TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine
Pilt 1 MAN TGX koos Schmitz SKI haagisega, pilt illustreeriv [7] 5 2. AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED Kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehekülgedel saadaolevaid spetsifikatsioone leidsin oma koostarus autorongi lubatud teljekoormused. Veduk: Koormamata teljekoormused: esisild 5080 kg tagasild 2920 kg Lubatud töökoormused: Autorongi kogukaal 40000 kg Veduki kandevõime 23000 kg Esisilla kandevõime 7500 kg Kesksilla kandevõime 5000 kg Tagasilla kandevõime 10500 kg Haagis[3] Sildade kandevõime 3*9000 kg 6 3. AUTORONGI SOBIVAD REHVID Õigesti valitud rehvid on väga olulised nii sõiduautodele, kui ka veoautodele. Rehvide valikust
Määrame vööde laiuse, lähtudes proportsioonist tala kõrgusesse: Leiame vöö paksuse, kui vöö laiuseks on 250 mm: Valitud keevitatud tala ristlõige: Sein on 8x870 mm; vöö on 15x250 mm. 5.3 Ristlõikeklassi määramine Sein: Vöö: Ristlõige kuulub tervikuna III. ristlõikeklassi. 15 5.4 Ristlõike geomeetrilise parameetrite leidmine 5.5 Painutatud varda ristlõike kandevõime Ristlõikeklass 3 Kandevõime on tagatud! 5.6 Ristlõike plastne põikjõukandevõime Lõikekandevõime: ,3 kN Kandevõime on tagatud! 5.7 Katusetala seina stabiilsus Seina stabiilsust nihkele tuleb kontrollida, kui: Talale tuleb arvestada toeribid. 5.8 Tala seina kontroll nihkestabiilsusele Ainult toerividega tala seina tingsaledus: Kui tala on painduv toeribi, saame mõlkteguri suuruseks: Tala põikjõukandevõimeks (arvestades mõlkumist) saame:
Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 2. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 F=200 kN Teras−S 235 Polt−8.8 Lahendus 1. Poltliide Poltide asetus 2x3. Poldi läbimõõt M12 Poldi töötavate lõigete arv 1 Teraslehtede paksus 12mm. Kandevõime konntroll Ühe lõike tugevus α ⋅f ⋅ A 0.6 ⋅800 ⋅113 F v ,Rd = v ub = =43.4 kN γM2 1.25 Σ F v , Rd=6 ⋅ 43.4=260.4 kN Poltiaukude muljumistugevus Otsmised k ⋅ α ⋅f ⋅d ⋅t 2.5 ⋅0.513 ⋅360 ⋅12⋅12 Fb ,Rd = 1 b u = =53.2 kN γM2 1.25 { k 1= 2.8 ⋅ 20 13 =4.3 ; 2.5 } { α b=min α d =
11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3
Tulemused kantakse Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa. Seega määratakse E arvutusväärtuse saamiseks jagatakse normatiivne Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et Pehmete tugevalt kokkusurutavate savipinnaste konstruktsiooni või pinnase kandevõime ja deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas
50 2.00 2.50 Deformatsioonide juurdekasv u [mm] Graafik 2.2. Deformatsioonide juurdekasvu kõver 4. Koormus proportsionaalsuse piiril Pp, millele järgnevad suured plastilised deformatsioonid Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN 5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp 3 Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24 Katsetatava naelühenduse kandevõime leitakse avaldisega Rd = Rd,min*m o Rd,min naela minimaalne arvutuslik kandevõime o m naelte arv ühenduses Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest. Äärmise elemendi muljumine k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3
k h∗6∗P∗a 1,08∗6∗27,5∗103∗400 Paindetugevus f m ,k = = =70 MPa>f m ,k , 50=50 MPa → 2∗b∗h2 2∗51∗1002 Tugevusklass C50 Elastsusmoodul E0,mean =10312 MPa ≥ 10000 MPa → Tugevusklass C22 8. Tala eeldatav kandevõime kandepiirseisundis Pk,1 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral f m ,k , C22=22 N /mm2 f m , k b h 2 22∗51∗1002 Pk ,1= = =9350 N=9,35 kN 3a 3∗400 9. Kasutuspiirseisundi eeldatav koormus Pk,2 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral, millele vastab suhteline läbipaine f=l/250 3 3
kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade Olulisemad parameetrid, mis tagavad organismi või liigi ellujäämise: · konkurentsivõime · ebasoodsate olude talumine · populatsioonidünaamika laad r - strateegia · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K - strateegia · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured · järglased hea konkurentsivõimega · arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Elustrateegiad · Looduses ei ole puhtalt k- või r strateege, vaid on midagi vahepealset, samuti võib strateegia sõltuvalt keskkonnateguritest aja jooksul muutuda Sooline struktuur · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid
Sõidab iga ilmaga ning öösel ja päeval. Kuigi nende ajalised täpsused on vähenenud. Maksimaalne vedamise võimalus (max 6062 vagunit, igale vagunile läheb 60t ehk 36003720t kokku). Kulutsed ühele vagunile on minimaalsed. Valmisolek on olemas koguaeg. Kaup on teel minimaalse aja, sest korraga jõuab kohale palju. Samuti on ka minimaalne kadu kauba vedamisel. Temaga ei tasu vedada lühidistantsidele (seetõttu on raudteetransport Eestis vähepopulaarne) 2) Vastavalt kandevõime kasutamisele kaubaklassid Veose klass Transpordivahendi (auto) kandevõime kasutamise tegur I 1,00 nt piim II 0,710,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili) III 0,510,70
See sõltub nende kasutusalast. Poolhaagis on tänapäeval kõige levinum kaubaveovahend maanteel. Tavapärase madelpoolhaagise kaubaruumi maht on 90m³. Rekkahaagised 29 1. Madelpoolhaagis: on laiaotstarbeline. Sellega saab transportida nii pakendatud (euroalustele), kui ka pakendamata kaupa. Madelpoolhaagisel on peal kergkarkass. Karkass kannab kattetenti ehk koormakatet, mis kaitseb kaupa võimalike vigastuste ja sademete eest. Kandevõime on 35 tonni. Madel ehk tentpoolhaagis 2. Külmikpoolhaagis: Külmikpoolhaagis on ette nähtud kiiresti riknevate või kindlal temperatuuril säilitatavate kaupade transpordiks. Näiteks lilled või värsked puu- juurviljad. Samuti külmutatud liha või kala. Külmikpoolhaagis 3. Kallurpoolhaagis: on kasutusel põhiliselt ehitustel, puistmaterjalide veoks. Neid kasutatakse aga ka põllumajandussaaduste transpordiks ning jäätmekäitluses. Tõstejõud on 27730 kg.
Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on Eesti suurim saastetekitaja, kuna aastas tekib 5-7 mln tonni tuhka ning 1 mln tonni poolkoksi, mida tuleb kuhugi ladestada ning neist taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ning vee reostamine. Bioloogiline kandevõime on Eestil 9 gha/in a, mis tuleneb sellest, et meie riiki katab ca 60% ulatuses mets. Aastaks 2012 oli keskmise eestlase jalajälg langenud 6,9 gha/in a. 5 aastaga langes see 1 gha/in a. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et igapäevaselt kasvab inimeste keskkonnateadlikkus ning üha enam reklaamitakse tegevusi, mis aitavad antud väärtust kahandada. Viimase näiteks võib tuua viimasel ajal levima hakanud üleeuroopaline autovaba päev. Märkimisväärne tähtsus on ka aina suureneval
Eesti Maaülikool Majandus-ja Sotsiaalinstituut Transpordimajandamise ökonoomika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Algandmed: lk = 30 km (koorma keskmine veokaugus) vt = 55,4 km/h (keskmine tehniline kiirus) q = 7t+4h (kandevõime) cs = 0,861 (staatiline kandevõime kasutamise tegur) TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus) APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad) b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt
Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
Raudbetooni korral selliseid piiranguid ei ole – väljaulatuse ja kõrguse suhte määrab arvutus läbisurumisele, paindele ning põikjõule. 4.2 . Projekteerimise põhimõte ja järjekord Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid
Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata tingimustes dreenimata nihketugevust cu. Efektiivparameetrid määratakse lõikekatsega või kolmetelgsel survel tingimustes, kus veel on vaba väljapääs kogu katse vältel ja nii normaalpinget kui ka nihkepinget suurendatakse niivõrd aeglaselt, et poorivees survet ei saa tekkida.
krohv 5 mm - 0,12 kN/m 2 kokku:6,37 kN/m2 F1 = F5 = 6,37 · 27,2 = 173,3 kN/m Kandvad siseseinad h=26,1 m raudbetoon 300 mm - 0,30·25=7,5 kN/m2 F3 = F4 = 7,5 · 26,1 = 195,8 kN/m Omakaalukoormus kokku: F1 = 11,7 + 107,0 + 173,3 = 292,0 kN/m F3= 16,8 + 153,5 + 195,8 = 366,1 kN/m 1.4 ARVUTUSLIKUD KOORMUSED JA KOORMUSKOMBINATSIOONID 1. Pinnase tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,0 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,3 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,3x0,6x4,23=3,30 1,3x0,6x5,62=4,38 Kasuskoormus 1,3x83,2=108,2 1,3x117,0=152,1 Omakaal 292 366,1 Kokku 403,5 522,6 2
Kui arvesse võtta Eesti bioloogilist kandevõimet, mis on 9 (gha/ a), siis see tasakaalustab jalajälge. Lisaks sellele veel istutatakse puid, kui iive on negatiivne. Eestis tegutsetakse palju ka metsanduse ja kalandusega, sest riigi territooriumi moodustab 50 protsenti mets ning leidub palju järvesi. Halb on muidugi metsade maharaie, kuna see põhjustab probleeme süsihappegaasi sidumises. Hispaania ökoloogiline jalajälg on 5,4 (gha /in), mis on Euroopa mõttes keskmine. Riigi bioloogiline kandevõime on 1,6 (gha/ in) ning sellest järeldub, et ökoloogiline reserv on negatiivne, nimelt -3,8 (gha/ in). Hispaania kõige suurem tegevusvaldkond, mis tekitab surve keskkonnale on põllumajandus. Seal on soe kliima ning seetõttu muldade viljakus on kuivades piirkondades halb. Lisaks sellele on erosioonioht terasspõldudel. Kuna tegeletakse palju taimekasvatusega ning karjakasvatusega, siis on vaja palju vaba karjamaad ning põllumaad, aga selle jaoks võetakse maha
Standart Eurocode 2 defineerib eelkõige raudnbetoonkonstruktsiooni tulepüsivuse, painde-, surve- ja tõmbekandevõime ja surutud elemendi stabiilsuse tagamise nõudeid. Lisaks ka on toodud piirangud ja nõuded erinevate keskkondade ja koormuse iseloomu piirangud, näiteks betooni kaitsekiht töötava armatuuri üle: kaitsekiht on seda suurem, mida agressiivsem on projekteeritava tarindi ümbrus ja keskkonna mõju. Eurocode's 2 on täpselt määratud elemendi kandevõime arvutusviisid ja valemid. Standart EN-1991 määrab projekteerimise lähteandmete kuju ja rakendamise viis, selles hulgas on ehitise kasuskoormuse määramine ning alalise ja ajutise koormuse olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse tagajärjel, mis on hädavajalik ehitise kasutuskõlblikuse ja stabiilsuse säilitamiseks.
8 8 M 717 ∙ 106 3 3 W= = =2020 ∙ 10 m m fy 355 Valitud tala HEA 400 S355 W el , y =2311 ∙ 103 mm3 2 G=125.0 kg /m W pl , y =2562∙ 103 mm 3 A=15900 m m2 h=390 mm b=300 mm t f =19 mm t w =11 mm r=27 mm 3 Kandepiirseisundis - Ristlõiketugevus Ristlõike klass 1 Painutatud ristlõike kandevõime ja lõikekandevõime W f 3 2562 ∙ 10 ∙ 355 M c ,Rd = pl y = =909.5 kNm γM0 1.0 A v = A−2 ∙ b∙ t f + ( t w +2 ∙r ) ∙ t f =15900−2 ∙300 ∙ 19+ ( 11+2 ∙27 ) ∙ 19=5735 m m2 >η ⋅h w ⋅t w =1.2 ⋅ ( 390−2⋅ ( 27+ 19 ) ) ⋅ Profiilli lõike pindalaks võib võtta A v =5735m m2 . Ristlõike plastne kandevõime
Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: f = f(s ) . Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur
Kruvivaiad ja vaivundament Vaivundament Kui pole tagatud pinnase kandevõime, siis tuleks kasutada vaivundamenti. Vaiad või postid surutakse nii sügavale maasse, et nende kandevõime oleks piisav ja vaiade peale saaks maja ehitada -- ei mingit maapinna niiskusprobleemi. Vaivundament sobib pehmema ja ühtlase struktuuriga pinnasega. Vaivundament Vaivundament Kruvivaiad OMADUSED kiire vundeerimistehnoloogia sobib ka kergematele ehitistele säästab energiat ja kulutusi puudub vajadus veeeemaldus, kaeve ja tihendustöödeks võimaldab ehitada külmunud maapinnale ja läbi asfaldi saab kasutada vanade vundamentide
laevadega ehk liinilaevadega Veetransport muutub ebapraktiliseks kui transporditakse kiiresti riknevaid kaupu. Selle eeliseks on, et on võimalik transportida väikse kuluga suuri koormaid, näiteks sütt, kütust ja põllusaaduseid 90% maailma kaubavahetusest toimub tänu veetranspordile Maailma suurimaid laevad on konteinerlaevad ja tankerid. Tänapäeva konteinerlaevad on umbes 400m pikkused ja võivad pardale võtta 16 000 18 000 konteinerit. Suurimate tankerite kandevõime ulatub üle poole miljoni tonni. Üks suuremaid konteinerlaevu on näiteks CSCL Globe, mis suudab kanda 187 tonni ja see on 400 m pikk. Maailmas on umbes 50 000 kaubalaeva, mis kauplevad ülemaailmselt ja veavad igasugust laadungit. Kõige suurim kruiisilaev on MS Harmony of the Seas, mille kandevõime on 226 tonni ja selle pikkus on 362m ning võtab peale maksimaalselt 6780 inimest pardale. MS Harmony of the Seas CSCL GLOBE
1- 1- Nõ 2 Kommentaar: Kuigi ka õhus mõjub kehale üleslükkejõud, on see kehale mõjuva raskusjõuga võrreldes väga väike ja selle võib antud juhul jätta arvestamata. Vedrukaalu täpsus ei ole nii suur, et tulemus sõltuks väga väikesest üleslükkejõust õhus ja väga väikesest raskuskiirenduse muutusest erinevatel laiuskraadidel. Vastus: Keha mass on 2 kg ja tihedus 4000 kg/m3. 14. Kui suur on lennuki kandevõime, mille tiibade kogupindala on 100 m2 ning rõhkude erinevus tiiva ülaosa ja alaosa vahel on 4%? pindala S=100 m2 rõhk tiiva ülaosas pü rõhk tiiva alaosas pa = 1,04 pü õhurõhk maapinnal p = 100kPa = 105 Pa lennuki kandevõime F = ? Lahendus Lennuki kandevõime on määratud ülespoole suunatud tõstejõuga, mis on tingitud sellest, et tiiva alaosas on rõhk tiibadele suurem kui tiiva ülaosas. Rõhkude erinevus tekib lennuki liikumisel (vt joonist).
2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ............................................................................................................................ 20 5.1 Tsentriliselt tõmmatud varda ristlõike kandevõime ............................................................................. 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime..........................................................................................
Võlli soonte kujud(skeem). Hammasliide koosneb võllide töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas.Iseloomustus:+1.väiksem elementide arv liites.2.suurem kandevõime.4.suurem väsimustugevus. - valmistada keerukam.Võlli sonte kujud:- ristkülikulised evolventsed -kolmnurksed 23.Pressliide(skeem) ja selle iseloomustus. Pressliide on sisuliselt pinguga ist ja ei ole lahtivõetav sest peale lahtivõtmist ja uuesti koostamist väheneb ping ja seega ka kandevõime.Iseloomustus:+ 1.Lihtne konstruktsioon.2.Hea tsentreerimine.3.Suur pöördemomendi ja telgjõu kandevõime.- 1.Probleemid koostamisel(eriseadmed,täpsus jne).2.Kandevõime suur hajuvus(hõõrdeteguri ebastabiilsus ja pingu sõltuvus detailide tegelikest mõõtmetest).3.Pingete kontsentratsioon.4.Rummu lõhenemise oht.5.Ei sobi õhukeseseinaliste detailide jaoks. 24.Millised asjaolud tingivad mehaanilise ülekande vajaduse? 1.Jõu-ja töömasina võllide pöörlemiskiiruste erinevus.2
· Jämeteralised pinnased (moreen, jäme-, kesk- ja peenliiv) - võib lugeda headeks ehitusalusteks · Peeneteralised pinnased (savi, tolmliiv) · Eripinnased (turvas, muda, muld) - ehitusalusena ei kasutata Tehislikud - tugevdatud looduslikud alused Tugevdamise võtted: · Pinnase tihendamine · Nõrga pinnase asendamine · Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Vundamendid Hoone maa-alused konstruktsioonid, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju,
VEOÜHIKUTE ISELOOMUSTUS SAADETISTE ARVESTUSLIK KOGUKAAL LAADIMISMEETRITE ARVUTAMINE TREILERITE MÕÕTMED Tavalise treilerite mõõtmed on: · Pikkus 13,4-13,6 m · Laius 2,45 m · Kõrgus 2,5-3,0 m Külmutustreilerite mõõdud on enamasti samad, kui tavalistel treileritel, vanemate külmutustreilerite pikkus on 12 m. Autorong on kahe koormaruumiga veok, mille kasuliku ruumi pikkus võib ulatuda 16 meetrini (8m+8m), kõrgus kuni 3,0 m. Kergete ja mahukate kaupade veoks on kasutusel madala põhjaga, kuid maksimaalse kõrgusega spetsiaaltreilerid. Erinevat tüüpi treilerite mõõdud KÕRGUS PIKKUS LAIUS KANDEVÕIME MAHT EUR (m) (m) (m) (t) (m3) aluseid ...
4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. (Vaata ka Joon. 3.9. ja Joon. 3.10.). Ekspluatatsioonilis-tehnilised andmed (ekspluatatsiooniomadused). (Tahvel 3.III). Puhas kandevõime (Tahvel 3.IV) See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks vaja mineva vee ja produktide kaal, kui kütuse , vee ja muude varude täiskomplektiga varustatud laev on lastitud ettenähtud süviseni. See ei ole laeva kasulik ehk lastikandevõime. Kasulik lasti hulk võib muutuda koos lubatud maksimaalse süvise muutumisega olenevalt sesoonivööndist. Kasulikku lasti võib laevas olla ka sellest rohkem juhul kui see last võetakse varude mittetäieliku
MS.0715 LOGISTIKA MAAMAJANDUSES Variant A 9; D 6 Juhendaja: E. Plaan majdr. Koostas: Kadi Tsimmer, MS III (stat) Tartu 2011 Algandmed: 1. Koorma keskmine veokaugus lk, km 60 km 2. Kandevõime q, t 32 tonni 3. Kandevõime kasutamise tegur staatiline Cs 0,855 4. Tööpäeva keskmine pikkus Tapt 10 tundi 5. Keskmine tehniline kiirus vt- km/h 63,4 km/h 6. Tööpäevade arv APT 270 päeva 7. Veosõidu kasutamise tegur b 0,790 0,500 8
Kai lastimise ja lossimise jaoks omab pikkusega 140,0 m, kõrgusega 2,65 m, ja sügavusega 9,5 m. Tõste kraanad : Sügavee kai 1 pukk-kraana 50 tonni 2 portaalkraanad 40 tonni 1 tornkraana kandevõime 28 tonni 1 laadimiskonveieri Boliden Wharf 1 pukk-kraana lasti tõstmisega 10 t 1 pukk-kraana lasti tõstmisega 140 t
- maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. 4 Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes
1. Laevade ehitus – 46. Liikmed- члены. 2. Laevakere-корпус судно 47. Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15. Piim- билс(-ы) ...
......................................................................................................28 5VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F..............................................29 6VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS..................................................................................................31 6.1 Teljel 2 vahemikus B-C..............................................................................................................31 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine.......................................................................................31 6.1.2 Rostvärgi arvutus.................................................................................................................31 6.1.3 Pikiarmatuur........................................................................................................................32 6.1.4 Põikarmatuur............................................................................
Miinimumkaugus teistest hoonetest. P11 Suitsu eemaldamise seadmestik. Seadmed ja süsteemid toksiliste põlemisproduktide leviku piiramiseks. P12 Tuleohutuspaigaldised tulekahju avastamiseks. Seadmed ja süsteemid tulekahju avastamiseks. P13 Signalisatsioonisüsteemid. Seadmed ja süsteemid tulekahjuteate edastamiseks. P14 Evakuatsiooniteed. Evakuatsiooniteede vastavus nõuetele. P15 Konstruktsiooni kandevõime. Ehitise kandevõime tulekahjutingimustes. P16 Hooldamine ja informatsioon. Tulekustutusseadmete, evakuatsiooniteede jne järelevalve ja hooldus ning elanike informeerimine tulekustutusvahenditest ja evakuatsioonist. P17 Ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi kasutatavus suitsu eemaldamisel. Tabel 2 Parameetrite kaalud Kaalutud Parameeter Kaal Hinne hinne
l ef = k modk hk sysf m , y ,k 14,769 N/mm2 f m , y , d= ¿ =¿ alignl ¿ ¿ m, y,d = 13,500 N/mm2 < f m, y ,d= 14,769 N/mm2 Ristlõike kandevõime on tagatud 0, 78b2 m , crit= E 0,05= 12,440 N/mm2 hl ef rel , m= f m, y ,k m , crit = 1,389 N/mm2 1 1, 56- 0, 75 rel , m kui 1,39 0,75 1 1 2 rel ,m ¿
................................ 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 6.2 Naelliited ..............................................................................................................................
VLK-s on tavaline kaitsekiht 15 mm, mida on vastavalt vajadusele võimalik suurendada kuni 35 mm. Paigaldus Kandeseinad Enne VLK paigaldamist peab veenduma kandeseinte kandevõimes. Kui kandepind on ebatasane ja pole loodis, tuleb see õgvendada ja tasandada seguga. Ajutised toed Tavaliselt on toed vaja paigaldada 2,5 m vahedega. Vt. joonised 3, 4, 5. NB! Tugede paigaldamisel on vaja veenduda, et aluspinnasel oleks tagatud piisav kandevõime, sest pealevalu käigus lisandub betooni näol suur mass. Olulised ohutusnõuded Toed peavad olema paigas enne VLK paigaldamist. Kui VLK toetuspind seinale on vähem kui 40 mm, peab kooriku otsa alla toe panema. Kui paigaldusjoonisel pole näidatud tugede asetust ja pole ka kirjas, et tugesid pole vaja, on vaja konsulteerida Betoontoode OÜ inseneriga enne VLK elementide paigaldamist. Lisaks eelmainitud ajutisele toestusele võib veel lisatoestust vaja minna järgmistel juhtudel:
Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus, Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmine. Vahelagede kandevõime määrab äärab konstruktiivselt pikiseinte vahekauguse (varem Lmaks~6m); 3 Kandvate pikiseintega hoone 4 2 Kandvate põikiseintega hoone Koormusi kannavad hoone põikiseinad. põikiseinad. Seda kandesü kandesüsteemi iseloomustab suur
st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi. Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga. Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Valdavalt kasutatakse kahte vatatüüpi: · Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile · Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest: · Rammvaiad · Kruvivaiad · Kohtvaiad Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist. Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon.
ton := 2.5 rauamaagi puistemass (1) 3 m Arvutus Trossitee keskmin e tõus H := = 0.167 L sin( ) = 0.166 = 9.55 deg Trossitee pik kus horis ontaaltasapinnas Lh := L cos( ) = 5917 m kg Q = 50 trossitee tootlikkus Vagoneti kandevõime s a = 100 m vagonettide intervall Q a g G := = 23 kN (2, lk 267) m v g = 9.807 vabalangemise kiirendus 2 s
pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase tõmbetugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raudbetoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutusseisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kandevõimele. 2. Pingbetooni olemus Pingbetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni
Kuid peale selle on suure jalajäljenäidu taga ka nn. autostumine ning meie läänelikud tarbimisharjumused. Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et üleilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisõnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in Millega tegeleb riik? Oil is the primary energy source in Peru and it accounts for over 50% of Peru's energy needs. Wind Potential - Tuuleenergia Solar Potential- Päikseenergia Coal Reserves- Kivisüsi Natural Gas Reserves- Maagaas Oil Reserves- nafta
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik
peegelduspraod 20. Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid; raskeliikluse keelamine kevadel nt, hoolikas katte ehitus, parema materjali valik (sideaine, kivi), kehva pinnase väljakaevamine, asfaldivõrgud, geosünteedid, segu projekteerimine, katte jäikust mõjutavad abinõud 21. Defektid kruusateedel ja nende teke; lained, löökaugud, külmakerge, kevadine kandevõime kaotus (niiskus, materjali laialipaiskumine, ümberjaotumine) kevadel on koormuskindlus väike 22. Defektide inventeerimine, erinevad defektitüübid kuidas, mis alustel inventeeritakse ja mis saadud tulemitega edasi tehakse; inventeerimine tehakse kevadel lumesulamise järel aprillis ja mais, sagedus on kahe aasta tagant inventeeritakse visuaalselt sisestades andmed DIP programmi (defektide inventeerimise juhis), defektid on :
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++
elada Ökoniss iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis Populatsiooniökoloogia Populatsioonide määratlemine rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas Populatsiooni iseloomustavad tegurid * Populatsiooni tihedus * Sündivus * Suremus * Ränne * Levikutüüp * Ealine struktuur * Sooline jaotumine * Laienemine Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime Iive arvukuse muutumine ajaühikus · Kasvav populatsioon iive on positiivne · Kahanev populatsioon iive on negatiivne · Stabiliseerunud populatsioon populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained Kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult Areaal ja levik.
ohtudele meredes ja ookeanides vastu pidada. Näiteks: hämu, torm ja muu halb ilm, samuti sõit ohtlikes kohtades. Kaasaegsed merelaevad näitavad kui hästi on laeva ehituse tehnoloogia arenenud. Laeva iseloomustus hõlmab mitmeid mõõtmisi, peamiselt laeva laius, pikkus, sügavus. Laev, kui ujuv keha, tõrjub välja vee kogust, mis on laeva massile võrdne. Seda nimetatakse laeva veeväljasurveks, mida väljendatakse tonnides. Laeva kandevõime on püsiv väärtus, tema täielikku kandevõimet kasutatakse laeva 7 varude (kütus, vesi, määrdeaine -, toidu-ja muud spetsiaalmäärded tarvikud) ja kasulike lastide pealelaadimiseks. Kütus ja erinevad spetsiaalmäärasid muutuvad reisist reisini ja sõltuvad oma pikkusest ja lasti massist. Nii et kuigi laeva kandevõime jääb konstandiks, tema cargo-kandevõime (cargo deadweight) muutub sõltuvalt laeva varude kaalust(
15 Riis kottides 1,80×1,20×1,66 2,101 3 90 k/v 16 Vein kastides 1,60×1,30×1,36 1,251 3 50 40 17 Tulekindel tellis kastides 1,65×1,40×1,21 2,090 2 100 k/v * kaubapakk on kaubaalusel, mille mõõtmed on 1,6×1,2 m; ** k/v kandevõime täielik ärakasutamine. Ülesanne 3. Transpordivahendite iseloomustajad Mehhaniseerimisskeemi väljatöötamise seisukohalt on oluline ka transpordivahendite olulisemate iseloomustajate väljaselgitamine. Oluline on välja tuua just transpordivahendite, kui kaubavedajate iseloomustajad. Oluline on välja tuua järgmised näitajad: - transpordivahendi gabariitmõõtmed;
Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga, mets Lokaalpopulatsioon - liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüteemi piires, kuusetukk metsas Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Olulisemad parameetrid, mis tagavad organismi või liigi ellujäämise: konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumine, popultasioonidünaamika laad. Keskkonnamahtuvus e. Kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid sama määral, kui need loodulikult uuenevad. Areaal e. Levila geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi popultasioonid elavad. Relikt liik, mis on säilinud varasema kevilaga võrreldes väiksemal alal. Ökosüsteem Meil on vaja energiat ja erinevaid aineid (keemilised elemendid). Meie sõltume taimedest, kuna see energia, mis otse päikeselt tuleb, seda me ei oska kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
