Loeng 10 - Maksebilanss (1)

Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest
teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob!
Loeng 10. Maksebilanss
Maailmamajandus ja Eesti
1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest
maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka
majanduspoliitikat.
2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest
ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest.
3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama
majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss.
2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Maksebilanss
Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel.
1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid.
Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi.
2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel.
Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend.
3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega
on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga.
Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust.
Maksebilansi allkontod on:
·Jooksevkonto
·Kapitali- ja finantskonto
· Reservkonto
3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Maksebilanss
Jooksevkonto saldo
· Kaupade konto
· Teenuste konto
· Tulukonto (mitteresidentide tulukus)
Kapitali ja finantskonto
· Otseinvesteeringud
· Portfellinvesteeringud
· Muud investeeringud
Reservkonto
· Netovälisvõlg
· Riigi tehingud
4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Maksebilanss Eestis
NB! Maksebilanss on alati tasakaalus!
Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot.
Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine?
Kui Eesti majanduskasvu mootoriks saaks eksport, siis võiks jooksevkonto
defitsiit langeda mõnele protsendile SKP-st.
Paraku osutus ekspordi kasv lähiajal ebapiisavaks.
Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine.
5 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Jooksevkonto puudujääk
See toob päevakorda jooksevkonto defitsiidi finantseerimise küsimuse. Alates
1994. aastast võib selles vallas eristada kuut erinevat perioodi:
1. Aastatel 1994 -1996, mil aastane puudujääk püsis 5 -7 protsendi piirides, kaeti
enamus puudujäägist otseste välisinvesteeringutega
2. Tõusufaasis 1996-1998 a. tulid otseste investeeringute asemel esiplaanile
pangalaenud ja portfelliinvesteeringud. Hansapanga ja Ühispanga aktsiad!!
3. 1998 ­ 2000 aastatel domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud.
Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud
laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks.
4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu
on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud".
Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades.
5. Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas
2005 aastast suhteliselt palju sisse tulema.
Sisetarbimine ja import kasvas, kiirenes inflatsioon
6. Aastatel 2008-2010 vähenes "masu" tõttu import ja jooksevkonto vähenes
miinimumi. Laenamine kahanes oluliselt.
6 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Jooksevkonto allkontod
1. Kaupade ja teenuste eksport ja import
a) kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse
kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe .
Negatiivne saldo tähendab töökohtade ja sissetuleku väljavoolu ning tingib
üleskutseid impordi vähendamisele.
b) teenustes sisalduvad finantsalaseid teenuseid, mida osutatakse
välismaalastele, samuti kasumid ja dividendid välismaistelt investeeringutelt.
Transpordi ja laevanduse kulud on samuti arvestatud teenuste kategooriana.
Teenuste sektor ja turism toovad sisse Eestisse.
2. Mitmepoolsed ülekanded (pensionid, välisabi ja muud valitsuse annetused).
7 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Jooksevkontoga seonduvad probleemid
Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk.
1. Eestis (ka mujal) on olnud viimastel aastatel probleemiks jooksevkonto
defitsiit:
· alates 1997 aastast järsult kasvama hakanud jooksevkonto defitsiit ulatus oma
"parimatel" päevadel 2004 aastal 19 % SKP väärtusest,
· käesoleval aastal võib jooksevkonto defitsiit olla 2-3% piirides,
· "kriitiliseks massiks" peetakse ca 10% piiri,
· "kriitilise" piiri ületamine võib ehmatada välisinvestoreid.
2. Sisuliselt on tähendab jooksevkonto defitsiit võlgu elamist ja iga võlg tuleb
kunagi tagasi maksta.
Kui laenatud ei ole üle mõistuse palju ning seda laenuraha on osatud edukalt
kasutada, siis võib olukord ka soodsalt laheneda.
3. Alati ei lahene soodsalt. Kagu-Aasia majanduskrahh, mis kümne aasta eest
maailmamajandust ehmatas, sai alguse just jooksevkonto defitsiidi
pidurdamatust kasvust.
8 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Jooksevkonto defitsiiti põhjustavad
- Negatiivne väliskaubanduse bilanss (ekspordi ­ impordi vahe)
- Sisemaise nõudluse ja toodangu vahe
Kui nõudlus on suurem kasvab import
-Sisemaise säästmise ja investeeringute vahe
Kui säästmine väiksem kasvab väliskapitali kasutamine
Abinõud jooksevkonto defitsiidi leevendamiseks
- Kaubanduspartneritega ühiste standardite loomine
- Ekspordile suunatud tootmisharudele soodsa keskkonna loomine
(innovatsiooni, teaduste, hariduse toetamine, infrastruktuuri arendamine)
- Kaitsetollide kehtestamine ­ teoreetiline võimalus (WTO reeglite erand)
- Eksportivate tootmisharude abistamine otsetoetustega
- Kõikvõimaliku informatsiooni täpsus ja kättesaadavus välisinvestoritele
9 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Eesti jooksevkonto defitsiit (% SKP-st) aastate lõikes.
10 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Välismajandussektor.
Välismajandussuhteid loetakse Eesti majanduse arengu mootoriks.
90 a. alguses toimus väliskaubanduse ümberorienteerumine idasuunalt (80% impordist
ja 90% ekspordist) läände.
Väliskaubanduse arengu põhimõtted:
1. Fikseeritud valuutavahetuskurss
2. Liberaalne väliskaubandusreziim
3. Kapitali vaba liikumine
4. Välisinvestorite võrdne kohtlemine kodumaiste investoritega
5. Majanduse konkurentsivõime ja atraktiivsuse säilitamine välisinvesteeringute
ligitõmbamiseks (praegu loodetakse EURO-le)
Kaubanduspartneriteks on nüüd kõrgelt arenenud tööstusriigid. Uute turgude
hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie
tootmissektori konkurentsivõime kasvule.
Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004 .
Eesti liitub Eurotsooniga 01.jaanuar 2011. .
11 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Eesti ekspordi ja impordi põhisuunad
Tänu geograafilisele asendile ja transpordi heale tasemele oli teenustebilansis
transporditeenuste ekspordi ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes.
Kasvutendents jätkus 2007 aastani.
Turismiteenuste eksport kasvab mõõdukalt
Eesti ekspordis domineerivad:
·masinad ja seadmed
·puidutooted
·paberitooted
·tekstiilitooted
·mööbel
Sisenõudlus on kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad
kapitalikaubad ja toidukaubad.
Kaubagrupid mida imporditakse ja mis tekitavad kaubavahetusbilansi defitsiiti, on:
·masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist)
·transpordivahendid (1/5 defitsiidist)
2008 a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000
elaniku kohta.
12 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Eesti väliskaubandusbilanss
13 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Finants- e. kapitalikonto
Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride.
Paljud kapitalikonto kirjed on laenud ja maksed vastavalt jooksva konto
kirjetele.
Positiivne saldo tähendab, et mingi riik on laenanud raha partneritele, et
viimased saaksid osta laenajalt kaupa.
Samas võib jooksva konto defitsiit sundida riike laenama raha, et maksta
impordi eest.
Kapitalikonto protseduurid on analoogsed teistega
Kreeditisse kantakse sissetulev finantskapital.
Dividendid kajastuvad jooksva konto kreeditis.
Deebetisse kantakse väljaminev finantskapital.
Näiteks, kui Eesti kodanik ostab USA-st aktsia, siis on see kapitalikonto
deebet, ehkki see aktsia muutub Eesti kodaniku omanduseks.
14 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Kapitalikonto
Vaba kapitali on maailma finantsturgudel väga palju ning miljonid
analüütikud tegelevad sellele kasuliku rakenduse leidmisega.
Välismaised investeeringud paljudesse riikidesse on viimastel aastatel jõudsalt
kasvanud.
Mis põhjustab kapitali liikumist?
· majanduslik olukord
· intressmäärad
Eestis, aga ka teistes arenenud riikides kasvas välisinvesteeringute sissevool
ilmselt tänu kõrgetele protsendimääradele ja suhteliselt tugevale majandusele.
Näiteks USA-s on see kindlustanud vajaliku raha mitte ainult jooksva konto
defitsiidi, vaid ka eelarve defitsiidi toetamiseks.
15 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Välismaalased hoiavad USA väärtpaberites nii palju vahendeid, mis moodustab
üle 10% riigivõlast.
Eesti riigil pole valitsuse võlakirju ja puudub ka kord kuidas neid emiteerida.
Välismaiste investeeringute kasv on pööranud vastupidiseks
netoinvesteeringute positsiooni USA-s.
Maailma suurimast laenuandjast on saanud suurima võlgnik.
Kellele ollakse võlgu? Hiina, Venemaa, Korea jne.
Ühelt poolt on välisinvesteeringud head, kuna tagavad likviidseid vahendeid
riigi eelarve defitsiidi ja investeeringute katmiseks.
Teisest küljest voolavad kasumid, protsendid ja dividendid tulevikus maalt
välja.
Kokkuvõte
· kapitalikonto kajastab nii pikaajalist kui ka lühiajalist kapitali liikumist
· reeglina on kapitali pikaajaline liikumine küllalt hästi dokumenteeritud
· probleeme on kapitali lühiajaliste liikumiste registreerimisega
· seetõttu tuuakse maksebilansis vahel eraldi reana välja vigu ja vahesid
16 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Eestisse tehtud otseinvesteeringud miljardites kroonides
17 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Ametliku reservi tehingute konto
Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate isikute
autonoomseid tehinguid ja kajastatakse maksebilansi deebetis ja kreeditis.
Valitsuse tehingud, mis leiavad kajastamist ametliku reservi tehingute kontol,
peavad mõjutama otseselt maksebilanssi.
Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid.
1. Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida
defitsiiti, müües reservis olevaid väärtpabereid.
Kasutatakse reservis olevaid aktivaid: välisvaluutat, kulda.
2. Tehingud, mis kajastuvad ametliku reservi tehingute kontol, on otseseks
sekkumiseks valuutaturgudel vahetuskursside mõjutamiseks.
Ametliku reservi tehingute konto on vähetähtis pärast paindlike
vahetuskursside kehtestamist 1973. aastal.
18 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Laenamise probleemid
Laenamine on heal juhul võlgnevuse probleemi ajutine lahendus.
IMF-i laenuga kaasneb tavaliselt nõue, et laenavad riigid tegutseksid "rangelt":
· vähendaksid valitsuse kulusid
· erastaksid riiklikke ettevõtteid
· piiraksid sotsiaalprogramme
Lühiajaliselt võivad need meetmed teha rohkem halba kui head. NB!
1. Näiteks lükkas Mehhiko edasi teedevõrgu remondi ja Altamira sadama ehitamise, et
teha laenu tagasimakseid 1985. aastal. Kui need infrastruktuuri projektid oleksid ellu
viidud, siis oleks võinud eksport suureneda ja saadud maksta võlga.
2. 1986.a. nõuti Mehhikolt eelarve defitsiidi (ca 17% SKP-st) vähendamist 5%-le, et
saada 6 mlr. $ laenu IMF-lt, Jaapani, Euroopa ja USA pankadelt. Selleks vähendati
toiduainete doteerimist ajal, kui tööpuuduse tase oli kõrge ja vaesus suur. Tagajärjed
poliitikutele kehvad.
Arengumaade võlad on nii suured, et vaevalt nad on võimelised seda üldse tagasi
maksma.
Pikaajaline lahendus oleks maailmamajanduse selline kasv, mis suurendaks
arengumaade eksporti tasemele, mis võimaldaks teenida võlgade tasumiseks vajaliku
raha.
19 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Valuuta vahetuskursi
probleemid
20 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Vahetuskursi määramine
Vahetuskurss on kahe valuuta suhteline hind.
Ametliku reservi konto kirjed näitavad, et keskpangad
mängivad tähtsat osa rahvusvahelisel valuutaturul. Miks?
Kas kõikide riikide keskpangad?
Lihtsuse mõttes eeldame, et vahetus toimub ainult kahe maa
vahel. Õigem oleks rääkida kaubanduslikust vahetuskursist ehk
vahetuskursist kõigi kaubanduspartnerite valuutade suhtes.
21 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Vahetuskurss on tähtis näitaja mitmes suhtes:
1. Kaubavahetus
Mida rohkem kroone on vaja dollari ostmiseks, seda kallimad on näiteks USA
kaubad Eesti turul ja vastupidi.
Näide: Aastatel 1993-2008 tõusis $ hind 11,5-1t EEK-lt peaaegu 19-ni ja
langes jälle 9,8-ni. Täna 10,411 kr.
2. Inflatsioon.
Vahetuskursi kõige otsesem mõju sisemajandusele seisneb inflatsiooni määras.
Kui krooni kurss tõuseb, siis välisvaluutad muutuvad odavamaks.
Enne $1=15 EEK nüüd $1=10 EEK, seega kroon tugevneb
See vähendab inflatsiooni, kuna välismaised kaubad odavnevad ja neid
arvestatakse sisemajanduse hinnaindeksis.
3. Konkurentsivõime.
Vahetuskurss mõjutab ka rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Näide: $ kursi tõus rekordilisele tasemele põhjustas paljude USA kaupade
kadumise rahvusvahelistelt turgudelt (kõrge hind). Sama probleem oli Leedul,
kui LIT oli seotud $.
22 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Vahetuskursi kujunemise ajalugu
1. Kuni II Maailmasõjani fikseeriti vahetuskursid kullastandardi alusel.
2. Pärast II Maailmasõda Bretton Woodsi kokkulepe, mille põhjal seoti dollar kullaga ja
määrati rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Kõik teised valuutad fikseeriti dollari suhtes.
Kindlad vahetuskursid pole alati maksebilansi tasakaalustajad. Seetõttu loodi süsteem
tekkida võiva tasakaalutuse korrastamiseks:
·lühiajalise maksebilansi defitsiidi korral võisid riigid võtta laenu IMF-lt, et toetada oma
valuutat.
·"fundamentaalse tasakaalutuse" korral loodeti, et defitsiidis olevad maad devalveerivad
oma valuuta.
3. Alates 1973 a. vabalt kujunev vahetuskurss. USA astus BW välja. Esialgu OK!
(1) Pärast sõda dollareid ei jätkunud, kuid sõjas kannatanud maad vajasid dollareid, et
osta majanduse taastamiseks USA kaupu.
(2) 1960. aastaks oli Euroopa ja Jaapani majandus tasemel ja dollarite nõudlus vähenes.
(3) Langev dollari kurss tähendas impordi vähenemist USA-sse ja ekspordi kasvu
muusse maailma.
(4) Probleemi tekitas fikseeritud vahetuskursside omadus: kuna neis ei kajastu turujõud,
siis ei saa need automaatselt kindlustada tasakaalu.
23 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Juhitavad vahetuskursid
1. Pärast Bretton Woodsi fikseeritud vahetuskursside süsteemi kaotamist hakkasid
vahetuskursid kõikuma, kuid mitte vabalt.
· Mitmed riigid tungivad vahel aktiivselt valuutaturgudele, mõjutamaks valuutakurssi.
· Teised riigid on sidunud oma valuuta $ või EURO-ga.
· Mõned riigid hoiduvad üldse valuutaturgudele tulemast.
Sekkutakse:
· majandusliku languse vältimiseks,
· inflatsiooni pidurdamiseks.
Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde
töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni.
2. Valuutaturgude tegevusse sekkumine ei ole tõenäoliselt mitte eriti edukas. Sekkumiseks
kasutada oleva raha hulk on tühine võrreldes sadade miljardite iga päev käibes olevate
dollaritega.
3. USA poliitikute idee valuutade vahetuskursside tsoonide kehtestamise kohta. Sümbioos
fikseeritud ja vabast vahetuskursist. Vahetuskurss kõiguks mingi % kummaski suunas.
Turujõud ei saaks mõjutada vahetuskurss.
Seda ideed kasutakse tegelikult Venemaal, ka Lätis.
24 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Kaubavahetuse defitsiit maksebilansi
probleemide allikana
25 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Makroökonoomiliste mudelite loengus nägime, et eksport stimuleerib SKP-d ja import
vähendab kaubavahetuse tasakaalu. Praegu huvitab meid aga see, mis juhtub kaubanduse
defitsiidi ja sisemajandusega.
Kaubanduse defitsiit saab tekkida ainult fikseeritud vahetuskursi korral.
Kulufunktsioonis esitasime ekspordi ja impordi funktsioonid järgmisel kujul:
X = X0 (1)
Z = zQ; 0 Eksport X oli autonoomne muutuja.
Import Z oli indutseeritud muutuja.
Kulutamise komponendid, kaasa arvatud import, suurenevad sissetuleku tõustes.
Kaubavahetuse defitsiit on impordi ja ekspordi vahe:
TD = X - Z (3)
Kuna eksport on autonoomne (kui kõik muud tegurid on võrdsed), siis kaubavahetuse
defitsiit suureneb sissetulekute suurenedes ja väheneb sissetuleku vähenedes.
26 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
1.Välise ja sisemise tasakaalu Defitsiit suureneb
Z, x säilitamine on peamine sissetulekute suurenedes
poliitikute ees seisev probleem.
Z = zQ
TD X = X0
TD > 0 3. Kui kaubandus osatähtsus SKP-s on
suhteliselt väike, siis probleeme pole.
Kui aga üle 50% SKP-st, siis on välise
tasakaalu säilitamine oluline.
Q2 Q0 Q1 Q
2. Sisemajandus puutub kokku 4. Lahendused: Esiteks, kui valitsus tahab kindlustada
nõudega saavutada kõrge täielikku tööhõivet, siis võib ta stimuleerida majandust
tööhõive. Muidugi võib selle maksu- või rahapoliitika kaudu ning aidata välist bilanssi
tulemuseks olla nii kõrge raha devalveerimisega. Importkaupade hinnad tõusevad ja
sissetulekute tase, et väline inflatsioon suureneb. Kaubanduse bilanssi mõjutab aasta või
tasakaal saab rikutud. isegi pikema perioodi pärast, esialgu halvendab olukorda.
Teiseks, tollide, kvootide kehtestamine.
Kaubavahetuse defitsiit ja tasakaalu sissetulek
27 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
2. ... tellimusi ei saa tühistada, ka
asendajate leidmine võtab aega,
siis imporditakse sama kogus
kaupa kuid kõrgemate hindadega
1. Pärast momendil t toimuvat
devalvatsiooni tõusevad 3. Seega võib devalvatsioon
importkaupade hinnad, ja ... esialgu halvendada kaubanduse
tasakaalu. Sellist sõltuvust
Kaubandusbilanss nimetatakse j-kõveraks.
j-kõver
4. Hetkel t+1 taastub
esialgne situatsioon ja
alles siis hakkab
olukord paranema
Devalveerimine
t t+1 Aeg
j - kõver. Kaubanduse bilanss võib mitte reageerida devalveerimisele aasta või isegi pikema
perioodi jooksul.
28 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Rahvusvahelise kapitali sissevoolu põhjustab:
Kõrged intressimäärad
Ühte riiki sissevoolav kapital on väljavool teisest riigist.
Kapitali väljavool omakorda vähendab investeeringuid ja majanduskasvu.
Seega, kapitali väljavoolu takistamiseks tuleb hoida intressimäärasid kõrgel,
see aga on takistuseks majanduse arengule.
Probleem: kapitali sissevool suurendab kapitali suure ja äkilise lenduvuse ohtu.
Seega majandusliku languse või kriisi ohu korral võivad välismaised
investeerijad oma raha välja võtta sama kiirelt kui nad need sisse tõid.
Väliskapitali äkiline väljavool võib protsendimäärad üles viia ja finantsturud
laostada.
Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka
inflatsioon.
29 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz