Kasutamine Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu. Leviala Küdoonia kodumaa on KeskAasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja PõhjaAmeerika mõõduka pehme kliimaga alad. Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga
../ Kesse kobistab öösel põrandal? Kes see valvab sinu sängi ees, kesse päitsis sind magama hällitab? Mina, omakasu, sinu sõber, omakasu, käin sängi all, seisan ja vaatan sinu voodi ees. Ole mureta, sinu tuttav mees! Sinu asjad on aiva hääd, ees ja taga mind igal pool näed; sead sul siledad, lehmad rammusad, ainult natuke vähe vast kõverdad, kõik kui ilma saad! Ära muretse, seltsimees, ühtigi, mina ei jäta maha sind millalgi. /.../
Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e
Tsitaadid o Igat liiki kunsti teeb täiuslikuks ilu ja tõe valgus, mille paistel kõik ebameeldiv muutub olematuks. o (Kiri vendadele, 1817) o "Ilu on tõde ja tõde on ilus,"-- see on kõik, mida me siin maailmas teame ja teadma peame. o ("Ode on a Grecian Urn", u 1819) o Poeet ja unistaja käivad eri teid neis näha võime suisa vastandeid: üks maailma valu vaigistada püüab ent teine aiva meelehärmi külvab. o ("The Fall of Hyperion", 1820)
üpris tervislikud. Sellepärast on ka soovitav juustutaldrikule lisada alati pirne. Suurepärased on salatid, mille koostisesse kuuluvad nii pirn kui ka juust. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks. Aiva e ebaküdoonia Õuna- või pirnitaolise viljaga puu või põõsas kasvab Vahemeremaades. Iidsetest aegadest tuntud õunataoline puuvili, mis kasvab Vahemere ääres ja mitmetes teistes samadel laiuskraadidel asuvates maades. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna sisaldab ohtrasti tanniini; seepärast tehakse aivast hoidiseid mahla, keedist, püreed ja kompotti. Aiva portugalikeelne nimetus marmelo on andnud nime marmelaadile. 16 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 5. RETSEPTID
üpris tervislikud. Sellepärast on ka soovitav juustutaldrikule lisada alati pirne. Suurepärased on salatid, mille koostisesse kuuluvad nii pirn kui ka juust. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks. Aiva e ebaküdoonia Õuna- või pirnitaolise viljaga puu või põõsas kasvab Vahemeremaades. Iidsetest aegadest tuntud õunataoline puuvili, mis kasvab Vahemere ääres ja mitmetes teistes samadel laiuskraadidel asuvates maades. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna sisaldab ohtrasti tanniini; seepärast tehakse aivast hoidiseid mahla, keedist, püreed ja kompotti. Aiva portugalikeelne nimetus marmelo on andnud nime marmelaadile. 16 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 5. RETSEPTID
/---/ Valitsusvõimule toeks loodud Isamaaliit on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks, millel puudub elav suhe rahvaga. Kuna tal puuduvad aated ja sihid, ei või ta lootagi olla suuteline enda ümber koguma kodanike kihte, üksmeeleks ja ühistundelikuks koostööks maa kasuks, ta ühekülgne propaganda, mis kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 2 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA Allikas D. Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei ülema Elmar Tambeki mälestustest. /---/ Millise lõpliku kuju vapsism oleks võtnud, meie ei tea, kuid üks on kindel: ta oleks arenenud
Ei, padaseks. Ei, poti on parem. Potiseks ehk lühendatult.. Koos: Posseks! Pr: Prints magab. Loodetavasti näeb ta praegu unes võimalikke variante. MUUSIKA T: Võimalikud variandid: vahetan hobuse tagumised kabjad esimeste kabjaraudade vastu. Võimalikud kõik variandid: Nooruslik, kelmikas, seksikas... otsib tööd... soovitab vaikselt... ostan maja, vanaema võib elama jääda. Pt: Õõõh... Appi. Minuga juhtub hirmus asi. Mul hakkavad unenäod ja igapäevaelu segamini minema. Minu tõbi aiva süveneb. Oh, küll vanasti oli hea, siis viis ikka emakene hälli heinamaale... HULLULT TEKSTI ...et printsi südames tekkis armastus 3 apelsini vastu, see on selline kujund, te teate, mis see kujund on, ei tea, novot, meie ka ei tea, lavastaja ütles, et laulge kujundit, peaksime laulma 4- häälset kujundit." UUS PILT Leandro: Stimorol, algupärane kõva mekk. C: Pedigree Pal on pensionärile parim.
Kui ta söönud saanud, ütelnud ta: "Kui sul abi tarvis on, siis kutsu mind," ning läinud sellepeale ära. Kui noormees ka söömise lõpetanud, pannud ta jällegi reisipauna kinni, võtnud selga ja alanud oma minekut. Kui õhtu kätte jõudnud ja noormees oma õhtust söömakorda hakanud pidama, hüüdnud ta jällegi: "Hei! Kes minu külaline on, see tulgu minu juurde sööma!" Kohe lennanud ilmatu suur kull niisuguse suure hooga, et kõik kohad aiva pimedaks läinud, tema juurde ja ütelnud: "Ma kuulsin, siin hüüti sööma. Kas sina see olid, kes hüüdis?" "Jah, mina see olin," kostnud noormees ja käskind hakata ka kohe sööma. Kui kull kõhu täis saanud, ütelnud ta: "Kui sul abi tarvis, siis hüüa mind," ja lennanud seepeale ära. Noormees lõpetanud ka söömast ja heitnud kohe väsimust puhkama. Hommikul, kui ta üles ärganud, hakanud kohe reisimisega peale. Varsti hakanud ka otsitav kirik kaugelt ja kaugelt temale silma paistma
13.09.10223 (2010) Leib on toidu ema Liisa Kaasik Praegu võime pea igast kodu- toidu- ja naisteajakirjast lugeda näpunäiteid ja soovitusi, kuidas kodus leiba kypsetada. Kuigi poelettidel mitmekesistub leivavalik aiva enam, ei ole neist kodukypsetatud leivale võistlejat. Kyllap on leivakypsetamises midagi igiomast meie rahvale, mistõttu nii paljud perenaised koju leivapoju hangivad. Ahjusooja leiva lõhn kodus, selle maitse suus, äratab ellu mälestused meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa Kaasik. Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise
mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%.
suunas; ning ta avastas põhjuse, miks kajakail polnud kunagi õnnestunud see välklev äkksööst. Juba kuuendal langemisviivul liikus ta seitsekümmend miili tunnis, aga sellisel kiirusel muutub harjumata kajakatiib abituks, annab vastusurvele järele, murdub vinklist välja. Vahel juhtus nii. Kuitahes ettevaatlikult ta end ka kukutas, kogu senist oskust mängu pannes, suurel kiirusel kaotas ta võime oma keha valitseda. Rebi aga rebi end tuhande jala kõrgusele. Algul aiva otse üles ja siis tiheda tiivavehkimisega vuhinal alla. Paraku, iga kord takerdus ta vasak tiib just üleslöögil, kiskus teda keerlema kurakätt ja kui ta püüdis tasakaalustada paremaga, langes ta metsikusse pöörisesse üle hüvatiiva. Ta oli kõvasti kimpus selle tiivatakerdusega. Kümmekond korda üritas ta proovida ja kümnel korral kaotas kontrolli, muutudes seitsmekümnemiilisel kiirusel vahuleklopitud sulepuntraks, mis põntsatas merre.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Jõhvi 2012 Juuste väljalangemine, kõõmatekkimise põhjused ja psoriaas Maria Bogdanova Õpetaja: Ulvi Aro Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................2 2. Juuste väljalangemine....................................................3 3. Kõõma tekkimise põhjused............................................5 4. Psoriaas........................................................................7 5. Lisa info......................................................................10 6. Taimravimite retsepte..................................................11 7. Juuste raviks kasutatavad ravimtaimesegud...................13 1. Sissejuhatus Suurlinna...
arvestamata jäetakse tavaliselt nende hoolde- ja veokulud. Hüdroressursid Eestis on tühised. Eesti on turbarikas maa, kuid turbatootmist pole keskkonnakaitselistel kaalutlustel võimalik oluliselt suurendada. Kuigi Eesti on metsarikas maa, on ka selle ressursid piiratud ning sama tooret vajatakse teistelgi eesmärkidel. Elekter on oluline kõikjal, olgu see siis tööstuses, teeninduses, olmes või transpordis ning vaatamata loosungitele energia kokkuhoiuks, vajadus tema järele aiva suureneb. Maailm on muutunud ka üha plahvatusohtlikumaks, mistõttu riikidevahelised pinged energiaturul kasvavad. Seetõttu on kõigis maades muutunud järjest aktuaalsemaks vajadus katta kodumaine tarbimine siseriiklike ressurssidega ning muuta elektritootmine ja jaotamine võimalikult efektiivseks. Tänu stabiilsele põlevkivienergeetikale on Eesti seisund elektri tootmise ja jaotamise osas olnud hea ja seda olukorda ei tohi nõrgendada. Loomulikult ei tohi
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata? Kui meil tuleks taanduda, kuidas peaksime siis seda tegema? Kui taganeksid vaenlased, kuidas tuleks meil neid jälitada? - ja esitas kaaslastele aiva edasi liikudes lahendamiseks kõikmõeldavaid olukordi, kuhu sõjavägi iganes võiks sattuda, kuulas ära sõprade arvamuse, avaldas enda oma ja põhjendas seda; nii et tänu pidevatele mõtisklustele ei saanud tal vägedega sõjakäigul olles kunagi juhtuda ühtki õnnetust, mille vastu tal poleks leidunud rohtu. 5. Mis puutub aga mõtlemisharjutustesse, siis tuleb valitsejal lugeda ajalooraamatuid ning pöörata neis tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurida nende
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata? Kui meil tuleks taanduda, kuidas peaksime siis seda tegema? Kui taganeksid vaenlased, kuidas tuleks meil neid jälitada? - ja esitas kaaslastele aiva edasi liikudes lahendamiseks kõikmõeldavaid olukordi, kuhu sõjavägi iganes võiks sattuda, kuulas ära sõprade arvamuse, avaldas enda oma ja põhjendas seda; nii et tänu pidevatele mõtisklustele ei saanud tal vägedega sõjakäigul olles kunagi juhtuda ühtki õnnetust, mille vastu tal poleks leidunud rohtu. 5. Mis puutub aga mõtlemisharjutustesse, siis tuleb valitsejal lugeda ajalooraamatuid ning pöörata neis tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurida nende
Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride – õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 58. Sgk. liblikõielised. Lämmastikutoitumise eripära ja sellest tulenev.
Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490
Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490
Kvaliteedilt peavad õunad olema vigastusteta, puhtad, liigse pinnaniiskuseta, võõra lõhna ja maitseta, kahjuritest ja haigustest rikkumata. Olenevalt välimusest, suurusest ja vigastuste olemasolust jagatakse õunad ekstra, 1. ja 2. klassi. Pirnid on õuntest külmakartlikumad, seepärast kasvatatakse meie vabariigis vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad
PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST Riik Platoni käsitluses: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese kõrgeima ja lõpliku olemise vormiks on riik, sest ülimuslik on täiuslik ehk vooruslik ühiskond, mitte vooruse poole püüdlev indiviid. Indiviid püüdleb olemuslikult riigi poole ja "lahustub" ühiskondlikus olemises. Seega ei saanudki olla kunagi aega, mil ei oleks olnud riiki, olemine väljaspool ühiskonda ei ole lihtsalt inimesele omane, tema püüdleb aiva kollektiivse olemise poole, kollektiivi tahe omakorda on määrav indiviidile. Riigi eesmärk (peaülesanne) on tagada voorusliku ühiskonna loomine ja läbi selle üldine heaolu - vooruslik ühiskond ja riik on samas ka õiglased. Riigi ülesanded: 1) igaühele sobiva tegevuse leidmine > suhtelise võrdsuse tagamine / (sest inimesed on kord juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
