· Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega
Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi
........................................................................ 14 KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................... 15 2 Küsimused ja vastused 1. Milliste tunniste alusel saab liigitada aedvilju? Taime söödava osa järgi, tundlikkuse järgi aedviljadest eralduva gaasi (etüleeni) suhtes. 2. Nimeta maavitsalisi aedvilju. Kõrvits, suvekõrvits, kabatšok, salat, tomat, baklažaan, füüsal, jalapeno, kartul. 3. Milline on porgandi toiteväärtus? Miks on porgandi pakendil märge "Porgandid on kõige odavamad prillid?" Porgand sisaldab 5-7% suhkru; sisaldab betakaroteeni, mis muutub A-vitamiiniks organismi sattumisel. Sees on ka B, C ja E-vitamiinid. Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
ja 14. sajandist. Andmeid on väikeste aedade olemasolu kohta linnades ja kloostrite maadel. Köögiviljadel oli nii feodaali, linlase kui ka talupoja söögilaual tähtis koht. 13. sajandi lõpul olevat Saksa ordu müünud kohalikele elanikele sibulat koos teiste köögiviljadega. Tolle aja tähtsaim juurvili oli naeris (külvati tavaliselt ale- ja kütisemaale). Köögiviljaaias domineeris kapsas, sealt köögiviljaaia nimetus ,,kapsaaed", ,,kapsamaa". Kapsa kõrval kasvatati kaalikat, sibulat, hernest ja uba. Tõenäoliselt rahuldasid siinsed mõisad oma köögiviljavajadused omaenda ,,kapsaaedade" abil, nagu see oli kombeks ka järgnenud sajanditel. Ulatuslikumalt hakkasid köögiviljad levima 19. sajandil, kui nad mõisa- ja kirikuaedadest olid jõudnud ka taluaedadesse. Enim levis köögiviljakasvatus linnade ümber.
Kasutatakse segasalatite tegemisel. Talub lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wokis. Rooma salat Rooma salat moodustab Pealmised lehed on Toiduks tarvitatakse rooma tiheda leheroseti. Ta sarnaneb sügavrohelised, sisemised salatit enamasti toorelt. peasalatiga, ent on sellest heledamat värvi ja nende Keeduviljana kasutatakse koredam ja piklikuma kujuga. roots on kollane. teda nagu spinatit.
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas
Toiteväärtus pole kõrge. Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal). Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju. Lehed sisaldavad valke, süsivesikuid, mineraalsooli. Vitamiinidest C-vitamiini (10 30m%), karotiini, B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine. Valke 1,3 g Rasvu 0,3 g Süsivesikuid 3,5 g Vett 94% Jääsalat säilib paremini kui tavaline salat. 95 100% õhuniiskuse juures säilib jääsalat maksimaalselt 4 5 nädalat. Lehtsalat säilib 2 3 nädalat. 22. Aedtilli toiteväärtus. Värsked tillilehed sisaldavad: - kuivainet 7,4 13,4% (sealhulgas lämmastikaineid 1,4 4%, suhkruid 0,4 1,6%), - C-vitamiini kuni 150m%, - karotiini kuni 7m%, - märkimisväärselt B1-, B2-, PP- ja P-vitamiini,
- eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse). Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul küüslauk porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 8. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad maailmas: - Hiina, - India, - USA, - Pakistan, - Türgi, - Egiptus, - Venemaa, - Brasiilia, - Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: - Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia. 9. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus.
300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1-
· Lõhe servikud · Kidney- · Greip leib (toores) · Brokoli oad · Kirsid · Tatar · Lõheforell · Kaalikas · Läätsed · Kreegid · Riisijahu · Punane · Kõrvits · Pal-oad · Mustikad · Riisivahvel rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid
Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porgandi toorsalat,porgandi mahl,paja-ja pastaroogades. 7.Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, lapik-ümar või piklik 8
Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna
Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolm
- hoidlate mikrokliimast, - säilitamise sanitaarsetest tingimustest. 53.Köögiviljadele esitatavad standardnõuded. valminud (ka eritingimustele vastav valmimisaste – kaugele transporditav); 2) vastavate mõõtmete ja kujuga; 3) määrdumata; 4) värske (närbumise, hõõrdumise, muljumise tunnusteta); 5) terve (ilma mehhaaniliste vigastuste, lõhedeta); väliselt kuiv, sibul nt kuivatatud; 7) ilma kahjurite ja haiguste vigastusteta; 8) külmast kahjustamata; 9) ilma kasvudeta; 10) liigile omase meeldiva maitse ja lõhnaga, ilma kõrvalmaitse ja lõhnata. 54.Köögiviljade töötlemisviisid. - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
huumus- ja toitaineterikas, Punane peakapsas ristõielised küllaldaselt niiske kuni 25 cm väga viljakas, huumusrikas, rohkelt Lillkapsas ristõielised niiske, päikesepaisteline 50 cm Rooskapsas ristõielised leplik, kuid eelistab viljakat mulda 30-90 cm Sobib tavaline keskmiselt väetatud Pekingi kapsas ristõielised aiamuld 30-60 cm kasvab mullal, mis ei ole liiga kuiv ja mis sisaldab piisavalt huumust, Kähar peakapsas ristõielised üldiselt vähenõudlik Spargelkapsas ristõielised 60-80 cm võrdlemisi vähenõudlik, vajab palju Nuikapsas ristõielised niiskust
reguleerimine. Niiskuse puudusel nõrgeneb fotosüntees, aeglustub kasv, väheneb saak ja selle kvaliteet. Transpiratsioonikoefitsient on veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine moodustamiseks. Kõigi kudede ülesehitamiseks kulub 0,2% vett, ülejäänud 99,8% läheb transpiratsiooniks. Niiskuse suhtes kõrge nõudlikkusega on keskvalmiv ja hilinepeakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas, rabarber, redis, rõigas. Natuke vähem nõudlik on peet, veelgi vähemnõudlikud on porgand, petersell, tomat, paprika. Kõige vastupidavamad on arbuus, melon, kõrvits, mais, aeduba (tugev juurestik, mis imab hästi vett ja tarbib seda säästlikult). 6) Õhk Normaalne õhk sisaldab 78% N, 21% O2, 1% veeauru, 0,03% süsihappegaasi ja veel väikestes kogustes erinevaid gaase . 7) Tuul
Vajalik optimaalse temperatuuri säilitamiseks Vajalik optimaalse õhuniiskuse säilitamiseks Kaubaline naabrus: Ei tohi koos hoida kaupu, mis võivad ühepoolselt või vastastikku kutsuda esile ebasoovitavaid muutusi nende omadustes · Või ja heeringas · Puuvili ja jahu · Erinevad puu- ja köögiviljad (kurk-tomat) tomatid toodavad etüleeni, mis närtsitab kurgi. [õun, pirn, tomat ja luuviljalised toodavad etüleeni] ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD TOIDU SÄILITAMISTEMPERATUURID Põllumajandusministri 5. augusti 2002. a määruse nr 66 «Toidu säilitamisnõuded» lisa TOIDU SÄILITAMISNÕUDED TOIDUGRUPPIDE KAUPA (Täida säilitamistemperatuuri ja säilimisaja lahter)
vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga 7. On Eestis eelkõige tuntud metsamarjana, kuigi neid kultiveeritakse ligi sada aastat. Kultuurmarjad on metsamarjadest tunduvalt suuremad. Marju süüakse toorena, valmistatakse kisselli, kompotti ja keediseid. Hästi sobib sügavkülmutamiseks ja kuivatamiseks. Termiliselt töödeldud hoidiseid kasutatakse ka kõhulahtisuse raviks. Sisaldab 6-7% suhkruid, energiasisaldus on 49 kcal. Märkimist väärt on vitamiin C sisaldus (40-50mg%). Tegemist on mustikaga 8. On üks armastatumaid ja väärtuslikumaid marju Eestis. Aedmarja sorte on väga palju. Nad erinevad üksteisest kuju, suuruse, saagikuse, samuti maitse ja viljaliha õrnuse poolest. Säilivad halvasti. Hooajal süüakse toorelt, aga kuna see aeg on lühike, siis valmistatakse nendest keediseid ja kompotte. Suurepäraselt sobivad sügavkülmutamiseks. Suhkrusisaldus on 7-8%, energiasisaldus on 100 g kohta väike (46 kcal)
Maapirni värskest taimest valmistatakse ka taimeekstrakti (Vogeli Bioforce toode Helianthus), mida muuhulgas kasutatakse ka paastu ajal, kuna see on toeks organismi puhastamisele. RETSEPTE: Vürtsikas maapirnisupp 500 g maapirni, 2 sibulat, rohkesti hakitud peterselli, 1/2 dl koort, ürdisoola, sojakastet. Maapirn ja hakitud sibulad keedetakse küpseks 1 l vees. Supp püreestatakse ja maitsestatakse. Maapirni-porrusupp 1-2 spl külmpress-oliivõli, 1 peeneks hakitud sibul, 500 g maapirni, 2 hakitud porrulauku, 1 l köögiviljaleent, 2,5-5 dl piima, ürdisoola, musta pipart. Hakitud sibul, porru ja kooritud, kuubikuteks lõigatud maapirn kergelt õlis kuumutada. Lisada köögiviljaleem. Keeta tasasel tulel kuni maapirn on pehme. Püreestada. Piima lisada vastavalt sellele, kui vedelat või paksu suppi tahetakse. Kaunistuseks võiks lisada hakitud peterselli. Maapirni-kartulisupp
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Erinevatest suhkrutest on pohlades kõige rohkem fruktoosi (kõige magusam suhkur). Marjade hapu maitse tuleneb erinevatest orgaanilistest hapetest. Ehkki koguseliselt on neid vähe (kuni 2%), suudavad sidrun-, õun-, oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape edukalt suhkrute magusa maitse varjutada ning endid maitseaistingutes esile tõsta. Lisaks suhkrutele ja hapetele sisaldavad valminud pohlad ka valke ja minimaalselt rasvu. Mikrotoitainetest on pohlades erinevaid vitamiine. Neist olulisem vitamiin C (seda on võrreldes teiste marjadega suhteliselt vähe). Palukates on karotinoide ja bioflavonoide. Olulisel hulgal on viljades erinevaid: - kiud-, park- ja värvaineid, - mineraalühendeid. Pohlades on mitmeid glükosiide (bioaktiivne toime). Vaatamata rikkalikule koostisele on pohlad suhteliselt lahja suutäis - 100g marju annab sööjale 50-60 kilokalorit. Kõige rohkem kasvatatakse pohla: - Saksamaal, - Hollandis, - Poolas,
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan, Melon, Passion, Papaia, S
Burstein Ameerika üleriigilise terviseinstituudi farmaatsiaosakonnast. 11 "Greibimahlast täiesti loobuda ei maksa, sest see sisaldab nii paljusid kasulikke aineid," sõnas Burstein. "Seda teadmist tasub lihtsalt meeles pidada, kui võtate ravimeid." CVITAMIIN TSITRUSTELISTES ON HEA: Cvitamiin aitab haiguste ja väsimuse vastu, ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, kaitseb immuunsüsteemi. Cvitamiini puudusel muutuvad veresooned hapraks, igemed tundlikuks, nahk jumetuks. Haavad, põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti sinikad, liigesed muutuvad hellaks. Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka Cvitamiini puudus. Arvatakse, et ka vähiohtu aitab Cvitamiin vähendada. Cvitamiini nappus kipub kimbutama eriti kevadeti
2.TOIDUKAUBAÕPETUS 2.1 LEHTKÖÖGIVILJADE SORTIMENT Lollo Rosso- Iseloomustus: Tuntud ka punase käharsalatina, sest taime rohelised lehed on ülemises veerandikus pronkspunased. Toiteväärtus:- Kasutamine kulinaarias: Salatitesse, võileibadele ja toidulisandiks.Sobib hästi ka kaunistuseks peolauale. Frillice- Iseloomustus: Tumerohelised kähardunud lehed, maheda maitsega, krõmpsuv.Frillice salat on üks jääsalati sorte. Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi salatitesse ja võileibadele.Kannatab lühiajalist kuumtöötlemist, seega sobib wok-roogadesse ja soojadesse võileibadesse. 13 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Basiilik- Iseloomustus: Maitsetaim
hurmaa on just teie jaoks! 4 Hurmaa-salsa: kausike eksootikat Vaja läheb: 5 - 1 hurmaa - 1 pikk kurk - 3 kobartomatit - pool punast sibulat - tšilli - punt koriandrit - 1 laimi maht - soola Eemalda kurgilt ja tomatitelt seemneosa ja lõika kuubikuteks, sama tee hurmaaga, koorida ei ole vaja. Haki peeneks sibul ja tšilli ning tükelda avokaado. Sega kausis kokku, maitsesta soola, laimimahla ja hakitud koriandriga. Säilib külmas päeva jagu. Papaia 6 Papaia on hariliku papaia ehk hariliku melonipuu vili. Oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Ajalugu: Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse
Maitsestatakse rohelisi- ja tomatikastmeid; rohelisi-, liha- ja kalasalateid; kartuli-, tomati-, kaunviljasuppe; kaunvilju, kaalikat, hapukapsast; keedetud kala; kõik lihatoidud, eriti maks ja vorstid; roheline või, majonees, juust, munatoidud; kurkide konserveerimisel, searasva maitsestamisel, verivorstidele Piparmünt- üks vanemaid kultuurtaimi, mis on mitme aastane ja tugeva aromaatse lõhnaga. Maitsestatakse rohelisi ja salatikastmeid; salateid; rohelisi- ja köögiviljasuppe; kapsas, porgand, kaunviljad ja spinat; keedetud ja praetud kala; kõik lihatoidud, eriti lambaliha; roheline või, kohupiim, juustutoidud; kurkide konserveerimisel, teeks Kress-salat suurepärane söögi- ja maitsetaim. Tugevalt vürtsine, veidi pikantse sinepi- või rõikataoline maitse. Lehed värskelt kuni õitsemiseni (mitte keeta) .Maitsestatakse rohelisi- ja salatikastmeid; kressi-, leht-, kartuli-, tomatisalateid; rohelist-, tomtisuppi; praekartuleid;
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longan...........................................
- mahla, - keedist, - vesihoidist, - zeleed, - siirupit, - veine. Karusmarja hinnatakse meetaimena, õitseb marjapõõsastest kõige varem. 12. Suurimad maasikatootjad maailmas (2008. aastal). USA Hispaania Türgi 13. Maasika olulisus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Vee rikas, Kaalium, kaltsium fosfor C vitamiin 14. Nõuded maasika koristamisel. Ühe hektari saagi koristamiseks läheb vaja 15 20 inimest. Saagiperiood istandikus kestab keskmiselt 4 nädalat. Taaraks sobivad plastkastid mahutavusega kuni 8 kg marju. Korjamiseks sobivad 3 4 kg mahutavad nõud. Korjamiseks kasutatakse ka 1 kg mahutavusega karpe (koos pakendiga müüdavad marjad Maasikas on väga kergelt riknev mari. Koristamisel peab vilju käitlema võimalikult ettevaatlikult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
