Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ehitiste projekteerimise instituut
Ehituskonstruktsioonide õppetool
EEK0050 Puitkonstruktsioonid
LABORATOORNE TÖÖ NR 4
NAELLIITE SURVEKATSE
Üliõpilane: Hanna Jakobson
Matrikli number: 150873CTF
Töö esitatud: 12.05.2015
Töö kaitstud:
Juhendaja : Elmar -Jaan Just
Tallinn 2015
1. Katsekeha eskiis , koormamisskeem, katsetabel
Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem
Tabel 1.1
Jrk nr
F
Mõõtkella lugem
Deformatsioon
Δu
u
kN
mm
mm
mm
1
0
0,00
0,00
0,00
2
5
0,00
0,00
0,00
3
10
0,00
0,00
0,00
4
15
0,00
0,00
0,00
5
20
-0,07
0,07
0,07
6
25
-0,19
0,12
0,19
7
30
-0,34
0,15
0,34
8
35
-0,54
0,20
0,54
9
40
-0,81
0,27
0,81
10
45
-1,24
0,43
1,24
11
50
-1,82
0,58
1,82
12
55
-2,24
0,42
2,24
13
60
-2,90
0,66
2,90
14
65
-3,70
0,80
3,70
15
70
-4,43
0,73
4,43
16
75
-5,22
0,79
5,22
17
80
-6,24
1,02
6,24
18
85
-7,33
1,09
7,33
19
90
-8,81
1,48
8,81
20
93
-10,80
1,99
10,80
2. ; 3. Koormus-deformatsiooni ja deformatsioonide juurdekasvu kõverad
Graafik 2.1. Koormus-deformatsiooni kõver
Graafik 2.2. Deformatsioonide juurdekasvu kõver

4. Koormus proportsionaalsuse piiril P
p, millele järgnevad suured plastilised deformatsioonid
Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN
5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp
Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm.

6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1-1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt

Arvutuseeldused:
  • I kasutusklass
  • Lühiajaline koormus
  • Puidu tugevusklass C24
Katsetatava naelühenduse kandevõime leitakse avaldisega Rd = Rd,min*m
  • Rd,min – naela minimaalne arvutuslik kandevõime
  • m – naelte arv ühenduses
Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest.
Äärmise elemendi muljumine
ρk = 350 kg/m3
t1 = 32 mm
kmod = 0,9
γM = 1,3
fh,1,k = 0,082*ρk*d-0,3 = 0,082*350*4-0,3 = 18,93 MPa
Fv,Rk = fh,1,k*t1*d = 18,93*32*4 = 2,42 kN
Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/γM =2,42*0,9/1,3 = 1,68 kN
Keskmise elemendi muljumine
fh,1,k = fh,2,k = 18,93 MPa
t1 = t1 = 32 mm
Fv,Rk = 0,5*fh,2,k*t2*d = 0,5*18,93*32*4 = 1,21 kN
Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/γM =1,21*0,9/1,3 = 0,84 kN
Naela paindumine keskelt
β = fh,1,k/fh,2,k = 1
My,Rk = 0,3*fu,k*d2,6 = 0,3*600*42,6 = 6617 Nmm
Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/γM =1,05*0,9/1,3 = 0,73 kN
Naela paindumine kolmest kohast
Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/γM =1,15*0,9/1,3 = 0,80 kN
Rd,min = 0,73 kN
m = 20
Rd = Rd,min*m = 20*0,73*2 = 29,2 kN
7. Naelühenduse deformatsioon

a) Naelliite hetkeline nihe
Koormus naelale F = Rd/m = 29,2/20 = 1,46 kN
Naelliite nihkemoodul Kser = ρm1,5*d0,8/30 = 3501,5*40,8/30 = 661,7 N/mm
uinst = F/Kser = 1460/661,7 = 2,2 mm
b) Naelliite lõplik paigutus
kdef = 0,6
ufin = uinst(1+ kdef) =2,2*(1+0,6) = 3,5 mm
8. Hetkelist nihet põhjustava koormuse võrdlus arvutusliku kandejõu koormusega proportsionaalsuse piiril
uinst = 2,2 mm Pu, inst = 55,0 kN
Pp = 50 kN
Pd = Rd = 29,2 kN
Pd/Pu,inst = 29,2/55 = 0,53 = 53%
Pp/Pu,inst = 50/55,0 = 0,91 = 91%
9. Naelte minimaalsete vahekauguste kontroll vastavalt standardi EVS 1995-1-1:2007 nõuetele ja naelte sobivuse kontroll
[mm]
Katses
Lubatud
a1
90
5d = 40
a2
20
5d = 20
a3c
90
10d = 40
a4t
19
5d = 20
a4c
19
5d = 20
Naelte kaugus servast ristikiudu ei ole standardi nõuete järgselt piisav.
Puitelemendi minimaalne paksus ettepuurimata naelaavade korral:
Meil puit elemendi paksus t = 32 mm, seega naelte diameeter antud puitelemendile on sobiv.
10. Katsekeha purunemine
Katsekeha kaotas kandevõime naelte paindumise tagajärjel. Naelapead tungisid puidu sisse ning naela otsad pöördusid üles. Arvutuslikult saadud kandevõime näitas sama purunemisviisi.
Katsekeha võttis maksimaalselt vastu jõudu 93 kN. Pärast seda hakkasid deformatsioonid kiiresti kasvama, millest järeldub, et katsekeha oli kaotanud oma tugevuse ( kandevõime).
Vasakule Paremale
Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum #1 Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum #2 Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum #3 Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum #4 Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum #5 Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum #6 Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hanna Jakobson Õppematerjali autor
EEK0050 Puitkonstruktsioonid praktikumid. Puitkonstruktsioonide projekteerimise aine neli praktikumide näidet.

Sarnased õppematerjalid

Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
Metallkonstruktsioonid
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid
Vundamendid
25
doc

Vundamendid

TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120

Vundamendid
Vundamendid projekt
72
docx

Vundamendid projekt

SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............

Kategoriseerimata
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

Ehitus
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

mise ja valmistamise ning ehitustööde teostamise nuete osas. EPN-de koosseis (1) EPN-de koosseis on kavandatud põhimõttelises vastavuses Eurocode- ide programmiga järgmisena: - EPN 1. Projekteerimise alused. Koormused. - EPN 2. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid. - EPN 3. Teraskonstruktsioonid. - EPN 4. Komposiitkonstruktsioonid. Projekteerimise alused 4 - EPN 5. Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3 "Teraskonstruktsioonid" koosseis on järgmine: - osa 1.1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad - osa 1.2: Teraskonstruktsioonid. Tulepüsivus - osa 1

Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun