Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Puitkonstruktsioonide materjal 2010 - sarnased materjalid

inst, kodi, tala, liide, talad, liim, kandevõime, deformatsioon, mean, koormatud, vöö, vahekaugus, varraste, kinnitus, naela, ristikiudu, liited, talade, sõrestik, monoliit, kruvid, paine, liimpuit, märkus, ristlõige, normatiivne, pinged, puiduga, nihkemoodul, riiv, pikisuunas, tõmmepinge, postid, deformatsioonid, vineer, naelad, riivi
thumbnail
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud.........................................................................

Ehitus
186 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PUITKONSTRUKTSIOONIDE-KAHJUSTUSED

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE..................

Ehitus
8 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Kivikonstruktsioonid

4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3

Hooned
208 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid.

200 180 160 140 120 100 Jõud F [kN] 80 60 40 20 0 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 2.50 3.00 3.50 4.00 Deformatsioon w [mm] 1.4 Surveelastsusmoodul pikikiudu Ec,0 h∗( F2−F 1 ) 252∗( 150−10 )∗103 Ec ,0 = = =8140 MPa A∗(w2−w1 ) ( 43∗90 )∗(1,32−0,20) F1 = 10 kN w1 = 0,20 mm F2 = 150 kN w2 = 1,32 mm 1.5 Katsekeha paindetugevus fm katsel saadud survetugevuse järgi 1 1 f f c, 0=5∗f 0,45

Puitkonstruktsioonid
24 allalaadimist
thumbnail
35
pdf

Kivikonstruktsioonid

See mõiste haarab nii tood ehitus- platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel.

Kivikonstruktsioonid
107 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes

Ehituskonstruktsioonid
147 allalaadimist
thumbnail
113
pdf

Puitkonstruktsioonide projekteerimise alused

Puitkonstruktsioonid
374 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded

Puitkonstruktsioonidele esitatavad olulised nõuded: mehaaniline vastupanuvõime ja stabiilsus; ohutus tulekahju korral. Esimese nõude täitmiseks peab kandekonstruktsioon olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud nende tugevus ja stabiilsus ning deformatsioonid jääksid lubatud piiridesse. Teise nõude kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et tule lahtipääsemisel oleks tagatud kandekonstruktsioonide kandevõime spetsifitseeritud ajaperioodil. Puitkonstruktsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada puidu füüsikalisi ja mehhaanilisi omadusi mõjutavaid tegureid, peamiselt niiskust ja puidu vigu. Märja puidu kasutamine ehituses on kuritegu: see loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkeks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine. Kandvates puitkonstruktsioonides tuleb kasutada kuivatatud ja tugevussorditud puitu

Ehitus materjalid ja...
45 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum

Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2

Puitkonstruktsioonid
22 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum

2 2. ; 3. Koormus-deformatsiooni ja deformatsioonide juurdekasvu kõverad 100 90 80 70 60 50 Jõud F [kN] 40 30 20 10 0 0.00 2.00 4.00 6.00 8.00 10.00 12.00 Deformatsioon u [mm] Graafik 2.1. Koormus-deformatsiooni kõver 100 90 80 70 60 50 Jõud F [kN] 40 30 20 10 0 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 2.50 Deformatsioonide juurdekasv u [mm] Graafik 2.2. Deformatsioonide juurdekasvu kõver 4

Puitkonstruktsioonid
11 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid 2 praktikum

u F=0,46 2. Lubatavale muljumisdeformatsioonile 1,5mm vastav survejõud F1,5 =17 kN Tagavara tegurid: F Fu = F /F = 17/4,1 = 4,15 1,5 c,d K u=¿ 1,5/u = 1,5/0,46 = 3,26 F 5. Purunemispilt ja kandevõime kaotuse kirjeldus Kandevõimekaotus tekkis plastsete deformatsioonide arenemise tõttu. Kuna puit ei suutnud vastu pidada muljumisele nurga all, toimus lõplik purunemine. Kaldpind suruti algsest tasapinnastt välja ja puitühenduse kiududes toimus pööre. Katsekeha purunes 35,9 kN juures, mis on oodatust suurem tugevus. Arvutuslik varu oli kõige suurem alumise vöö nõrgestatud ristlõikel tõmbele, mille eeldatavaks

Puitkonstruktsioonid
19 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

b – metallist proovikeha, c – tõmbeproovi skeem. Paindetugevus. Selle määramisel on proovikeha talakujuline ja see murtakse pooleks vastava seadme abil. Joonis 2.3.3. Paindetugevuse määramine: Paindetugevus Rp = 3P1 (N/mm², Mpa või kg/cm²), kus 2bh² P – purustav jõud (N või kg), 1 – tala tugede vahe (mm või cm), b – tala laius (mm või cm), h – tala kõrgus (mm või cm). See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt. Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 18 ultraheli ja resonantsiga.

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus ­ koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus ­ koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus ­ kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus R = xR 2 + y R 2 = 0 st. xR = xi = 0 ja y R = yi = 0 . Seega tasakaalutingimused on: 1. Jõudude projektsioonide algebraline summa x-teljel võrdub nulliga. Jõudud projektsioonide algebraline summa y-teljel võrdub nulliga. Jõudude momentide

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod

Betooniõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

Koormused Koormuste määramist käsitlesime eespool. Koormuste määramisel omab suurt tähtsust projekteerija kogemus ja teadmised. Kuivõrd koormuse määramine on sisuliselt tema prognoosimine, siis tuleb alati arvestada, kas antud elemendi tugevuse seisukohalt on ohtlikum koormuse väärtuse üle- või alahindamine või antud ajutise koormuse esinemine üldse. Mitmekorruseliste hoonete seinte kontrollimisel arvestatakse, et ei ole tõenäoline et kõik vahelaed on koormatud maksimumkoormusega üheaegselt. 11. Müürituse tugevusarvutused (vasta järgmistele punktidele)- tsentriline surve,ekstsentriline surve Tugevusavaldis oleks järgmine (3) kus on koormuse ekstsentilisust arvestav tegur, on nõtke- (pikipainde)tegur, m on müüritise purunemise eksperthinnang. Kui müüritises ei ole vertikaalseid pragusid, siis m =1, pragude puhul m = 0,7, f on müüritise tugevus, on ekstsentrilisust arvestav tegur,

Ehitus
170 allalaadimist
thumbnail
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

kontsentratsioonitegur. Nagu katsed näitavad, ei vähenda pingekontsentratsioon staatilise koormuse puhul märgatavalt ristlõike kandevõimet. Kuna pinge tipp on koondatud väga kitsale alale, siis kõrval paiknev vähemkoormatud materjal ei võimalda pingetipu kohal suuri deformatsioone ja materjal ei saa seetõttu hakata voolama. Väsimustugevusele avaldab pingekontsentratsioon seevastu suurt ebasoodsat mõju ja seetõttu tuleks vahelduvalt koormatud elementide puhul pingekontsentraatoreid vältida. Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda ­ piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka ­ pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune

Teraskonstruktsioonid
389 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast. Hoone mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ja temperatuuri hoidmiseks kasutatakse

Hoonete konstruktsioonid
265 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

8. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 9. Metallide omaduste määramine Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures. Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist. Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne.

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. · 05.05.2014 · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

1.3 EM mehaanilised omadused: Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks. Paindetugevus: Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80…120mm. 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. 32. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid

Ehitusmaterjalid
296 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tuleohutus

pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid

Ehitusfüüsika
126 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks ­ raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod

Raudbetoon
413 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind Paindetugevus ­ määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria (3tk) ja arvutatakse nende keskmine. Lisaks kontrollitakse materjali tugevust ka märjalt ja kuivalt. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse 3 Pl R p= 2 b h2 P ­ purustav jõud (N või kg), l ­ tala tugede vahe (mm või cm), b ­ tala laius (mm või cm), h ­ tala kõrgus (mm või cm). Kõvadus ­ On materjali võime vastu panna teiste materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Metallide ja teiste deformativsemate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et materjali pinnasesse surutakse kõvasulamist kuuli või mõnd muud geomeetrilist

Ehitusviimistlus
27 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on

Ehitus alused
68 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat aines "ehitusmaterjalid 1"

TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Toormaterjal.......................................

Ehitusmaterjalid
30 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

ole lisatud kemikaale. 4)Liimpuit-vähemalt neljast lamellist pakettristlõikest liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Põhietapid valmistamisel: kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse põhiliselt okaspuidust. Mändi kasut. kui detaili tuleb immutada. Kasutusala laialdane: tala-, raam- ja kaarkonstruktsioonid, postid, vahelae talad, sarikad jne. 11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

katsekeha d l Sele 2.1. Tõmbekatsekeha. Sele 2.2. Tõmbekatsemasin. Tugevusnäitajate põhidimensioon on N/m2, tavaliselt kasutatakse N/mm2 (MPa). Oluliseks näitajaks on ka proportsionaalsusepiir pr – suurim pinge, mille saavutamisel pinge ja deformatsioon on omavahel lineaarses sõltuvuses (kehtib Hookei seadus). Tõmbepinge Tõmbepinge Rm Rm ReH Rp0,2 ReL  -1pr Pikenemine Pikenemine a) b) 0,2 %

Materjaliõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

- lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9

Ehitus materjalid ja...
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun