· kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning · joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: aF = 0 aFb = 2,5 m ap1 = 0,625m ap2 = 1,875 m aFA = 3,750 m Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand: Võrrandite algkujud: Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand: Nende võrrandite abil saab arvutada iga ristlõike (mille koorndinaat on x) pöördenurga ja läbipainde. 3 Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk Tugedel ei saa olla kummaski suunas läbipainet, seega v = 0 Ääretingimused läbipainde võrrandile: · Kui · Kui REEGEL: Universaalvõrrandisse jäävad vaid need koormused, mis mõjuvad antud koordinaadist x vasakul. Leitakse otsa siire: · Kui · Kui · Kui on: Võrrandite lõppkujud (tugedevahelised): Otsa võrrandite lõppkujud: Pöördenurga universaalvõrrand:
6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada v ja pöördenurga ϕ universaalvõrrandid; (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde 8. v ja pöördenurgk ϕ ; Arvutada tala vaba otsa läbipaine 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk ϕ = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning vmax; läbipaine sellel kohal 10. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk ; 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 10. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- Ühtlane ja joonkoormusega. Dimensioneerida tala ja joonkoormus arvutada läbipaine v ja pöördenurk tala vabas otsas ning suurim läbipaine vmax tala p tugedevahelises osas. Tugi Punkt- Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = c = a/2. koormus
¿ x −0,5 ¿ ¿ x −1,5 ¿ ¿ F A 3 FB vEI =v 0 EI +φo xEI − x+ ¿ 6 6 Parameetrid v0 ja ϕ0 Tugedel ei saa olla läbipainet kummaski suunas, tähendab, et tugedel v=0 Ääretingimused: Kui x= A= 0 m, siis v= vA= 0 Kui x= AB= 2,0 m, siis v= vB= 0 x= 0 m Läbipaine: 0=v 0 EI +0−0+0−0+0 v0EI= 0 x= 2 m Läbipaine: 3 3 0,5∗1000∗4 10∗1000∗1,5 10∗1000∗0,5 0=v 0 EI +2 φ 0 EI − + 0− ∗1+ ∗1=¿ v 0 EI + 2φ 0 EI −4416,6 (6 ) 2 6 6 v 0 EI +2 φ0 EI =4416,67
Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.1. Varda elastne joon Elastne joon = painutatud varda telje (ehk Elastse joone igat punkti neutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1): Läbipaine = varda elastse joone Pöördenurk = elastse joone puutuja (telje) siire telje ristsihis (vB) tõusunurk (B) Painutatud konsool Konsooli elastne joon
vEI =v 0 EI +φ0 xEI − A x3 + B ∗H ( x−3,5 )+ 1 x 4− 2 ∗H ( x−0,875 ) + 3 ∗ 6 6 24 24 24 Nende võrrandite abil saab arvutada iga ristlõike (mille koorndinaat on x) pöördenurga ja läbipainde. φ 3 Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk Tugedel ei saa olla kummaski suunas läbipainet, seega v = 0 Ääretingimused läbipainde võrrandile: Kui x= A=0 m, siis v A =v=¿ Kui x= AB=3,5 m, siis v B=v=0 REEGEL: Universaalvõrrandisse jäävad vaid need koormused, mis mõjuvad antud koordinaadist x vasakul. Leitakse otsa siire: x= AB=3,5 m, siis v B=v=0 v 0 EI =0
tasakaalus (koormus, mille tühisel ületamisel varras kaotab tasakaalu) Priit Põdra, 2004 195 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS Stabiilsus = koormatud konstruktsiooni Nõtke (nähtus) = varda (lubamatult) võime vabaneda juhuslikest (väikestest) suur läbipaine kriitilisest suurema tasakaaluasendi hälvetest telgkoormuse F3 > FCR toimel kus: [S]N ülesandes nõtke nõutav Nõtke nõutav (ehk [S ]N = FCR varutegur; normatiivne) varutegur: [F ] [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N];
ÜLIÕPILANE : KOOD : Töö esitatud : 25.02.2016 Arvestatud : Parandada : TALLINN 2016 Lähteandmed: Pikkus L = 1,8 m, punktjõud F = 27 kN, lauskoormuse intensiivsus q = 15 kN/m. Tala ristlõige: ring läbimõõduga 90mm. Tala materjal: teras S355. Lahendus: Tala läbipaine saab leida kasutades elastse joone universaalvõrrandit. Koormamise sümmeetrilisuse tõttu reaktsioonijõud F 27 RA RB 13,5 kN, 2 2 q L 15 1,8 või R A =RB = = =13,5 kN 2 2 Koormus F. Universaalvõrrand EIyC EIy0 EI0 L
Variant 17 a 1,65 m b/a 1,4 - b 2,31 m p 145 kN/m2 h 25 mm E 210 GPa 0,3 - 1) läbipaine My läbipaine Mx keskel Mx serva My serva plaadi keskel Kinnitusviis plaadi keskel (1), keskel (2), keskel (3), keskel (1), [m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [mm] [Nm/m]
Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 < 1 - OK. Tugevus on külladane Lõikekandevõime VRd=Av*0.58*fyk/ϒM = 182,1 kN Lõiketugevuse kontroll VEd/VRd = 0,12 < 1 - OK. Tugevus on külladane 2) Jäikuse (läbipainde) kontroll Läbipaine f=(5/384)*(pk+Gk)*L^4/(E*= 23,34 mm Lubatud läbipaine [f]=L/α = 35,4 mm Läbipainde kontroll f/[f] = 0,66 < 1 - OK. Jäikus on külladane 3) Toereaktsioonid R=pd*L/2 = 18,72 kN Tala # 21 # W, cm3 I, cm4 h, cm tw, cm 1 IPE80 20 80,1 8 0,38
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 25 mm E 210 GPa 0,3 - 1) läbipaine läbipaine Mx keskel Mx serva My serva plaadi My keskel Kinnitusviis plaadi (1), keskel (2), keskel (3), keskel (1), [Nm/m] keskel [m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [mm] Vabalt toetatud
EI D = EI 0 + EI 0 * l - + + - = 127,71 kNm 3 3! 3! 4! 4! EI 0 = 0 D = 13,2 * 10 -3 m = 13,2 mm liigub üles R A * (l + c) 2 RC * c 2 p * (c + b) 3 p * c 3 EI D = EI 0 - + + - = 94,92 kNm 2 2! 2! 3! 3! D = 6,38 * 10 -3 rad Läbipaine telgede vahel Maksimaalse läbipainde punkti leidmine: EI E = 0 R A ( x - 0) 2 p ( x - 0) 3 p ( x - b) 3 EI E = EI 0 - + - =0 2! 3! 3! x = 6,10 m Maksimaalne läbipaine: R A ( x - 0) 2 p ( x - 0) 3 p ( x - b) 3 EI D = EI 0 + EI 0 - + - 2! 3! 3! D = 11,9 mm
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 0,025 m E 210 GPa 0,3 - läbipaine plaadi läbipaine plaadi Kinnitusviis keskel [m] keskel [mm] Vabalt toetatud 0,0031818898 3,18 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0009905883 0,99 servadega Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt 0,0016569841 1,66 toetatud Kahel naaberservalt
Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm Tabel 1. zF =0,5mm Jõud Indikaatori Siire w Manomeetri lugem katseline teoreetiline lugem kgf kN mm
11.1. Mis on varda elastne joon? 11.20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise painde korral? = painutatud varda telje (ehk neutraalkihi) kujutis peatasandil. Elastse Kuna läbipainet on tarvis arvutada mitmes kohas, siis on otstarbekas joone igat punkti koostada läbipainde universaalvõrrandid- need tuleb koostada mõlemas iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk peatasandis. Seejärel arvutatakse summaarsed läbipainded vajalikes 11.2. Mis on varda läbipaine? kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust. = varda elastse joone (telje) siire telje ristsihis (vB) 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID
kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis. Rihma pingust tuleb aegajalt kontrollida. Kui pingus ei ole õige, võib rihm hakata libisema. Libisev rihm põhjustab elektrisüsteemis pinge vähenemise alla normi st alla 14 V või 28 V ja siis ei toimu enam aku laadimist. Kiilrihma pinguse määramiseks mõjutatakse rihma jõuga F ja mõõdetakse rihma läbipaine I. Jõu suuruse ja läbipaine andmed saab antud masina andmete kataloogist. Mitmekiilulise rihma libisemine kõrvaldatakse rihma ja pingutusrulliku vahetusega. Masinate elektrisüsteemides kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see generaator on generaatoritest üldiselt kõige kergem ja töökindlam. Vasakult paremale osad: rihmaseib, otsakaas, laager, rootor, laager, staator, otsakaas, pingerelee koos harjadega, alaldi, alaldi kate.
2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 r r r E h2 3 w 1 w 1 2 w rz = - - z 2 3 - 2 + ( 2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 Kuna = 0 sin = 0 ja läbipaine ei sõltu -ist xy = 0 yz = 0 E h2 3 w 1 w 1 2 w rz = - - z 2 3 - 2 + ( 2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 Ez 2 w w rr = - 2 + 1 - 2 r r r Ez 1 w 2 w = - + 1 - 2 r r r 2
Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on täidetud. b) [] S275 = 275 Mpa s= 275/269,23 = 1,02 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetud selle pärast on vaja lisada jäikust lisavaid profile. C) läbipaine; E- elastsusmoodul = (5*F*L3)/(384*E*I*104) = (5*9810*23)/(384*72,4*109*81,4*10-8) = 392400/(2263050,24*10 )= 0,0173394m = 17,3 mm On vaja täiendavad jäikust lisada
= häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9
ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurk ; 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 10. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
30 250 2,45 9,48 1,34 2,03 35 300 2,94 9,01 1,81 2,68 40 350 3,43 8,52 2,30 3,89 45 395 3,87 8,00 2,82 4,08 50 440 4,32 7,21 3,61 4,85 2.Varda teoreetiline läbipaine w = wo / (1-F/FEI) , kus wo = F*zF*l2/(8*E*Iy) = k*F EIy = 1602,04Nm2 FEI = π2*EIy/l2 = 14205,8 N Kui zF = 0,05 mm, siis k = 0,00434mm/kN zF = 5 mm, siis k = 0,434mm/kN zF = 10 mm, siis k = 0,868mm/kN 2 Arvutustabelid zF=0mm F [kN] F/FEI 1-F/FEI w [mm] w-walg [mm] 0,59 0,041 0,959 0,002672 0
tagatud? Üldvarutegur peaks jääma vahemikku 2,5...3 24. Tuua näiteid pingekontsentratsiooni vähendamise võtetest (teha joonised). Pingekontsentratsiooni saab vähendada astmeraadiuse suurendamisega, parema pindkareduse valikuga. 25. Miks on vaja teha võlli jäikusanalüüsi? Millised on tavatäpsusega varda lubatavad painde- ja väändedeformatsioonide väärtused? Võlli/telje liiga suur läbipaine võib põhjustada sellele kinnitatud komponentide lubamatult suuri asendihälbeid, millega võib kaasneda ülekannete suutlikuse halvenemine, laagrite kiire kulumine, hammasülekannete tegeliku hambumisnurga muutumine. Pöörleva võlli/telje läbipaine võib põhjustada selle vibreerimist, paindevibratsiooni, väändevibratsiooni. Läbipainded põhjustavad disbalanssi
Tugevusklass C50 Elastsusmoodul E0,mean =10312 MPa ≥ 10000 MPa → Tugevusklass C22 8. Tala eeldatav kandevõime kandepiirseisundis Pk,1 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral f m ,k , C22=22 N /mm2 f m , k b h 2 22∗51∗1002 Pk ,1= = =9350 N=9,35 kN 3a 3∗400 9. Kasutuspiirseisundi eeldatav koormus Pk,2 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral, millele vastab suhteline läbipaine f=l/250 3 3 4 f E0, mean b h 4∗4∗10312∗51∗100 Pk ,2= = =8914 N=8,91kN ( 3 l2−4 a2 ) a ( 3∗10002−4∗4002 )∗400 10. Varutegurid kande- ja kasutuspiirseisundi järgi P pur 27,5 Pf 8,0
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ...
6.4. Millistel juhtudel tekib ruumiline paine? - varras paindub mõlemas peatasandis ehk painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda mõlemas peatasandis 6.5. Kuidas toimida, kui paindeülesanne on ruumiline? * koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); * igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; * paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; * koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; 6.6. Missugune varda tööseisund on paine (tunnused)? *ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes *varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub 6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment!
13.2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? koosinusoidi osa (mille kuju määrab n väärtus) 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)?
Survetsooni pinna vähenemise tõttu on betooni pinge praktiliselt kogu survetsooni ulatuses saanud võrdseks survetugevusega fc. Betooni survetsoon puruneb ja konstruktsioon variseb. 22. Normaal-, üle- ja alaarmeeritud ristlõigete määratlus, habras purunemine Normaalarmeeritud ristlõike purunemine algab tõmbetsoonis armatuuri voolamisega ja lõppeb survetsoonis betooni purunemisega. Purunemisele eelneb purunemislõikes oleva prao suur avanemine ja tavaliselt ka elemendi suur läbipaine. Väga tugeva tõmbearmatuuriga ristlõikes võib survetsooni betoon puruneda enne, kui armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri. Sellist ristlõiget nimetatakse ülearmeeritud ristlõikeks ja purunemist hapraks purunemiseks. Sellisele purunemisele ei eelne märgatavat pragude arenemist. Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaadiumi), kui
liselt kogu survetsooni ulatuses saanud võrdseks survetugevusega fc ja betooni pikideformat- sioon piirsurvedeformatsiooniga εcu.. Betooni survetsoon puruneb ja konstruktsioon variseb. Taolise skeemi järgi purunevat ristlõiget nimetatakse normaalarmeeritud ristlõikeks. Normaalarmeeritud ristlõike purunemine algab tõmbetsoonis armatuuri voolamisega ja lõppeb survetsoonis betooni purunemisega. Purunemisele eelneb purunemislõikes oleva prao suur avanemine ja tavaliselt ka elemendi suur läbipaine. Väga tugeva tõmbearmatuuriga ristlõikes võib survetsooni betoon puruneda enne, kui armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri. Sellist ristlõiget nimetatakse ülearmeeritud ristlõikeks ja puru- nemist hapraks purunemiseks. Sellisele purunemisele ei eelne märgatavat pragude arenemist. Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa-
12.7. Mis on deformatsiooni sobivusvõrrand? 11. PAINDEDEFORMATSIOON 12.8. Mitu deformatsiooni sobivusvõrrandit on vaja koostada? 11.1. Mis on varda elastne joon? 12.9. Mis on süsteemi staatikaga määramatuse 11.2. Mis on varda läbipaine? aste? 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12.10. Milliste meetoditega sobivusvõrrandeid saab 11.4. Kuidas on matemaatiliselt seotud detaili koostada? läbipaine ja paindenurk? 12.11
v BF + v BFB = 0 ; mõttelise läbipainde punktis B: · sideme B kõrvaldamisel oleks punkti B (mõtteline) pl 4 läbipaine, mis on sõltuvuses varda koormusest ja vBF = ; paindejäikusest (Joon 12.21): 8EI · sidemepunkti B rakendatud koormus FB põhjustaks FB l 3 lõike B läbipainde: vBFB = - ;
- Mb = Mw = 1,25 jne. - liidete kandevõime (lähtudes fu -st). 2.2.2 Kasutuspiirseisundid Näiteks: - liialt suured paigutused või siirded (vt. EVS-EN 1993-1-1 Lisa NA) - vibratsioon; - resonantssagedus; - nihkumatu (hõõrdega) poltliite nihe jne. Koormuse osavarutegurid: G .ser = Q.ser = 1,0. Koormusest tingitud lõplik läbipaine wmax, juhul kui see on kahjulik, ei tohiks ületada allpool tabelis toodud piirläbipainet, kui konstruktsiooni iseloomt või kasutusviis ei eelda rangemaid nõudeid. Teras 1 14 wmax = w1 + w2 + w3 - wc , kus wmax - konstruktsiooni lõplik läbipaine, arvestades eeltõusu, wc - koormamata konstruktsioonielemendi eeltõus,
Märkused: puidul, mis on paigaldatud küllastusniiskusega või sellele lähedase niiskusega ja mis tõenäoliselt kuivavad välja koormuse all, tuleb kdef väärtusi suurendada 1,0 võrra. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 14/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Talade lubatavad läbipainded 1) Kehtib ainult põrandatele (hetkeline läbipaine) 2) Ei kehti kaarte puhul 3) Kehtib ainult eeltõusuga elementidele winst1) wnet,fin2) wfin3) Talad kahel toel Peakandjad L/400 L/300 L/200 Roovid, teisejärgulised kandjad - L/200 L/150 Konsoolsed talad Peakandjad L/200 L/150 L/100
Mehaaniline liigitamine: mõõdetakse saepuidu painutamisel elastsusmoodul. Puidu tugevust hinnatakse elastsusmooduli ja puidu tugevuse suhte alusel. Mehaanilist tugevuse liigitust täiendatakse alati visuaalse hinnanguga. 64. Milline nähtus esineb puidul pikaajalisel ja pideval koormamisel väikeste koormustega? Tala pikemaajalisel suhteliselt tugeva välisjõuga koormamisel hakkab puit “voolama” – st konstantse koormuse juures tala läbipaine suureneb. Kestuskoormuse eemaldamisel ei lähe tala läbipaine täielikult tagasi, vaid väike deformatsioon jääb, mis aja jooksul küll väheneb, kuid osa algdeformatsioonist säilib alatiseks. Kui koormatud puittalalt eemaldada kauakestnud välisjõud, siis esineb 3 erinevat tala algkuju taastumise nivood (S2- lk 155): 1) Elastne koheselt taastuv deformatsioon; 2) Ajast sõltuv veniv-elastne deformatsioon; 3) Plastne jäävdeformatsioon Teema 8 65
varda telje kõverdumine koormuse toimel 4.2 Mis on varda peatasand? ristlõike keskpeatelje ja varda teljega määratud tasand 4.3 Missugune varda tööseisund on paine? · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (peatasandites); · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 4.4 Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v 4.5 Määratlege paindemoment! · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele mõjuvate välispöördemomentide summaga; · mõjub antud lõike ühe keskpeatelje suhtes. Paindemoment =osakestevaheliste (sise) jõudude resultant paindel 4.6 Sõnastage paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud Paindemoment on negatiivne, kui arvutusskeemil ülemised kiud on tõmmatud 4.7 Määratlege põikjõud!
lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist kaldenurga erim tervikehitise kaldest. 7. Kohtvaiu võib kasutada ka tugiseinte rajamiseks takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja Nurgamuude a - nurk ehitise naaberosade vahel. 43. Loetlege mikrovaiade erinevaid liike (4)? pinnase nihketugevus liikuva pinnasmassi ja 8. Suhteline läbipaine f/L tervikehitise või Injektsioonpuurvaiad on perforaatorpuuriga paigalseisva pinnase vahel. Seisund, kus ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või süvistavad, keermestatud muhvidega ühendatavad vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist selle osa pikkusega. õõnsad terasvardad. Kõvasulamist puurkroon takistavate jõududega, ongi talla aluse pinnase 32
(kaaluga 7,65 kg/m2). 3.1.2 Katuseroovi valik Katauseroovi sille on 10,2 m, samm on 4,25 m, katuseroovideks võivad olla terasest kergroovid (C, Z või profiil) või valtsprofiilid. Katuseroovi arvutusskeemiks sobib antud juhul 1-avaline arvutusskeem. Normatiivsed joonkoormused katuseroovtalale: Lumekoormus Pleki omakaal Roovtala omakaal Tuulekoormus Leides roovtala paindekandevõime, põikjõukandevõime ja läbipaine osutub sobivaks ristlõikeks näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis: 5 3.2 Roovtala paindekandevõime 3.3 Roovtala põikjõukandevõime IPE 240; hw=220,4 mm; tw=6,2 mm. Av ristlõike nn lõikepindala 3
Ohutustegur 1,2 on saadud, rakendades koostule jõudu 30500 N. Jõud on raknedatud silma pesast varre otsa poole. 8 Varras ja silm tekkivad pinged Maksimaalne pinge mis koostus tekib on 293,9 N/mm2, kuna väärtus on materjali voolavuspiirist väiksem siis plastset deformatsiooni koostus ei teki. Sele 4. Koostus tekkivad pinged. Varras ja silm tekkiv läbipaine Koostus tekkiva elastse deformatsiooni tulemusena on maksimaalne dislokatsioon 0,643mm, mis tekib silma juures. Sele 5. Koostus tekkiv läbipaine. 9 Hülss, põhi ja silm ohustegur Kuna silindrite puhul mõjuvad staatilised koormused siis peab konstruktsiooni ohutustegur olema minimaalselt 1,2. Sele 6
Talade vahele paigaldatakse helipidavuse saavutamiseks mineraalvill. Taladest allapoole ehitatajkse puhas lagi (vastavalt projektile) ja ülespoole põrand (vastavalt projektile). Puitvahelaed kasut laialdeselt vahekorruselistes puit ja kivihoonetes (eramud, ridaelamud). Talade samm kivihoonetes on 0,6- 1,2m ja puitsõrestikhoonetes on võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist. Arvestades et puit on süttiv materjal tuleb arvastada puithoones vahelagede ja katusekonstruks projekteerimisel (korstende juures tuleb vahelae talad vekseldada). Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks
Pärast seda, kui antud töötlemistingimuste jaoks on valitud optimaalsete tüüpmõõtmetega silinderfrees, tuleb ta freespinki üles seada ja kinnitada. Vastavalt freesi ava läbimõõdule valitakse vajaliku läbimõõduga freestorn. Ühe või mitme freesi paigaldamiseks freestornile kasutatakse vaherõngaid. Neid on kahte tüüpi lühikesed ja pikad.Kui freestornile paigaldatakse üks frees, tuleb see asetada võimalikult pingi spindli lähedale, sest niisuguse asetuse korral on torni läbipaine kõige väiksem. Freesi vajalik asend töödeldava tooriku suhtes saadakse seejuures töölaua nihutamisega ristsuunas. Tuleb meeles pidada, et tingimata on vaja valida niisugune freesimisskeem, kus freesi kruvisoone suund ja spindli pöörlemissuund on erinevad. See on seletatav sellega, et juhtudel, kui freesi kruvisoone suund ja spindli pöörlemissuund on erinevad, on lõikejõu teljesihiline komponent P suunatud spindli poole.
deformatiivsust arvestavaid tegureid. Normides käsitletavad mehaaniliste liidetega postide ristlõiked on analoogsed mehaaniliste liidetega talade korral vaadeldutega. Postid võivad endast kujutada ka üsna keeruka kujuga liitstruktuure nagu Bad Dürrheimi soolase veega ujulas. Talad Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest.Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur.Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Lihttalade tüübid (ülalt alla): ühtlase ristlõikega, muutuva ristlõikega, muutuva ristlõikega kaldne, bumerangtala. Materjali kokkuhoiu tôttu kasutatakse suurte avade puhul ka muutuva ristlôikega talasid. Liittalad
(ruutristlõikega ja ümartorudel sealhulgas ka keevitatud ümartorudel ja ruudukujulise ristlõikega kastprofiilidel). Kiivekandevõime arvutamisel on oluline osa kiivet arvestaval kandevõime vähendusteguril ja vastupanimomendil, mis sõtlub ristlõikeklassist. 5. Horisontaalsiirde piirsuurust piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras, projektides tuleks määratleda piirsuurused kokkuleppel tellijaga. Summaarne läbipaine, juhul, kui see on kahjulik, ei tohiks ületada piirläbipainet nt: vahelaed ja käidavad katused, kus muutuvkoormusest põhjustatud läbipainde piirsuurus on sille/250. Läbipaine tuleks määrata alati pikitelja ristisuunas. Ristlõige tuleb valida vastupanumomendi järgi! Arvestada ka elemendi kaalu (valida väikseima jooksva meetri kaaluga profiil) 5.3 Dimensioneerige puidust tala. Selgitage arvutust lihttala näitel. Esitage valemite
55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus. Võllidel ja pöörlevatel telgedel tekivad vahelduvpinged ning detaili töövõime on enamasti piiratud materjali väsimusega. Võllide liigne läbipaine aga kutsub esile tõrked laagrite ja hammasrataste töös. Seega, võlle ja telgi kontrollitakse väsimusele ja jäikusele. Kui võlli koormav pöördemoment on pulseeruv, tehakse ka kontroll
31,68 132,41 X2 283,2 X3 298,4 L Joonis 2: Süviste ja skaalade asukohtade määratlus läbipaine poolel laevapikkusel vabapindadega korrigeeritud GM t trim; t = TKF TKA m ZG centre of partial mass above base m
plaatmaterjalist ja vahelaes paiknevad talad suhteliselt hõredalt, siis suuremates ehitistes on vaja massiivsemaid ja jäigemaid plaate. Massiivelemendiks sobib näiteks spoonliimpuit ja mitmesugused laudadest või prussidest koostatud plaadid. TALAD Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur. Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna
Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve. Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse kontrollimise meetodiga. Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine. See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel 21 kinnitatud konsooli läbipaine pinnase aktiivsurvest (joonis 10.43 b). s2 on allpool kaeviku põhja jääva seinaosa pöördumisest tingitud paigutus s2= h, kus on seina pöördenurk kaeviku põhja kõrgusel. s3 on seina põhjast allapoole jääva seinaosa paigutus. ja s3 määramiseks võib kasutada
paralleelselt iseendaga. Selline vajumine põhjustab vaid ehitise siirde, ehitist deformeerimata. Vundamendi kaldeks nimetatakse vundamendi kahe äärmise punkti vajumite vahet, jagatuna punktide vahekaugusega. kalle Kallet iseloomustab vunamendi kaldenurga tangens: tan = (s2 - s1) / l , kus s1 ja s2 on vundamendi kahe punkti vajumid ja l on nende punktide vahekaugus. Suhteline läbipaine või kumerpaine f/L ehitise või ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või selle osa pikkusega. Suhteline erim, kaard s/L - vajumi erim, jagatud vundamentide vahekaugusega, arvuliselt võrdub ehitise osa kaldenurgaga horisontaalist . Maksimaalne vajum smax - suurim vundamendi vajum kogu ehitise ulatuses. Keskmine vajum sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine kaalutud vajum, arvutatakse valemiga sk = siAi / Ai , kus
toestuse ja raketise eemaldamine ei tohi rikkuda või kahjustada alalise ehitise kuju, otstarbekohasust, välisilmet ega kestvust ning seetõttu tuleb tagada järgmiste nõudmiste täitmine: • toestust ja raketist ei tohi eemaldada enne, kui betooni tugevus on piisav, et lahtirakestamine ei põhjustaks pinnakahjustusi, konstruktsioonielement taluks temale sel ajal mõjuvaid koormusi ja betooni elastsusest ja plastsusest (roome) tingitud läbipaine ei ületaks kindlaksmääratud tolerantsi; • lahtirakestamise viis ei tohi põhjustada konstruktsioonile lööke, ülekoormust ega kahjustusi; • toestuse koormusest vabastamise järjekord peab välistama toestuse teiste osade ülekoormamise. Toestuse ja rakestuse stabiilsus tuleb tagada nii koormusest vabastamise kui ka lahtirakestamise ajal. • teostusprojektis tuleb üksikasjalikult kirjeldada lahtirakestusjärgse toestuse ja lisatoestuse vajadus, tagamaks
liselt kogu survetsooni ulatuses saanud võrdseks survetugevusega fc ja betooni pikideformat- sioon piirsurvedeformatsiooniga cu.. Betooni survetsoon puruneb ja konstruktsioon variseb. Taolise skeemi järgi purunevat ristlõiget nimetatakse normaalarmeeritud ristlõikeks. Normaalarmeeritud ristlõike purunemine algab tõmbetsoonis armatuuri voolamisega ja lõppeb survetsoonis betooni purunemisega. Purunemisele eelneb purunemislõikes oleva prao suur avanemine ja tavaliselt ka elemendi suur läbipaine. Väga tugeva tõmbearmatuuriga ristlõikes võib survetsooni betoon puruneda enne, kui armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri. Sellist ristlõiget nimetatakse ülearmeeritud ristlõikeks ja puru- nemist hapraks purunemiseks. Sellisele purunemisele ei eelne märgatavat pragude arenemist. Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa-
Otsikud on poolringi või poolellipsi taolise ristlõikega ning peavad omama kumbki ühte 30-35 mm laiust ja 15-20 cm pikkust tasast pinda lati asetamiseks tugedele. Otsikud peavad olema siledad ja jäigad. Nad ei tohi olla kaetud kummi või mõne muu hõõrdumist tugevdava materjaliga. Otsikute kuju peab tagama, et latti saaks asetada tugedele ainult ühes asendis. Lati toetuspind ei tohi asuda selle läbilõike keskpunktist kõrgemal. Latt peab olema sirge . Kandetugedele asetatud lati läbipaine ei tohi ületada 3 cm. Elastsuse kontrollimiseks tuleb tellingute kandetugedele asetatud lati keskpunkti riputada 3 kg raskus. Lati paine üle 11 cm lati pikiteljest allapoole. Paremusjärjestuse määramine: Juhul, kui kaks või rohkem võistlejat saavutavad ühesuguse tulemuse määratakse nende omavaheline paremusjärjestus järgnevalt: parema koha saab võistleja, kes viimase kõrguse ületamiseks kasutas vähem katseid; kui ka see näitaja on võrdne, saab parema koha võistleja, kes
annaabi.ee 
