:
MPM = M : Y
29. Inflatsioonilõhe - suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. Kui inflatsioonilõhe sulgemiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste asemel makse , siis peab valitsus makse suurendama rohkem, kui ta oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi.
30. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang , mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid: * eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C); *ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X – M)
31. Kogupakkumine (AS – aggregate supply ) on rahvamajanduse kogutoodang, mida
firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine sõltub rahvamajanduse käsutuses olevatest tootmisressurssidest ja tootmistehnoloogiatest. Kogutoodangu kulu ja üldine hinnatase määravad kogupakkumise kõvera asendi teljestikus, tema kauguse kogutoodangu joonest. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
32. Kogutoodangu täishõivetasemeks nim. igal ajahetkel olemasoleva ressursside pakkumise juures olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks efektiivselt ja täielikult kasutada kõiki oma ressursse.
33. Languslõheks nim. suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Seda iseloomustab maksude vähendamine peab olema suurem kui avaliku sektori kulutuste kasv, et mõjutada sisemajanduse koguprodukti samas suunas.
34. Multiplikaator ehk võimendi>loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Multiplikaator jaguneb: *Kulumultiplikaatori (V) saame avaldada järgmise valemiga V= 1 / (1 – MPC). Maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu Yd proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa Yd muutusest mõjutab kulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist; *Maksumultiplikaator = MPC / (1 – MPC).Seetõttu on maksumultiplikaatori efekt kogutulule alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt.
35. Automaatsed stabilisaatorid - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju, kuid ei kõrvalda neid. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Need on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse kodeeritud. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööpuudus muutub. Kui majanduses on langusperiood, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. Kui majanduses on aga inflatsiooniline olukord, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Automaatseks stabilisaatoriks on näiteks tulumaks.
36. Defitsiidiga finantseerimise majanduslik efektiivsus sõltub teatud määral sellest, kes on laenuvahendite pakkuja ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada. Kogukulutused ei suurene, kui laenamisega kaasneb sama suur säästude vähenemine. Defitsiidiga finantseerimine tagajärjeks on riigivõla kasv. Sõltuvalt sellest, millistelt turgudelt avalik sektor raha laenab, võib riigivõlg olla sisemine või väline. Sisemine riigivõlg võib tähendada seda, et käiku läheb ka oluline osa erasäästudest, mis tähendaks erainvesteeringute väljatõrjumist. Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi.
37. Fiskaalpoliitika on riigi seadusandluses tehtavad muudatused, täpsemalt avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika elluviimiseks peab valitsus rakendama kas ekspansiivset või kitsendavat fiskaalpoliitikat . Ekspansiivne fiskaalpoliitika: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine makse muutmata; *Maksude vähendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne suurendamine.
Kitsendav rahapoliitika: *Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata; *Maksude suurendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne vähendamine.
38. Kitsendav fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks.
Põhimõjud:
Avaliku sektori kulutuste vähendamine, jättes maksud maksud muutmata;
Maksude suurendamine, jättes avaliku sektori kulutused muutmata;
Nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne vähendamine;
Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra.
39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suurendamise või maksude vähendamise abil.
Põhimõjurid: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksud muutmata; *Maksud vähendamine, jättes avaliku sektori kulutused muutmata; *Nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne suurendamine; *Kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra.
40. Riigivõlg on aasta jooksul akumuleerunud defitsiitide summa.
41. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta.
42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslasevara, kohustusi ja omakapitali.
Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aasta lõpu seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis
43. Raha multiplikaator ehk rajakordaja. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on “laenuprotsessist väljalangeva” raha (kohustusliku
reservi) pöördväärtus mm*.
44. Rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast.
Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus.
Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus.
45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel.
46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul
47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena
48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta.
49. Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses.

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 335 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

335 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anti0 Õppematerjali autor

Teooria + mõisted

makoökonomistide koolkonnad konkurentsipoliitika makroÖkonoomika rahapakkumine rahanõudlus diskontomäär

Sarnased õppematerjalid

docx

Küsimused c

1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne

Mikro-makroökonoomika

doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Majandusteooria alused

1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad.

Majandusteooria alused

doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muut

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine

Majandusteaduse alused

docx

Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine

Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith-

Micro_macro ökonoomika

doc

Kontrolltöö 111.2 vastused

d) juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega 23. Kui kogutulu suureneb, siis : a) toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus : a) suurendab multiplikaatorieffekti b) vähendab multiplikaatorieffekti c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2 d) suurendab avaliku sektori kulutusi 25. Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus : a) suurendama avaliku sektori kulutusi b) pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu c) suurendama maksumäära d) vähendama avaliku sektori kulutusi 26. Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a) kui nominaalne SKP suureneb b) intressimäär tõuseb

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Makroökonoomika eksami kordamine

1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks. 2. Mi

Makroökonoomika

Rohkem sarnaseid