Vahetuskurss (0)

Vahetuskurss
Ulvi Vaarja,
Sügis 2004
 
 
Vahetuskursisüsteemid
• Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab 
vahetuskursi, mille tasemel toimuvad 
valuutatehingud
• Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad 
institutsionaalsed  ja majanduspoliitilised 
valikud  peavad olema kooskõlas valitud 
vahetuskursisüsteemiga
 
 
 Vahetuskurss
• Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus 
valuutas
Reaalne vahetuskurss - kohaliku  valuuta  ja 
riigi tähtsamate kaubanduspartnerite 
valuutade vahetuskursside kaalutud 
keskmine, kus kaalud määratakse sellega 
kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal 
riigi väliskaubanduses
 
 
Eesti krooni kurss
 
 
Vahetuskursirežiimide 
kronoloogia
 
 
Valuutakursside  volatiilsus  1881-
1995
 
 
Inflatsioon 1881-1995
 
 
Vahetuskursirežiimid
• IMFi klassifikatsioon:
– Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, 
euroiseerumine)
–  Valuutakomitee  süsteem
– Fikseeritud vahetuskurss
– Kõikumiskoridoriga fikseeritud vahetuskurss
– Crawling peg
– Crawling band
– Juhitav ujuvkurss
– Ujuvkurss
 
 
Vahetuskursirežiimid
 
 
Režiimid  (Rogoffi süsteem)
 
 
Režiimid (Rogoffi süsteem)
 
 
Režiimid (IMFi de  facto  süsteem)
 
 
Vahetuskursisüsteemid
• Režiimi valik sõltub:
– Eeltingimustest;
– Strukturaalsetest omadustest
•  Fiskaalpoliitika  stabiilsus
•  Avatus
• Tööturu paindlikkus
– Majandust tabavate šokkide tüübist
– Institutsioonide usaldusväärsusest ja 
majanduspoliitilistest eesmärkidest
 
 
Soovitatav vahetuskursisüsteem
Tingimus
Soovitav süsteem
Eeltingimus
kõrge inflatsioon
fikseeritud
väline tasakaal puudub
paindlik
välisreservide madal tase ja vähe arenenud  finantsturud  paindlik
välisreservide madal tase
paindlik
Majanduse iseärasused
väike majandus
fikseeritud
avatus
fikseeritud
ebapiisav toodangu/ekspordi  diversifikatsioon
paindlik
kaubanduse kõrge geograafiline kontsentratsioon
fikseeritud
jäik tööjõuturg
paindlik
kapitali kõrge  mobiilsus
paindlik
Majandust  tabavad  šokid
välismaised nominaalsed šokid
paindlik
kodumaised nominaalsed šokid
fikseeritud
reaalsed šokid
paindlik
asümmeetrilised šokid
paindlik
Makromajanduslikud eesmärgid
inflatsiooni  alandamine
fikseeritud
välistasakaalu saavutamine
paindlik
kogutoodangu  stabiliseerimine
paindlik
majanduspoliitika  usaldatavus
fikseeritud
 
 
Vahetuskursisüsteemid
• Kõiki fikseeritud vahetuskursse saab valida 
ühepoolselt. Kohustused on ainult fikseeritud 
kursi valinud riigil
– Austria, Eesti, Sloveenia , Leedu, Läti
• Bi- ja multilateraalsed kokkulepped hõlmavad 
kohustuste jagamist
– ERM
•  Bretton -Woods-i süsteem (n-da riigi probleem)
 
 
N-da riigi 
probleem
A
N
B
N-1
A
B
vahetuskurssi
N-1
C
 
 
Ajalugu n-1 probleemiga
• 1930. a-tel leiti, et rahvusvaheline 
rahapoliitika  on stabiilne vaid juhul, kui on 
lahendatud  “n-1 probleem”:
– kõikide negatiivse maksebilansiga riikide  maksebilansi  
puudujääkide  kogusumma  on võrdne teiste riikide 
maksebilansi ülejääkidega, s.t. kõigi maailma riikide 
maksebilansside kogusumma on null;
– kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste 
kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade 
kallinemise kogusummaga
 
 
Fikseeritud  kursside  
ankurvaluutad
 
 
Fikseeritud vahetuskursside 
eelised
• Vähendab vahetuskursi volatiilsust ja 
sellega seonduvat ebakindlust
• Annab nominaalsetele hindadele ankru
• Edendab prudentsust ja usaldatavust
 
 
Fikseeritud vahetuskursside 
puudused
• Seab majanduspoliitikale piirangud
• Reaalvahetuskursi kallinemise  tendents
• Kursi tase
•  Sobivate  reservide tase
• Kaudsete vahetuskursigarantiide oht
 
 
Paindlike vahetuskursisüsteemide 
eelised
• Isoleerib kodumaise rahasüsteemi 
välisšokkidest
• Annab majanduspoliitilist paindlikkust
• Kursimuutusega ei kaasne “poliitilisi 
kulusid ”
• Vahetuskursi taseme suhtes  ebakindlus
 
 
Paindlike vahetuskursisüsteemide 
puudused
• vahetuskursi kõrge volatiilsuse võimalus
• Puudub  nominaalne  hinnaankur
• Devalveerimise-inflatsioonitsüklite 
võimalus
• Vajalik rahapoliitika teostamise oskus
 
 
Vahetuskursi  adekvaatsuse  
määramine
• Kasutatakse: 
– reaalset vahetuskurssi, mida
 võrreldakse 
minevikus olnud adekvaatse kursiga
– välisreserve
–  jooksevkonto  olukorda
– Elastsusi
 
 
Vahetuskursi muutmine
• Vahetuskursi muutmise põhimõte - vabalt 
kaubeldavate kaupade suhtelise kodumaise 
kasumlikkuse muutmine
• põhiline -  devalveerimine ; mõjud:
– suureneb kaubeldavate kaupade  kodumaine  hind, mis 
toob kaasa nende kasumlikkuse tõusu 
mittekaubeldavate suhtes. 
– Vähenevad kulud, sest kaubeldavate kaupade 
kodumaine hind suureneb, aga mittekaubeldavate 
kaupade hind ei muutu
 
 
Vahetuskursi muutmine
• Teooria: parimaks võimaluseks välistasakaalu 
saavutada - vahetuskursi vabaks laskmine
•  Vastuväide  - paljude arenguriikide valuutaturud on 
liiga õhukesed vahetuskursi ülemäärase 
volatiilsuse vältimiseks ning väikestel avatud 
majandustel on üldise finantsstabiilsuse  eelduseks  
mõningane vahetuskursi stabiilsus
 
 
Vahetuskurss ja rahapoliitika
•  Teoreetilised  mudelid vahetuskursi  määramiseks
–  Keynes  – Mundell –  Fleming
– Ostujõu  pariteet
–  Intressipariteet
– Ülehindamine (overshooting)
–  Portfelliteooria
– Varade hinna teooria
– Mullide teooriad
• Ükski neist ei suuda vahetuskursside  tegelikku  
liikumist täielikult seletada
 
 
Režiimi valikud
• Teooriad:
– Võimatu kolmainsus = trilemma
– Optimaalne valuutapiirkond
•  Empiiriline  olukord
– Vabaks laskmise hirm ( fear  of  floating )
– Bipolaarne vaade
– De jure vs de facto
 
 
Fikseeritud kursi valimine
• Valida fikseerimise süsteem ja 
interventsioonide valuuta
– Kas fikseerida  ühe valuuta või valuutade korvi 
suhtes
• Madala  inflatsiooniga  kaubanduspartner
• Kaubandusega kaalutud  korv
• Kursi taseme valik
• Kursi vormi valik
 
 
Empiiriline info kursirežiimidest
• Riikidel, mis aktiivselt kauplevad, on 
vähem paindlikud režiimid
• Dollariseerumine on enim levinud fear of 
floating riikides
 
 
Vahetuskurss ja rahapoliitika
• Paindlik režiim
– Sõltumatu rahapoliitika
• Fikseeritud vahetuskurss
– Range rahapoliitika
– Kodumaise laenukasvu kontrolli all hoidmine
– Intressipariteet
 
 
Intressipariteet
• i = i*-(ERe-ER)/ER
– Fikseeritud kursi puhul on  eeldatav  
devalveerumine 0
– Aeg-ajalt muudetavate kursside puhul on 
eeldatav devalveerumine = crawli muutus
• Kui pariteeti ei arvestata, siis
– Tekivad volatiilsed kapitalivood
– Surve rahapakkumisele
 
 
Vahetuskursipoliitika
• Reaalvahetuskurss väljendab kodumaise 
valuuta ostujõudu ja kodumaise tööstuse 
hinnakonkurentsivõimet
• RER = ERP*/P = (Pt/Pn)/(P*t/P*n) ehk 
RER = Pt/Pn
• Balassa-Samuelsoni efekt
• Võimalik on ka kursi kallinemine ühtset 
valuutat kasutavas piirkonnas
 
 
Vahetuskurss ja 
majanduspoliitika
 
 
Tripolaarne maailm
• USD, EUR ja JPY olulisimad valuutad
•  Nõudlus  nende valuutade nominaalkursside 
stabiilsuse järele
– Volatiilsus on kulukas
– Spekulatsioonid “ebaausad ja  ebaõiglased ” – st 
vähendavad rahvusvahelist kauplemist
– Riskide maandamine kulukas
• Eesmärgivahemikud
 
 
Keskpanga interventsioonid
• Definitsioon: keskpank  sekkub valuutaturul 
kauplemisse
• Enim fikseeritud vahetuskursi puhul kursi 
stabiilsuse säilitamiseks
• Mõnevõrra juhitava ujuvkursi puhul – aeg-
ajalt
• Vabalt  ujuva  kursi puhul üldse mitte
 
 
Tegutsemiskeskkond
• Täiesti liberaliseeritud 
vahetuskursisüsteemide puhul võivad 
majandusagendid   sooritada  kõiki tehingute 
tüüpe
• Positsioonipiirangud/- limiit
• Osalejate arv
– Suurem number on parem
– Väiksem number keskpangale lihtsam
 
 
Interventsioonide põhimõtted
• Üritatakse turuolukorda muuta
• Üritatakse turuosaliste käitumist ja ootusi 
muuta
• Keskpank ei peaks olema hinnaseadja
• Keskpank peaks tagama konkurentsi turul
 
 
Interventsiooniinstrumendid
• Keskpank sekkub tavaliselt ühes valuutas
– Erinevate valuutade kasutamine ei ole 
efektiivne
– Kui klientidel on huvi teiste valuutade vastu, 
siis toimub konverteerimine
• Tavaliselt tehakse interventsioone  spot -turul
– Vahel ka  forward - tehingud
 
 
Mis on valuutakomitee ? 
• Valuutakomitee - rahanduslik reziim, mis baseerub 
kohustusel vahetada kodumaist valuutat teatud 
kindla välisvaluuta vastu teatud fikseeritud 
vahetuskursi alusel ning kogu kodumaine valuuta 
peab olema tagatud välisaktivatega
• kodumaise valuuta välisaktivatega tagatuse aste 
sõltub eelkõige riigi ametlike välisreservide 
tasemest ajal, mil valuutakomitee süsteemile üle 
minnakse 
 
 
Vahetuskursi valimine
• Vahetuskursi fikseerimisel tuleks arvestada 
inflatsiooni jätkumise tõenäolisust, devalveerimise 
võimalust ning hindade vabastamise mõju 
vahetuskursile
• Põhimõtteliselt võib valuutakomitee süsteemi 
tingimustes vahetuskursi siduda reservvaluutade 
korviga. Praktikas seotakse kodumaine valuuta 
põhiliselt vahetuskursisüsteemi lihtsuse ja selguse 
tagamise eesmärgil ühe valuutaga. 
 
 
Valuutakomitee erinevused
• erineb tavalisest fikseeritud 
vahetuskursisüsteemist eelkõige 
vahetuskursile  kehtivate  piirangute taseme 
ning reservraha loomise poolest
• üheks oluliseks tingimuseks on selgelt 
fikseeritud ametlik kohustus mitte muuta 
vahetuskurssi ning sellega kaasnevad 
piirangud, mis keelavad teiste 
rahapoliitiliste vahendite kasutamise
 
 
Kuidas valuutakomitee 
funktsioneerib ?
• Valuutakomitee süsteemis toimub tagatud 
raha emiteerimine samadel alustel nagu 
kullastandardi puhul - raha nõudluse 
muutustele vastatakse keskpanga 
kodumaiste netoaktivate muutuste asemel 
välisvaluutareservis tekkivate endogeensete 
muutuste alusel
 
 
Miks kehtestada valuutakomitee?
• Valuutakomitee süsteem sobib väikestele 
avatud majandusega riikidele, riikidele, mis 
tahavad säilitada laiemasse kaubandus- või 
valuutapiirkonda kuulumise  eeliseid  või 
pikemas perspektiivis ühineda ühise 
valuutaga uniooniga ja riikidele, kus 
rahvusvahelise usalduse puudumine piirab 
rahapoliitiliste võimaluste kasutamist või 
seab riigi majanduse jätkuvate 
valuutakriiside ohtu.
 
 
Valuutakomitee tugevad küljed
•  Administratiivne  ja opereerimise lihtsus
– Valuutakomitee reeglistik on piisava 
informatsiooni väljastamise korral hõlpsasti 
arusaadav ka rahandusega otseselt mitte 
tegelevatele inimestele
• Usaldatavus
• Valuuta stabiilsus,  intressimäärad  ja 
finantsvahendus
 
 
Valuutaspekulatsioonid
• Õnnestunud valuutaspekulatsioonid algavad 
tavaliselt siis, kui fikseeritud vahetuskursipoliitika 
on avalikkuse silmis usaldust kaotamas
• Valuutaspekulatsiooni põhimõte: spekulant võtab 
rahaturult laenu kodumaises valuutas ning ostab 
laenatud raha eest välisvaluutat. Kasvav nõudlus 
välisvaluuta järele viib turu tasakaalust välja ja 
kodumaise raha vahetuskurss hakkab langema.
 
 
Valuutakomitee nõrgad küljed
• Nominaalse vahetuskursi jäikus
•  Finantssüsteemi haavatavus
• Rahapoliitiline juhtimine
• Piirangud fiskaalpoliitikale
 
 
Rahapoliitika ellu  viimine  ja 
“viimase instantsi  laenaja ” roll
• Likviidsuse kapitalivoogude abil kohaldumise 
üheks võimaluseks on kommertspankade 
arveldusarved keskpangas ning nende 
konverteeritavuse tagamine vastavalt ametlikule 
vahetuskursile. 
• Teiseks keskpanga kaudu automaatseks likviidsuse 
tagamise  vahendiks on kohustuslikud reservid. 
 
 
• Võib juhtuda, et välisšokkide mõju 
pangandussüsteemile on nii tugev, et pankadel ei 
õnnestu likviidsuskriisi vältida - vajalik ”viimase 
instantsi laenaja” roll
• Vajadust viimase instantsi laenaja abi järele võib 
vähendada adekvaatsete prudentsusnõuete 
kehtestamise  ja asjakohase finantssektori 
järelevalve rakendamise teel
 
 
Valuutakomitee kestus
• Valuutakomiteed võib püsivaks 
vahetuskursisüsteemiks pidada riikides, 
millele on kaubanduse edendamise ja 
muudel põhjustel kasulik  kuuluda  ühtse 
valuuta piirkonda
• Valuutakomiteest loobumise ajastatus sõltub 
eelkõige põhjustest, mis viisid 
valuutakomitee süsteemi kehtestamisele
 
 
Eesti välisaktivad ja EP 
kohustused
 
 
Seos maksebilansiga
• Positiivse üldbilansi korral ületavad riiki 
saabunud rahavood sealt väljaläinud 
rahavoogusid.
• ujuva kursi puhul - kaasneb kodumaise 
valuuta kallinemine 
• fikseeritud kursi hoidmiseks peab keskpank 
nõudluse-pakkumise lõhe täiendava 
välisvaluuta nõudlusega tasakaalustama
 
 
Vahetuskursi ja kaubabilansi seos
• Kui vahetuskurss on adekvaatne, siis akumuleerib 
kaubabilansi ülejäägiga riik välisvaluutat. 
• Kuna hoitava välisvaluuta kogus kodumaise 
suhtes suureneb, siis alaneb  välismaise valuuta 
suhteline hind kodumaise suhtes. 
• Seega määravad kaubanduse  vood  ja nendega 
seotud kapitali liikumine spot-vahetuskursi. 
 
 
Vahetuskursi ja kaubabilansi seos
• Kaubabilanssi mõjutavate tegurite lühi- ja 
pikaajaline mõju on erinev
• lühiajaliselt võib šokk kaasa tuua kaubabilansi 
ulatusliku defitsiidi
• pikas perspektiivis taastub kaubabilansi tasakaal
NB! Uus tasakaaluvahetuskurss on kõrgem, kuna ajutine 
kaubabilansi puudujääk tõi kaasa välisvaluuta koguse 
vähenemise riigis ja välismaalaste  hoitavad suuremad 
kodumaise valuuta  kogused
 
 
Vahetuskursi ja kaubabilansi seos
Spot-kurss
E’
E
 
 
Aeg
t
Kaubandusbilansi  reaktsioon  
elastsuse koosmõjul
• Kaubandusbilansi analüüs elastsuse koosmõjul 
näitab, kuidas devalveerimine mõjutab 
kaubandusbilanssi sõltuvalt välisvaluuta ja/või 
välismaiste kaupade nõudluse ja pakkumise 
elastsusest
• Kui nõudlus või pakkumine on elastne, siis 
muutub nõutav või pakutav kogus hinnamuutuste 
korral suhteliselt suures ulatuses
εD = %ΔQ / %ΔP 
 
 
J-kõvera efekt
0
Aeg
t
 
 
Devalveerumise-järgsed mõjud
• Devalveerimise järgselt toimub mõju 
avaldumine kaubabilansile periooditi:
– valuuta-lepingu periood
– muutumisperiood
– hindade kohandumise periood
 
 
Valuuta-lepingu periood
Soome 
importlepingud Soome 
importlepingud
markades
kroonides
Soome 
eksportlepingud  Eksport   suureneb,   import  Eksport  suureneb,  import
kroonides
const , kaubabilanss  paraneb  suureneb
Kui 
enne 
ülejääk:
kaubabilanss paraneb
Kui 
enne 
puudujääk:
kaubabilanss halveneb
Soome 
eksportlepingud Eksport const, import const, Eksport 
const, 
import
markades
kaubabilanss const
suureneb, 
kaubabilanss
halveneb
 
 
Muutumise periood
Soome 
importlepingud Soome 
importlepingud
markades
kroonides
Soome 
eksportlepingud Eksport  suureneb,  import Eksport  suureneb,  import
kroonides
const, kaubabilanss paraneb suureneb
Kui 
enne 
ülejääk:
kaubabilanss paraneb
Kui 
enne 
puudujääk:
kaubabilanss halveneb
Soome 
eksportlepingud Eksport const, import const, Eksport 
const, 
import
markades
kaubabilanss const
suureneb, 
kaubabilanss
halveneb
 
 

Document Outline

• Vahetuskurss
• Vahetuskursisüsteemid
• Vahetuskurss
• Eesti krooni kurss
• Vahetuskursirežiimide kronoloogia
• Valuutakursside volatiilsus 1881-1995
• Inflatsioon 1881-1995
• Vahetuskursirežiimid
• Slide 9
• Režiimid (Rogoffi süsteem)
• Slide 11
• Režiimid (IMFi de facto süsteem)
• Slide 13
• Soovitatav vahetuskursisüsteem
• Slide 15
• N-da riigi probleem
• Ajalugu n-1 probleemiga
• Fikseeritud kursside ankurvaluutad
• Fikseeritud vahetuskursside eelised
• Fikseeritud vahetuskursside puudused
• Paindlike vahetuskursisüsteemide eelised
• Paindlike vahetuskursisüsteemide puudused
• Vahetuskursi adekvaatsuse määramine
• Vahetuskursi muutmine
• Slide 25
• Vahetuskurss ja rahapoliitika
• Režiimi valikud
• Fikseeritud kursi valimine
• Empiiriline info kursirežiimidest
• Slide 30
• Intressipariteet
• Vahetuskursipoliitika
• Vahetuskurss ja majanduspoliitika
• Tripolaarne maailm
• Keskpanga interventsioonid
• Tegutsemiskeskkond
• Interventsioonide põhimõtted
• Interventsiooniinstrumendid
• Mis on valuutakomitee ?
• Vahetuskursi valimine
• Valuutakomitee erinevused
• Kuidas valuutakomitee funktsioneerib ?
• Miks kehtestada valuutakomitee?
• Valuutakomitee tugevad küljed
• Valuutaspekulatsioonid
• Valuutakomitee nõrgad küljed
• Rahapoliitika ellu viimine ja “viimase instantsi laenaja” roll
• PowerPoint Presentation
• Valuutakomitee kestus
• Eesti välisaktivad ja EP kohustused
• Seos maksebilansiga
• Vahetuskursi ja kaubabilansi seos
• Slide 53
• Slide 54
• Kaubandusbilansi reaktsioon elastsuse koosmõjul
• J-kõvera efekt
• Devalveerumise-järgsed mõjud
• Valuuta-lepingu periood
• Muutumise periood