Taladest allapoole ehitatajkse puhas lagi (vastavalt projektile) ja ülespoole põrand (vastavalt projektile). Puitvahelaed kasut laialdeselt vahekorruselistes puit ja kivihoonetes (eramud, ridaelamud). Talade samm kivihoonetes on 0,6- 1,2m ja puitsõrestikhoonetes on võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist. Arvestades et puit on süttiv materjal tuleb arvastada puithoones vahelagede ja katusekonstruks projekteerimisel (korstende juures tuleb vahelae talad vekseldada). Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks...
4. Millistel juhtudel tekib ruumiline paine? - varras paindub mõlemas peatasandis ehk painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda mõlemas peatasandis 6.5. Kuidas toimida, kui paindeülesanne on ruumiline? * koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); * igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; * paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; * koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; 6.6. Missugune varda tööseisund on paine (tunnused)? *ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes *varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub 6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment!...
3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9...
1. Mis on varda elastne joon? 11.20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise painde korral? = painutatud varda telje (ehk neutraalkihi) kujutis peatasandil. Elastse Kuna läbipainet on tarvis arvutada mitmes kohas, siis on otstarbekas joone igat punkti koostada läbipainde universaalvõrrandid- need tuleb koostada mõlemas iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk peatasandis. Seejärel arvutatakse summaarsed läbipainded vajalikes 11.2. Mis on varda läbipaine? kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust. = varda elastse joone (telje) siire telje ristsihis (vB) 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID...
Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Pinnase liikumist kaldenurga erim tervikehitise kaldest. 7. Kohtvaiu võib kasutada ka tugiseinte rajamiseks takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja Nurgamuude a - nurk ehitise naaberosade vahel. 43. Loetlege mikrovaiade erinevaid liike (4)? pinnase nihketugevus liikuva pinnasmassi ja 8. Suhteline läbipaine f/L tervikehitise või Injektsioonpuurvaiad on perforaatorpuuriga paigalseisva pinnase vahel. Seisund, kus ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või süvistavad, keermestatud muhvidega ühendatavad vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist selle osa pikkusega. õõnsad terasvardad. Kõvasulamist puurkroon takistavate jõududega, ongi talla aluse pinnase 32...
EI D = EI 0 - + + - = 94,92 kNm 2 2! 2! 3! 3! D = 6,38 * 10 -3 rad Läbipaine telgede vahel Maksimaalse läbipainde punkti leidmine: EI E = 0 R A ( x - 0) 2 p ( x - 0) 3 p ( x - b) 3 EI E = EI 0 - + - =0 2! 3! 3! x = 6,10 m Maksimaalne läbipaine : R A ( x - 0) 2 p ( x - 0) 3 p ( x - b) 3 EI D = EI 0 + EI 0 - + - 2! 3! 3! D = 11,9 mm Lahendamine Moore'i meetodiga Rakendan konstruktsioonile ühikjõu. Ühikjõust põhjustatud paindemomendi epüür: Tegelik paindemomendi epüür: 2 EI C = [0 * 0 + 4(1,01 *12,4) + (2 * 20)] + 6,8 [(2 * 20) + 4(1,15 * 22,6) + (0,31 * 8,1)] +...
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
7. Mis on deformatsiooni sobivusvõrrand? 11. PAINDEDEFORMATSIOON 12.8. Mitu deformatsiooni sobivusvõrrandit on vaja koostada? 11.1. Mis on varda elastne joon? 12.9. Mis on süsteemi staatikaga määramatuse 11.2. Mis on varda läbipaine ? aste? 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12.10. Milliste meetoditega sobivusvõrrandeid saab 11.4. Kuidas on matemaatiliselt seotud detaili koostada? läbipaine ja paindenurk? 12.11...
7. Projekteerimise alused 33 9.5 Kasutuspiirseisund 9.5.1 Kasutuskõlblikkuse hindamine (1) Konstruktsiooni kasutuskõlblikkuse tagamiseks peab olema täidetud tingimus Ed < Cd, (14) kus Cd - materjali teatud arvutusliku omaduse nimiväärtus või selle funktsioon arvutuslikest koormustulemitest; Ed - arvutuslik koormustulem (siire, läbipaine , kiirendus jne.) - vt. ka p.9.3.2. (2) Kasutuspiirseisundi nõuete täitmist kontrollitakse tavaliselt deformatsioonide, vibratsioonide või pingete osas. 9.5.2 Koormuskombinatsioonid (1) Kasutuspiirseisundis arvesse võetavad koormuskombinatsioonid sõltuvad vaadeldavate koormustulemite iseloomust, st. kas on tegemist taastumatute, taastuvate või pikaajaliste kasutuspiirseisunditega. Neile piirseisunditele vastavad koormuskombinatsioonid on vastavalt...
2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 r r r E h2 3 w 1 w 1 2 w rz = - - z 2 3 - 2 + ( 2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 Kuna = 0 sin = 0 ja läbipaine ei sõltu -ist xy = 0 yz = 0 E h2 3 w 1 w 1 2 w rz = - - z 2 3 - 2 + ( 2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 Ez 2 w w rr = - 2 + 1 - 2 r r r Ez 1 w 2 w = - + 1 - 2 r r r 2...
F = 23*12*9,81*2 = 5415,12 = 5,42 kN V puistelast=0,05*0,01*10 = 0,5 m3 m = V* = 0,5*2000 = 1000 kg F = 1000*9,81 = 9810 = 9,81 kN a) Arvutame jõudu, mis avaldub kerele: F = 2000*9,81 = 19620 = 19,62 kN Jõud, mis avaldub ühele kande profiilile: F1= 19,62/2 = 9,81 kN L=2m M= F*L/4 = 9,81*2/4 = 4,9 kN/m = 4900 N/m = M/W = 4900/ (18,2*10-6) = 269230769,2 Pa = 269,23 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/269,23 = 1,48 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on t...
Massiivelemendiks sobib näiteks spoonliimpuit ja mitmesugused laudadest või prussidest koostatud plaadid. TALAD Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine . Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur. Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna...
tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3...
- liidete kandevõime (lähtudes fu -st). 2.2.2 Kasutuspiirseisundid Näiteks: - liialt suured paigutused või siirded (vt. EVS-EN 1993-1-1 Lisa NA) - vibratsioon; - resonantssagedus; - nihkumatu (hõõrdega) poltliite nihe jne. Koormuse osavarutegurid: G .ser = Q.ser = 1,0. Koormusest tingitud lõplik läbipaine wmax, juhul kui see on kahjulik, ei tohiks ületada allpool tabelis toodud piirläbipainet, kui konstruktsiooni iseloomt või kasutusviis ei eelda rangemaid nõudeid. Teras 1 14 wmax = w1 + w2 + w3 - wc , kus wmax - konstruktsiooni lõplik läbipaine, arvestades eeltõusu, wc - koormamata konstruktsioonielemendi eeltõus,...
55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus. Võllidel ja pöörlevatel telgedel tekivad vahelduvpinged ning detaili töövõime on enamasti piiratud materjali väsimusega. Võllide liigne läbipaine aga kutsub esile tõrked laagrite ja hammasrataste töös. Seega, võlle ja telgi kontrollitakse väsimusele ja jäikusele. Kui võlli koormav pöördemoment on pulseeruv, tehakse ka kontroll...
2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? koosinusoidi osa (mille kuju määrab n väärtus) 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)?...
2 Mis on varda peatasand? ristlõike keskpeatelje ja varda teljega määratud tasand 4.3 Missugune varda tööseisund on paine? · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (peatasandites); · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 4.4 Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v 4.5 Määratlege paindemoment! · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele mõjuvate välispöördemomentide summaga; · mõjub antud lõike ühe keskpeatelje suhtes. Paindemoment =osakestevaheliste (sise) jõudude resultant paindel 4.6 Sõnastage paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud Paindemoment on negatiivne, kui arvutusskeemil ülemised kiud on tõmmatud 4.7 Määratlege põikjõud!...