PLASTIK- puuvaigust, puidupulbrist, neutraalne puhastusaine, masin PÕRAND paekivijahust, ökoloogiliselt puhtast puhastus. pigmendist, korgipurust ja dzhuudist 5. PARKETT 7 Kaunid oma suure tooni ja Aluseline või happeline mustrivaliku tõttu. Koosneb surnud puhastusaine, pH 6-9, väheniiske organismide kivistunud jäänustest. või niiske lapiga. Põrand võib olla kas pisut või täiesti läikivaks lihvitud. Värvilt hallikas, punakas, pruun, roheline. 6. KUMM 9 Paksus on 7...8mm. Annab ruumile Soovitatav puhastada neutraalse luksusliku ilma. Saada on nii puu kui puhastusainega. Väheniiske või
Tegelikult selle pere puhul ei oleksi vahatamine üldse vajalik, kuna see ruum ei ole nii suure läbikäidavusega kui nt. klassiruumid/koridorid koolides. Peale põranda paigaldamist võiks eemaldada lahtise sodi tolmuilmejaga, seejärel pesta põrand (kasutades selleks neutraalselt või nõrgalt aluselist ainet võimalikult vähese veega). Selleks, et perel põrand hästi säiliks, peaks teda igapäevaselt/nädalas mõned korrad puhastama kuiva või väheniiske meetodiga ning puhastusainega, mille pH on 6-8. Linoleum ei talu rohket ega ka kuuma vett ning puhastusaineid, mille pH on üle 9 (alus reageerib ning tekib värvimuutus). Ujulas on reljeefne müntpõrand. Sinu käest küsitakse kuidas põrandat igapäevaselt hooldada, mida peab tegema suurpuhastuse ajal? Reljeefne müntpõrand on ujulates väga levinud, kuna see: ei tekita staatilist elektrit, ei ole libe
Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine pindade valgendamiseks võib kasutada valgendeid sisaldavaid pesupulbreid või kloori
· NB! Määrdunud puhastuslappe ei tohi lasta enne pesemist kuivada Lapi voltimine · Enne tööle asumist voldi lapp kokku - Murra lapp pikuti pooleks - Murra veelkord pooleks - Keera lapp kokku nii, et tekkiks ''lõõts'' - Kasuta iga lapi külge, saad lappi kaua kasutada Tekstiillappide kasutamine · Kõikide siledate pindade puhastamiseks · Eemaldavad lahtise ja kinnitunud mustuse - kuiv pühkimine - väheniiske pühkimine - niiske pühkimine - märgpühkimine - kuivatamine - poleeriline - vahatamine/õlitamine Mikrokiudlapid · Sünteetilised · Lõhestatud kiust valmistatud - 1 gr kiudu on umbe 9km pikk · Erinevatele pindadele erinevad lapid · Kehtivad värvikoodid
meetodid, ained ja töövahendid. Soovitusi: Pühkige tolmu hoolikalt ja võimalikult sageli. Tehke koostööd kliendiga, et oleks võimalik lauad, aknalauad jms hoida puhtana ja seeläbi siseõhk puhtana. Umbes kord kuus puhastage tolmust ülemised tasapinnad. Parim tolmu eemaldamise viis on rahul pühkimine mikrokiudlapiga, - mopiga või põrandakuivatajaga. Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga. Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud. Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus
Vee ülesanded puhastuses · Puhastusaine lahjendamine. · Mustuse eemaldamine. · Mustuse sidumine. · Mustuse transportimine. · Pindade loputamine. Veega eemalduvad mustused · Lahjad puuviljamahlad. · Sool. · Suhkur. · Värske veri. - Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel. - Vanad plekid ei eemaldu. Vee kasutamine puhastuses I · Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad vett võimalikult vähe: - Väheniiske puhastus. - Niiske puhastus. - Aurupuhastus. - Mikrokiust töövahendite kasutamine. - Ettevalmistatud ühekordsete puhastusklappide kasutamine (õlilapid, immutatud lapid) Vee kasutamine puhastuses II · Liigne vee kasutamine: - Muudab puhastustööd raskeks. - Rikub kaasaegseid pinnakattematerjale. - Muudab puhastustööd ajaliselt pikemaks. (pinnad kuivavad kaua) - Muudab puhastustööd kallimaks (vesi maksab)
-võimalik tööd planeerida, ei ole vaja suhteliselt lühikese ajaga palju ruume ära koristada Klassiruumid Mugavam ja tulemus on kvaliteetsem, kui klassi koristatakse paaristööna. Näiteks iga päev: 1. pühitakse tahvel (kui on tegemist kriiditahvliga), see on esimene töö, kuna tahvel jõuab klassi koristamise ajal kuivada ja lõpuks saame kontrollida tulemust (aknapesur või tahvlimopp) 2. laudade väheniiske/niiske pühkimine (lapp) 3. prügikorvide tühjendamine 4. kraanikausi puhastamine (nõudepesuhari, lapp) -1- 5. pritsmete, plekkide pühkimine seintelt(lapp) 6. kui on seebidosaator, kätepaber, siis kontrollitakse nende täitvust 7. ukse pühkimine, kui on plekke 8. põranda niiske pühkimine (mopp või lapp+põrandakuivataja) 9
Selleks tuleks lapp pikuti pooleks voltida, lapikult pooleks ning siis veel lapi ´´kõrvad´´ tagasi keerata. 3. Mikrokiud lapp töötab suurepäraselt ka puhta veega. Kui seda ei nõua mustuse tüüp (WC, pesuruumid), siis ei ole mingit puhastusainet vajagi. 4. Valides sobiva suurusega mikrokiudlapi, paigaldades selle erinevatele mopialustele või põrandakuivatajale, saab sellega suurepäraselt põrandaid pesta (väheniiske kuivab hetkega ehk umbes 5 sekundit ja niiske pesuga on põrand veel niiske umbes 30 sekundit). 5. Mikrokiudlapp ei sobi õlitatud pindadele. Ka värvitud pindade töötlemisel tuleb olla ettevaatlik, et mustust mitte maha hõõruda. 6. Selline koristusvahend on tõeliselt ökoloogiline, kuna ta tõesti kestab kaua, kui tema eest ilusti hoolt kanda.
Töövahendid puhastuses KORISTUSLAPID Koristuslappe kasutakse siledate pinnaga põrandate, seinte, klaaspindade, lagede ja mööbli kuiva, väheniiske, niiske ja märja koristusmeetodi puhul. Lapp kannab puhastusaine pinnale, korjab lahtise ja nõrgalt kinnitunud mustuse. Lapiga kantakse pinnale ka kaitseained, samuti kuivatatakse pindu. Koristuslappide suurus, materjal ja veeimavus erinevad sõltuvalt kasutusotstarbest. Kõrget hügieenitaset nõudvates kohtades, nagu näiteks haiglad, kasutatakse mittekootud ühekordseid koristuslappe. Ühekordselt kasutatavad lapid Kasutatakse ainult kuiva koristusmeetodi puhul. Pärast kasutamist
Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru
Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu,püsiv Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine
Täida lüngad, valides alltoodud sõnade vahel aseptiline, väheniiske, väheniiske, niisket, niiske, kuiv, kuivanud, servadest keskkoha, suurem, väikesel, tüübi, koristusmeetodi, lahtine, eemaldada, nähtamatu
Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad. Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti) Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm. Selline sademete jagunemine on tingitud Sloveenia reljeefist, aga ei
Osakesed on siin lapergused, läbimõõduga 0,005 kuni 0,001 mm. Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid
Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis. Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua. Külmumisel paisuvad nad tuntavalt. Kui ja väheniiske savipinnas on üldiselt õige vundamendi rajamissügavuse juures rahuldav ehitusalus. Märg ja voolav savipinnas on hoonete toetamiseks ei sobi. Täitepinnased On inimese poolt tekitatud pinnased, kas mullete rajamise, prügi,mahapaneku,puinnase kokkuvedamise, pinnase asendamisel või muul moel. On enamasti ebaühtlase koostisega, seetõttu ka ebaütlase kandevõimega on paksus kihiv enamasti halvad ehitusalused, kuid vundamente neil rajada saab
õlid vesi, mis jätab põrandale jäljed, eriti kuum vesi tugevalt leeliselised puhastusained küürimisained ja hõõrdepesurid UV- kiirgus mõningatel juhtudel 4. Millistes ruumides ei soovitata põranda vahatamist? Riietusruumid, garderoobid jm muud pesuriuumid 5. Kuidas puhastatakse kummikatteid? Igapäevasel hooldusel põrandat puhastatakse pühkides kergelt väheniiske lapiga. Kummipõrandat võib hooldada ka piserduspuhastusega, selleks valitakse võimalikult vähe lahusteid sisaldav piserduspuhastusvaha. Koostasid: Piret Kasela ja Eve Vällo rühmatööna 22.03.2012
Mattvärvi kasutatakse lagede ja seinapindade värvimiseks Tugev hõõrumine põhjustab kulumist, aga ka mati latekspinna läikimist. 4. Selgita, kuidas teed kindlaks värvipinna pesukestvuse? Värvitud pinna vastupidavust puhastamisele võib kontrollida, proovides hõõruda käega või lapiga, kas värv tuleb pinnalt maha. Selle järel valida pinnale sobiv puhastusmeetod. Kui proovitavalt pinnalt jääb värv käekülge, tohib pinda puhastada ainult kuiva või väheniiske meetodiga. Niiskust taluvaid värvitud pindu võib puhastada niiske meetodiga. Pinda puhastatakse neutraalse või nõrgalt leeliselise pesulahusega. Suurpuhastuse ajal pinda pestakse nõrgalt leeliselise pesulahusega. Pind vajab loputamist ja kuivatamist. 5. Kuidas puhastad värvitud pindu? Vertikaalpindu pestes olla ettevaatlik vee või pesulahuse valgumisega kuiva pinda mööda, pind jääb kirjuks. Pesemist on soovitav alustada altpoolt. Plekkide
Kliima Taiga jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa ulatub kaugele sisemaale, kus pole merelisi mõjutusi. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Sademete hulk aastas kõigub 400-1000mm vahel. Talv on peamiselt väheste sademetega. Põhiliselt sajab suvel. Kuna sademeid on palju ja aurumist vähe siis on taigas tihe veevõrk, millele on iseloomulikud talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Taimed Okaspuud ei karda külma kuid jäävad püsima lühikese suve ja väheniiske talvega. Taigas on levinumad puud männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on kohastumus lumega hakkama saada. Nad on koonusekujulised ning lumi libiseb nende okastelt maha ega murra oksi. Põõsaid kasvab okasmetsades vähe. Rohkem on levinud samblikud ja puhmad(mustikad, pohl jt.). lehtpuudest suudavad taigas kasvada vaid kõige vähenõudlikumad- kased, lepad, pihlakad jt. Paika kus on viljakam muld ja kus kasvavad ülekaalus kuused ja nulud nim. tumetaigaks
neutraliseerimine Põhjalik kuivatamine KUMMIPÕRANDAD Elastsed, kulumiskindlad Erinevat värvi, siledad, krobelised või reljeefsed Summutavad hästi helisid Ei ole libedad, ei põle iseseisvalt Ehituse järgselt eemaldub iga pesemisega kollast värvi (silikoonõli), mis pikkapeale kaob Ei talu lahusteid ja tugevatoimelisi puhastusaineid KUMMIPÕRANDA PUHASTAMINE Hoolduspuhastus väheniiske, niiske või märja pühkimisega Vee kogus vastavalt mustuse hulgale Põhipesu pH kuni 12 Kaitsmiseks ja lohistamisjälgede eemaldamiseks poleeritakse aegajalt kuiva heleda kettaga PVC JA PUR PVC – polüvinüülkloriid, kilepinnaline põrandakate PUR – polüuretaan, lamineeritud põrandakate Sünteetilised, niiskuskindlad, põlemisel tekib mürgine suits
lahustid, 4. Koristusruumi tingimused: puhas, avar, ventilatsiooniga ( õhurikas ), ainetel sildid ja eemal teistest ruumidest, päike ei tohi peale paista, ruum peab olema kuiv. 5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e. kergelt niisutatud pühkimine ( kõige soovituslikum, pind talub vett, mis pihustatakse töövahendile või pinnale ) niiske puhastus ( pind talub vett, kasutatakse üldpuhastusainet, eemaldada kuiva ja vedelat lahtist mustust, kuivab kohe, enne seda meetodit teha kuivpuhastus, töövahend kastetakse aine lahusesse, väänata kuivaks, pesumasinast tulnud lappe saab kasutada kohe või panna selleks kilekotti )
Koolituse sisu: Toateenija (3) Puhastusteenindaja 6,5 tundi, põhitõed koristamise eesmärk hind: 119 koristusmeetodid- kuiv, EUR/in väheniiske, niiske, märg 3 töötajat x 119 lühiülevaade EUR = 357 koristusainetest EUR tüüpruumide koristamine (WC, trepp jne) 11 KOKKUVÕTE
Hotellikäruga veetakse hotellitubade koristamise töövahendeid, puhast ja määrdunud voodipesu ning lisatarvikuid ja ka prügi. Prügikärudega kogutakse prügi, toidujätmeid ja musta pesu. 11. Koristusmeetodid Pühkimise meetod Töövahend/masin Eemaldatav mustus Puhastatav pind Kuiv pühkimine Kuiva tolmu siduv töövahend Praht, kuiv lahtine Kuiv (lapid/mopid) või masin mustus Väheniiske Tolmu siduva ainega Praht, kuiv lahtine Jääb hetkeks märg helk, pühkimine niisutatud töövahend (lapid/ mustus mis kuivab KOHE mopid) või minimaalse veega töötav masin Niiske pühkimine Pesulahuses niisutatud Lahtine mustus, Jääb niiskeks, kuivab töövahend (lapid/ mopid) või veeloigud, plekid kohe
Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist
Vahaeemaldus tehakse vaid linoleumile ettenähtud vahaeemaldusainega, mille pH on alla kümne. Kanged leelised või kuum vesi võivad kuivatada ja muuta pinna kollaseks. Põhipesu järel võib pinda kaitsta hooldusvaha või hooldusainega või teha paikamisvahatust. Vanad linoleumpinnad, mida on palju vahatatud ja pestud, muutuvad pesemise järel krobeliseks- ebatasaseks. Pinna ühtlustamiseks teha kuivläigestus põrandahooldusmasina ja punase kettaga. Enne vahatamist teha kuiv või väheniiske puhastus. Töötlusega muutub pind tihedamaks ja lõpptulemusena vastupidavamaks. Vaha ei imendu pinna sisse. 2.1.4 Korkkatted Korki on kaubanduses erineva töötluse ja mustriga. Kasutatakse suhteliselt vähe, mõeldud kuivade ruumide kattena. Valmistatakse näiteks PVC kilepinnalise töötlusega korkplaate. Korkplaadid võivad olla lakitud või töödeldud loodusliku mesilasvaha ja parafiiniga. Joonis 6. Korkplaat Kasutuselevõtupuhastus Eemalda pinnalt paigaldusjärgne mustus
vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld. Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud
Mida rohkem vett kasutatakse seda raskem on töö. Mustuse liik ja pinna materjal määravad selle, kui palju vett kasutada. 9 Pühkimise meetod Töövahend/masin Eemaldatav mustus Puhastatav pind Kuiv pühkimine Kuiva tolmu siduv Praht, kuiv lahtine Kuiv töövahend mustus (lapid/mopid) või masin Väheniiske Tolmu siduva ainega Praht, kuiv lahtine Jääb hetkeks märg pühkimine niisutatud töövahend mustus helk, mis kuivab (lapid/mopid) või KOHE minimaalse veega töötav masin Niiske pühkimine Pesulahuses Lahtine mustus, Jääb niiskeks, kuivab
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja
8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht, heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas. Halb pinnas on tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas, muld turvas, muda, mis tavaliselt püütakse eemaldada. 9 Pinnase külmakerkelisus sõltub pinnase terastikulisest koostisest, pinnase veesisaldusest, pinnasevee tasemest, kapillaartõusu kõrgusest, külmumissügavusest. Pinnase külmumissügavust mõjutavad väliskliima, pinnase omadused, eelkõige soojajuhtivus,
puhul määrata väiksema mustuse astme, kui esimese puhul. Mille tulemusena esimese korruse koristamiseks kuluv aeg on pikem kui kolmanda korruse koristamiseks kuluv aeg. Seda kõike on võimalik arvestada koristaja töökoormuse määramisel. Ajastandardid sisaldavad ka taastumisaega. Taastumisaeg tähendab töösoorituse põhjustatud pingest taastumiseks kuluvat aega. Taastumisaeg on tavaliselt 13-27 % standardajast . Näiteks põranda väheniiske pühkimise korral on taastumisaeg sõltuvalt töövahendist 13-16 %, aga WC istumislaua puhastamisel 30% arvestatud tööajast. Ajastandardid ei sisalda tööks ettevalmistumist. Tööks ettevalmistumist, töövahendite hooldamist, tööalal liikumist ja muid antud koristusmeetoditega seonduvateks toiminguteks kuluvat aega saab arvestada abiajana. Abiaeg määratakse kas protsentides tööajast või minutites. Tavaliselt moodustab abiaeg 10-25% tööajast. 2.3.5 Mõõdistamise teostamine
tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse madalsood, siirdesood ja kõrgsood. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurkiht, heitmed (prügi, tuhk). Looduslikust materjalist koosnevat täitepinnast kirjeldatakse samadel alustel nagu looduslikku pinnast. Head ehituspinnased on: Kalju Paerähk Kruus Jämedateraline kuiv liiv Kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehituspinnas on Tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas Turvas Muda Muld Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Pinnase niiskusesisaldus w% arvutatakse w=(Ww/Ws )*100% Ww niiske pinnase mass, kg Ws kuivatatud pinnase mass, kg Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk.
murenemisel tekkinud pinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50 % - paerähk, kruus, veerised. Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Kõige halvem on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses.
annaabi.ee 
