Pöörame jõude nende rak-punktide ümber nii, et nad oleksid paralleelsed z-teljega. Kasutame pööratud jõudude F1;F2;F3 kohta Varignon'i teoreemi. Kuna R' on nende jõudude resultant, siis võttes tema momendi Y-telje suhtes saame: myR'=sigma i=1...n myiFi; x0=(sigma i=1..n FkXk)/R. Y0-le saame sarnase valemi. Leidmaks Z0, pöörame kõiki jõude paralleelselt z-teljega ja kasutame Varignoni teoreemi, võttes momendid x-telje suhtes: R=sigma i=1..n Fi 25. Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikud on konstruktsioonid, mis on üksikutest omavahel otstest liigenditega ühendatud sirgetest varrastest selliselt koostatud, et kuju on muutumatu. Ühenduskohad on sõlmed. Kõik välisjõud rak ainult sõlmedes. Arvutamisel ei arvestata hõõrdumist sõlmedes ja varraste kaalu või jagatakse kaal sõlmedesse. Nii mõjub igale vardale 2 jõudu. Tasapinnalistes on varraste arvu k ja sõlmede arvu n vahel seos k=2n-3. Iga järgneva sõlme ühendamine nõuab 2-te varrast
mehhanismiga.Mehanismil võib olla üks või rohkem vabadusastet.Kui tundmatuid sidemereaktsioone on rohkem kui võrrandeid , on tegemist toereaktsioonide suhtes staatikaga määramatu ülesandega. 6. 1.Ideaalset sõrestikku saab koormata ainult sõlmedes. Kui sõlmed on ühes tasapinnas on tegemist tasapinnalise sõrestikuga. Ta võtab jõude vastu ainult sõrestiku tasandis. Ruumilise sõrestiku sõlmed ei asu ühes tasapinnas. Tasapinnalised sõrestikud koosnevad vöödest ja neid sõlmede abil ühendavatest võrguvarrastest. Sõrestikke jagatakse võrgu kuju järgi. Post-diagonaal võrguga sõrestikuks, kolmnurk võrguga sõrestikeks, K- võrguga sõrestikeks. Pikisuunas jaotub sõrestik korduva võrguvarraste kujuga osadeks e. paneelideks.Paneelide arv sümmeetrilistes sõrestikes on paarisarv. 6.2. Ehituses kasutatakse enamus sõrestikke, mis on kujupüsivad ka ilma väliste sidemeteta.Staatikaga määratuks nim. sellist sõrestikku ,
endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast) ning omadustelt ebaühtlane materjal. Samuit muutub puidu niiskussisaldusega ka tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Ehituses kasutatava puidumaterjalid võib liigitada järgnevalt: Saematerjal; Profiilhööveldatud materjal (nt. sise- ja välisvoodrilauad, liistud); Puitplaadid (nt. vineer, puitlaasplaat, puitkiudplaat); Talad ja sõrestikud (nt. liimpuittalad); Uksed, aknad ja muud puittooted; Kasutatud materjal http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/Mart_Riistop_Puit_ehituses.pdf Professor Lembi-Merike Raado loengukonspekt http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/Sugis2015/Ehitusmaterjalid_15_II.pdf 8
Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme järjestikuse ava katmisel jätkatakse lihttalasid kas viltuse hamba või tugipadja abil, seega seotisena või ots-otsaga. Mitme järjestikuse ava katmiseks saab kasutada ka liittalasid ja muid kandurite tüüpe. Sôrestikud silded 30-120 m Suurte avade katmisel on talastikud väga materjalimahukad. Sel juhul kasutatakse elementidest koostatud sôrestikke. Sõrestikud võivad olla erineva kujuga (kolmnurk, trapets, paralleelvöödega jm.). Saepuidust valmistatakse massiivseid sõrestikke, millel on palju elemente ja liiteid ning elemendid seetõttu väiksema ristlõikega. Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit. Kolmnurkne sõrestikferm. Mikkeli tuletõrjemajas on paralleelvöödega sõrestikferm. Kaared silded 20-100 m Liimpuidust võib teha ka kõveraid konstruktsioone
Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste
Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste
2011). Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt. Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku avatud vaatega paisjärvele.
sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on
Qd,plekk=0,51x1,2+1,2x1,5=2,1 kN/m2 Valime kandva profiilpleki RUUKKI profiilpleki projekteerimisjuhendit kasutades. Sobivaks on RAN120/0,8 (g =0,11 kN/m2) ühesildelise skeemi järgi. Sel juhul on tagatud ka kasutuspiirseisundi nõuded. 8 Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Sõrestikud ja sidemed 0,1 kN/m2 Valgustid jms. 0,1 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,72 kN/m2 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,721x1,2+1,2x1,5=2,66 kN/m2 Arvutuslik joonkoormus katusele qd=2,66x6=16,0 kN/m Koondatud koormused ülemise vöö sõlmedele Fd=2,66x6x3,875=61,9 kN62kN 9 Sisejõud leiame Maxwell-Cremona diagrammiga 10 Saadud sisejõud Pikijõud Paindemoment
fassaadi alumise, kaunistamata osaga. Maia jumalusi kujutati mõnikord ka dekoratsioonidel. Suurelt olid levinud pika ninaga jumaluse maskid, mis arvati olevat vihmajumal Chakki, kuid praegu usutakse, et need kujutasid ühtlasi kõrgema lindjumaluse Vuqub Caquixi üht aspekti, keda hilise eelklassikalise ajajärgu kunstis väga sageli kujutatakse. Mosaiikidel leidub ka maiade maailma abstraktsemaid motiive: ristuvad ribad ja sõrestikud, spiraalid ja meandrid. Mõned arheoloogid arvavad, et geomeetriline mosaiik sai alguse väljaspool maia piirkonda Oaxaca mägismaal. Levinud on mitme kõrvutise ukse eraldamine sammastega, kuid kasutati ka ühe ukseavaga fassaadi. Puuci stiil on tugevasti mõjutanud Frank Lloyd Wrighti maiateemalisi ehitusi 1930. aastate Ühendriikides Chanesi ja Rio Beci stiil Need kaks hilise ajajärgu stiili sarnanevad Puuci stiiliga, kuid kasutasid märksa värem Puuci
-HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin) Madeleine k. - 18 000 15 000/10 000 a. Kõige vanemad vibud (nooleotsad) 30 000 a tagasi Kostjonki asulad tuhanded mammutiluud...asulad majade sõrestikud ehitatud nendest. Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid: Grotte de Enfans (Itaalia) Sungir (Vene) leiti mammuti kihvast valmistatud helmed umbes 3000 tk. Võis olla kujunenud teatud sorti sotsiaalne staatus. KUNSTITEOSED Paleoliitilised VEENUS-ed tehtud luust. v-o kujutavad ema kultust. Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja ,,ühiskonnas". Kui mehed näiteks jahil sittagi ei saand söötsid naised neil juurikatega kõhu täis näiteks.
Laiemad hooned sarikate toetus pärlinite abil ka sarika keskelt. Pärlinid toetatakse tugipostide, kaldtugede, raamkonstruktsioonide abil; 104 52 Kaldkatuse kandetarind Sarikad + laetalad: hoone laius <6m; Pennkatus: hoone laius 5-10m; Harjapärlin + post või sisemised kandeseinad; Pärlinid + tugipostid, kaldtoed, raam- konstruktsioonid; Sõrestikud (ogaplaat, naelutatud). 105 106 53
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
vallaline, üks suguvõsa-teine suguvõsa. Klassikalises dramaturgias lisanduvad analüüsile võimusuhted. Postdramaatiline teater tegelane on abstraktsem ja vähem psühholoogiline. Prototüübi ja tegelase vahekord on verbatim- ja dokumentaalteatris keeruline. Näitleja ja tegelaskuju vahekord on ambivalentne. Teater tegeleb reaalse maailmaga, mitte metafoorselt, vaid kindlate ruumide ja inimestega. Tegelikusse ümber koondunud maailm on katki. Sõrestikud on läbinähtavad, illusioon luuakse ja purustatakse. Vaataja ei ela lõplikult kaasa, vaid vaatab, mida ja kuidas tehakse, aga mitte tegevust ennast. Fiktiivne kosmos laguneb. Näitleja ei esita enam ainult rolliteksti, nähtavalt tuleb etendaja isik. Fiktsionaalselt tegevuselt kandub tähelepanu lavalisele sooritusele. Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid: · Näidendisisesed aspektid: - Tegelase kujundamine draamatekstis
tihendada. Katusedetailid Katuseluuk 41 Katusredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõke Kaldkatuse kandetarindid Sarikad + laetalad hoone laius <6m Penn+ sarikad hoone laius 5-10m Harjapärlin + post või sisemised kandeseinad. Laiemad hooned sarikate toetus pärlinite abil ka sarika keskelt. Pärlinid toetatakse tugipostide kaldtugede ja raamkonstruktsiooni abil. Sõrestikud (ogaplaat, naelutatud). 42 Loeng 10 Vahelagi Vahelaed on horisontaalsed tarindid, ms jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu koormuseid inimestelt, mööblilt, seadmetest ja teistelt konstruktsioonidelt ning kannavad need üle seintele ja postidele. Vahelagi on horisontaalseks jäikuselemendiks. Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele põrandaks.
Lihtsamad varikäigud koosnesid painutatud ja omavahel kokkupõimitud puudest (remmelgad, mooruspuud). Pergolad koosnesid sammastest ja neile paigutatud taladest, tavalisemad olid aga Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 49 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a puust sõrestikud, millele toetusid ronitaimed, enamasti viinamarjaväädid. Sõrestikud olid võlvitud ja moodustasid teede ristumiskohas kupli. Oli nii varjuküllaseid ja tihedaid kui ka hõredama ehitusega varikäike. Põhieesmärk: pakkuda varju kõrvetava päikese eest, kuid ka arhitektooniline efekt. Kõrgelt vaadates jagasid nad aia korrapärasteks osadeks, aias endas varjasid ja suunasid vaateid, tekitades mulje erinevatest ruumidest aias. Hekid
Suurimad pinged tõmmatud vöös d = - = - = 174,9 N/mm2 Wel A 675000 7680 Kuna tõmbepinged on väikesed, siis korralikult läbikeevitatud õmbluse a = 8 mm korral kihtmurdumise ohtu praktiliselt ei ole. Teras 1 114 10. Tasapinnalised katusesõrestikud 10.1 Üldist Sõrestikud koosnevad vöödest ning diagonaalidest ja postidest (e nn võrguvarrastest). Kui võrrelda sõrestikku talaga, siis võrguvardad täidavad seal seina funktsiooni. Juhul kui sõrestiku vardad on sõlmedes tsentreeritud ja koormus rakendatakse sõlmedesse, on sõrestiku vardad koormatud valdavalt ainult tõmbe- ja survejõududega. Sõrestiku varrasteks võivad olla mitmesugused profiilid (I-, H-, L-, - või ). Kaasaegsete
annaabi.ee 
