Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul PIDURI, VEOJÕU JA STABIILSUSE KONTROLLSÜSTEEMID Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaapeväldik ASR.....................................................................................................................3 Elektrooniline pidurdusjõu kontroll EBD................................................................................4 Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP....................................................................................5 RSC..................................................
Aktiivsed ja Passiivsed turvavarustused Audi A4 1,8T 120kW 2006 Aktiivne turvavarustus · ABS pidurid · Veojõukontroll · püsikiiruse hoidja · lisapidurituli · suverehvid · talverehvid · kliimaseade · stabiilsuskontroll · pidurdusjõukontroll · ksenoon tuled · roolivõimendi · vihmasensor · püsikiirushoidja · reguleeritav roolisammas Passiivne turvavarustus · turvapadi · turvavöö · turvavööde eelpingutid · peatoed · küljekardinad · signalisatsioon Volkswagen Golf 2.8l V6 150kW 20002 Aktiivne turvavarustus · ABS pidurid · Veoujõukontroll · Roolivõimendi · Stabiilsuskontroll · Külglibisemiseseade
Ristlõike lõikepindala: Lõikekandevõime: 5.11.2 Posti peas oleva toeribi ja posti seina vaheline keevisühendus Keevise arvutuslik nihketugevus: Valin a= 4mm Kandevõime on tagatud! 5.11.3 Toeribi ja tala seina vaheline keevisühendus Valin a= 4 mm, 19 Kandevõime on tagatud! 5.12 Katusekandja paindestabiilsuse kontroll 5.12.1 Katusetala kiivekandevõime Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK1 (Omakaal + Lumekoormus): - Talal on ava piirkonnas ülemisel (surutud) vööl kolm külgtuge ja kaks väändejäika tuge. - Tala kiive pikkus L = 4,25 m Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK2 (Omakaal + tõstev tuulekoormus): Arvutuslik koormus: Koondatud koormus: Talal on ava piirkonnas alumisel (surutud) vööl kaks külg- ja väändejäika tuge (tugedel), seega tala kiivepikkus L = 17,0 m
kontroll EBV tööpiirkond on enne ABS tööpiirkonda ja ta võib töötada juba nõrgal pidurdamisel, eriti kurvis sõitmisel Ratta pöörlemissagedusanduritelt saadud signaalide põhjal jälgib juhtplokk kõikide rataste pöörlemist näiteks kui tagarattad hakkavad teistest rohkem libisema vähendatakse tagarataste pidurdusrõhku EBV- süsteem hoolitseb külgsuunalise haardumise säilitamise ja pidurdusjõu reguleerimise eest ESP elektrooniline stabiilsuskontroll ESP-juhtplokk võtab lisaks rataste pöörlemissagedusele arvesse veel ka rooliratta pöördenurka Nende andmete põhjal arvutab välja soovitud sõidusuuna ja sõidutingimused ESP elektrooniline stabiilsuskontroll Külgkiirenduse andur näitab auto liikumist külg ees ja pöörlemisandur auto pöörlemist ümber oma püsitelje Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP
Turvaseadised 1.Aktiivsed ja passiivsed turvaseadmed 1.1 Aktiivsed turvaseadmed a) ABS pidurisüsteem b) Veojõukontroll c) Stabiilsuskontroll d) Pidurdusjõu jaotussüsteem e) Äkkpidurduse süsteem Lisaks nendele on olemas palju abistavaid aktiivseid turvasüsteeme. Mõned neist on: a) Elektrooniline diferentsiaali lukk b) Parkimisabi c) Püsikiiruse hoidja d) Adaptiivne püsikiiruse hoidja e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist) f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur
7. seeria teine põlvkond (E32) tõi kaasa veelgi suurema ja luksuslikuma kere ning märksa parema varustuse. Isegi veel täna pakub see 18 aastat vana mudel sõidurõõmu, mida ei pea häbenema. Tegu on igati tähelepanuväärse 7. seeria põlvkonnaga, sest just see kere tõi kaasa hulgaliselt tehnikaimesid, mida BMW luksusautod tänaseni kasutavad. Näiteks esimene alumiiniumist V12 mootor, isereguleeruv tagavedrustus, elektrooniline veojõu- ja stabiilsuskontroll. 1991. aastal esitletud uue Mercedes S- klassi tulek sundis BMW-d veelgi enam pingutama ning siis sai 7. seeria BMW parkimisabi parktronic, kahekihilised pakettaknad ustel ja tagaklaasil ning elektrimootoritega vaikselt sulguvad uksed. Alates 1993. aastast ka revolutsioonilised Xenon lähituled. Tänasele BMW austajale võib olla väga häbiväärne fakt, et see luksusmark on lähedalt sugulane Ida-Saksa tragikoomilise Wartburgiga ning et BMW sõiduautod on
13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? Sigma cr= E pii ruut jagatud lambda ruut 13.15. Mis on surutud varda saledus? Lambda= le jagatud i, i on varda ristlõike inertsiraadius 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 13.17. Mis on nõtketegur? nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb ja vastupidi
Koormuskombinatsioon. Nsd=1,2x77,8+1,5x93=232,9 kN. qsd=0,6x1,5x2,48=2,23kN/m 2. Koormuskombinatsioon Nsd=1,2x77,8+0,6x1,5x93=176,1 kN. qsd=1,5x2,48=3,72kN/m Valitud profiiliks on HE400A pikkusega 11,13m, mille ristlõike parameetrid on: A=159,1 cm2 Wy= 2310 cm3 Wpl,y=2560 cm3 iy=16,8 cm iz=7,34 cm y=2226/16,8=132,5 z=1113/7,34=152 15 Kandevõime arvutus: Kuna tegemist on surutud ja painutatud vardaga, tuleb teha vastav stabiilsuskontroll NSd/Nb,Rd+ (ky M y,Sd )/Mc,Rd<1 Nb,Rd=(A fy)/1,1 ¯y=/[(A x fy)/E]=152/3,14(235/210000)=1,62 Nõtkeklassiks on b. Valime tabelist nõtketeguri y=0,28 Nb,Rd=(0,28x159,1x235x100)/1,1=952 kN Mc,Rd= (W x fy)/M0=2560x235/1,1=546,9 kNm Tagavaru kasuks valime ky =1,5 Tasapinnalise stabiilsuse kontroll 1.variant NSd/Nb,Rd+ (ky My,Sd)/Mc,Rd=(233/952)+(1,5x158,2/546,9)=0,68<1 2. variant NSd/Nb,Rd+ (ky My,Sd)/Mc,Rd=(176,1/952)+(1,5x251,7/546,9)=0,87<1
Sale varras = suhteliselt pikk ja peenike varras 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? Euler'i piirsaledus on materjali parameeter: Harilikud konstruktsiooniterased- 100; Paremad terased- 90; Legeeritud tearsed- 50; 13.17. Mis on nõtketegur? kus <1 on dimensioonitu tegur, mis sõltub saledusest ja kannab nimetust nõtketegur. 13.18. Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius väheneb); Paindemoment on
pidurdusvõime parandamiseks nelja juhtivat elektroonilist süsteemi. EBA (emegency braking assistance) elektrooniline hädapidurdussüsteem; tajub pidurduskiiruse ohusituatsiooni ning võimendab pidurdamist (ABS-i kontrolli all). ABS - mitteblokeeruvate pidurite süsteem, aitab juhil autot valitseda takistades pidurite blokeerumist isegi hädapidurdamise korral. ASR - veojõu kontrollsüsteem, mis aitab kontrollida haardumist libeda teega. ESP - elektrooniline stabiilsuskontroll, mis aitab juhil järskudes kurvides ja libedal teel sõiduki trajektoori kontrollida. 2. Parkimisandurid Manööverdamine aasta-aastalt suurenevate masinatega muutub üha keerulisemaks. Isegi väike plekimõlkimine uuel autol tähendab mitmetuhandest väljaminekut. Parem ohtu ennetada ning varustada oma auto parkimisanduritega. Parkimisanduritega pargid KIIREMINI, TÄPSEMINI ja OHUTUMALT - seda nii enda kui teiste liiklejate jaoks. Kuidas töötavad?
terasele: a = 310 MPa; b = 1.14 MPa; okaspuidule: a = 29.3 MPa; b = 0.194 MPa); · väikese saleduse korral, s.t. kui < 60 , rakendatakse CR = lim . lühikese varda arvutusmetoodikat: 13.3.3. Stabiilsusülesanded. Näide 13.3.3.1. Stabiilsuskontroll Kontrollida olemasoleva varda stabiilsust Antud: - koormus F; - varda pikkus l; - materjal ja lubatav survepinge []; - ristlõike parameetrid A ja I; - otste kinnitusviisist sõltuvad varda - nõutav nõtke varutegur [S]N. pikkuse redutseerimistegurid µ; Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust:
masina juhitavust. Ka kütusekulu on väiksem. 42 km/h AutoPowr käigukas- · Täiselektrooniline roolimiskontroll lihtsustab rajal püsimist tiga töötab mootor ainult 1434 pööret minutis. 50 km/h · Dünaamiline stabiilsuskontroll hoiab traktori vähima vae- ja vähendab masinajuhi vaeva, muutes sõitmise kõikjal mu- AutoPowr käigukastiga on vajalik üksnes 1713 pööret. vaga rajal. See reguleerib automaatselt ratta nurka, tugi- gavaks. Uus süsteem kõrvaldab kõik takistused tavapärase nedes traktori külgsuunalisele kiirendusele ning suurendab roolisamba-rooliratta seadistamise vahel
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Teguri C2 väärtused otsamomentide ja koondatud põikkoormuse koosmõjul TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 46/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 8. SURUTUD JA PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS NEd M y,Ed M z,Ed y-y telje stabiilsuskontroll: + k yy + k yz 1 y NRd LT M y,Rd M z,Rd NEd M y,Ed M z,Ed ehk + k yy + k yz 1 y A fy LT Wy f y Wz f y NEd M y,Ed M z,Ed
13.17. Mis on nõtketegur? konstruktsioonide puudused? 13.18. Mis on nõtke varutegur? 12.5. Mis on liigside? 13.19. Milles seisneb surutud varda 12.6. Milliseid konkreetseid sidemeid (detaili stabiilsuskontroll? sidemete koguhulgast) loetakse 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud liigsidemeteks? varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 15.2. Nimetage olulisemad pingete 14
väljalaskeklapid tavalisel viisil. Pildigalerii Mootorpiduri lülitamine (allikas: MAN) EBS Elektrooniliselt juhitav piduriseade ABS Blokeerumisvastane süsteem. Reguleerib pidurdusrõhku rataste blokeerumise korral ja lülitab välja kestuspiduri. ABS reguleerimissüsteem takistab rataste blokeerumist sõidupiduri kasutamisel. ASR Veojõu kontrollsüsteem. Reguleerib veorataste tühipöörlemise korral pidurirõhku ja/või vähendab mootori võimsust. ESPElektrooniline stabiilsuskontroll. Reguleerib või vähendab ümberminekuohtu kurvisõidul ja väljapaiskumis/ümberminekuohtu libedal sõiduteel. Kestuspiduri kaasamine Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil.
...................................... 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................
0,1 z N Ed 0,1 0,803 150 k zy = 1 - = 1- = 0,973 > (C m , LT - 0,25) z N Rd 1,0 - 0,25 0,660 911,8 0,1z N Ed 0,1 150 > 1 - = 1- = 0,967 ; kzy = 0,973. (C m , LT - 0,25) z N Rd 1,0 - 0,25 0,660 911,8 9) Stabiilsuskontroll: N Ed M y,Ed 150 18 + k yy = + 1,207 = 0,670 < 1,0; y N Rd LT M y,Rd 0,614 911,8 0,938 57,6 N Ed M y,Ed 150 18 + k zy = + 0,973 = 0,573 < 1,0 . z N Rd LT M y,Rd 0,660 911,8 0,938 57,6 - seega on varda üldstabiilsus surve ja painde koosmõjul tagatud.
annaabi.ee 
