50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 59 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Birgit1987
Õppematerjali autor
muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks odavamaks Vahetuskursi ja suhteliste hindade seos · Vahetuskurss ja suhtelised hinnad Impordi ja ekspordi nõudlus sõltub suhtelistest hindadest Riigi valuuta kallinemine · Tõstab antud riigi ekspordi suhtelist hinda · Alandab antud riigi impordi suhtelist hinda · Seega koduriigi valuuta kallinemine toob kaasa impordi nõudluse suurenemise ja ekspordi nõudluse vähenemise Valuuta odavnemine
Hinnanguliselt tehakse ühel päeval valuutaturul tehinguid 500 miljardi kuni ühe triljoni dollari väärtuses. Kaupade ja teenustega kaubeldakse igapäevaselt ligikaudu 70 miljardi dollari ulatuses. Seega viivad suurema osa tehingutest valuutaturul läbi just investorid aga mitte importijad ja eksportijad. Tasakaal valuutaturul Nõudmise ja pakkumise tasakaaluna kujuneks valuutaturul tasakaal punktis E (vt. joonis 11.1), mis näitab, et päeva keskmine vahetuskurss kujuneks välja tasemel OA ning käive oleks OB. Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR)
jaoks. Teiselt poolt, kuigi eurovaluuta üle pole spetsiifilist kontrolli, peavad pangad ometi olema maksevõimelised ning eurovaluuta varad ja kohustused on osa üldistest varadest ja kohustustest. Eurovaluuta turu suurust on küllalt raske määrata. Osalt sõltub see sellest, kas vaadeldakse turu kogu- või puhassuurust (gross or net). Viimase puhul on vaatlusest elimineeritud pankadevahelised. 40) Vahetuskurss on ühe riigi valuuta hind väljendatuna mingi teise riigi valuutas. Sõltuvalt erinevatest lähenemisaspektidest kujunevad erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. 1. Administreerimise tase · ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte.
rahapakkumise fikseeritud kasvumäär kutsuks rahandussektori ebastabiilsuse puhul esile tootmispotentsiaali mahu suuremaid kõikumisi. Seetõttu eelistavad paljud tänapäeva majandusteadlased piiratud intressimäära-elastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 5 22. Ostujõu pariteedi teooria (G. Cassel). Nominaalne vahetuskurss (suhe kahe vääringu vahel), reaalne vahetuskurss. * 1 1 eP e(reaalne) * P eP P Kui e=1, siis vahetuskursi ostujõu pariteet. Selle järgi vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. (Analüüsitakse kaubeldavate hüviste juhtumeid. E: 1 homogeenne hüvis, täiuslik konkurents). Vahetuskurss: P(t )
tegutsevatele tööandjatele ja täistööajaga töötajatele. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. 14) Loomulik (tasakaaluline) tööpuuduse määr Loomuliku tööpuuduse määr hinnang tööpuuduse määrale, mis valitseks majanduse tootmisressursside täielikul rakendamisel (ilma palgasurvete tekketa). RAHVUSVAHELINE MAJANDUS 1) Otsene ja kaudne vahetuskurss Rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks peab olema võimalik ühe riigi valuuta konverteerimine teise selline vahetus toimub vahetuskursside põhjal. Vahetuskurss on ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Otsene kurss on ühe välisvaluuta ühiku hind kodumaises valuutas, kaudne kurss on ühe ühiku kodumaise valuuta hind välisvaluutas. 1 EUR = 1,39 USD 2) Nominaalne ja reaalne vahetuskurss
maksma. Pikaajaline lahendus oleks maailmamajanduse selline kasv, mis suurendaks arengumaade eksporti tasemele, mis võimaldaks teenida võlgade tasumiseks vajaliku raha. 19 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Valuuta vahetuskursi probleemid 20 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi määramine Vahetuskurss on kahe valuuta suhteline hind. Ametliku reservi konto kirjed näitavad, et keskpangad mängivad tähtsat osa rahvusvahelisel valuutaturul. Miks? Kas kõikide riikide keskpangad? Lihtsuse mõttes eeldame, et vahetus toimub ainult kahe maa vahel. Õigem oleks rääkida kaubanduslikust vahetuskursist ehk vahetuskursist kõigi kaubanduspartnerite valuutade suhtes. 21 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
19. Ostujõu pariteedi teooria Põhiteooria vahetuskursside kõikumise seletamiseks. Vanim teooria vahetuskursside seletamiseks (Gustav Cassel). Sellega analüüsitakse vaid kaubeldavate hüviste juhtumeid. Kindlates hindades vaadelduna peab valuuta ostujõud olema kõikides riikides sama. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevustest tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. Nominaalne vahetuskurss kohaneb, et pariteeti saavutada. 20. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Tihtipeale on vahetuskursid olnud fikseeritud rahvusvaheliste rahasüsteemide poolt ning neid on muudetud ainult poliitiliste otsuste alusel või mõjutatud riigi või keskpanga poolt kõikuvas protsessis, näiteks nominaalse vahetuskursi tõus kutsub esile kodumaise ning välismaise hinnataseme muutumatuse korral oma valuuta reaaldevalatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis.
saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15. Maastrichti kriteeriumid Euroga liitumisel tuli liikmesriigil täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid