vajada neutraliseerimist happega.) NEUTRALISEERIMINE Neutraliseerimise eesmärk on taastada pinna neutraalne pH tase ja sellega kaitsta pinda edasise kahjustumise eest. Veega loputamine EI OLE neutraliseerimine. HAPET-ALUSEGA . Aluste puhul vajab neutraliseerimist ainult kange alus. On olemas ka vahendis mis ei vaja neutraliseerimist. (Profivahendid) KORISTUSAINED HOOLDUSAINED KAITSEAINED PUHASTUSAINED (klaasipesuaine) (õli, lakk) Hooldusained Hooldusainete ülesanne on samaaegselt puhastada ja jätta pinnale lühiajaline kaitsekiht. Hooldusainete kasutamisel on oluline, et neid ei kasutataks liiga palju ega liiga sageli; Kaitseained Kaitseainete ülesanne on kaitsta eelnevalt puhtaks pestud pindasid; Puhastusained Kasutatakse erineva mustuse eemaldamiseks pindadelt
betooniga, tuleb kasutada suveküllastatud puitu, et vältida nende kiiret mädanemist. Kui niiskus tõuseb üle 20%, siis hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu ilmastikupüsivust võib parandada puidu niiskumist vältivate konstruktiivsete abinõudega, kuid alati sellest ei piisa. Ainuke tõhus puidu mädanemisvastane abinõu on keemiline töötlemine.Tööstuslikult küllastades võib saavutada kaitseaine tungimise kuni puu südamikuni. Puidu kaitseained võib üldiselt jagada õli ning vee baasil olevateks. Kumbagi tüübi eelised ja puudused sõltuvad iga kaitseaine omadustest ning tingimustest, kus puitu kasutatakse. Et täielikult puitu kaitsta, peavad kaitseained olema mürgised kõigile kahjuritele, olgu need seened või putukad. Kahjuks on samad näitajad, mis teevad kaitsevahendid tõhusaks, samas ohtlikud inimestele. Selle tõttu peavad vastavate töödega tegelema litsentseeritud firmad. http://www.tud.ttu
S-laused Ühendlaused Aine' pH Aine kogus Doseering Aine tootja või maaletooja kontaktandmed Ohumärgis Kombatav ohutunnus Puhastuskeemia · Pindade puhastusained · Pindade hooldusained · Pindade kaitseained · Kombineeritud ained · Pesuained · Desinfitseeritavad ained · Värskendajad · Plekieemaldusained · Muud ained Puhatsusainete kontsentratsioonid · Valmislahused (töölahused) - Toimained ca 15-20% - Vett cs 80-85% - Võib kohe kasutada · Lahused - Vett ja toimaineid võrdselt - Enne kasutamist lahjendatakse veega (doseeritakse) · Kontsentraadid - Toimained ca 80-85% - Vett ca 15-20%
töövõtteid. Puhastusvee omadustest Puhastusained Puhastusained on kõik pindade puhastamiseks, kaitsmiseks ja hooldamiseks mõeldud keemiatooted. Need jagunevad: Puhastusained puhastusained kaitseained hooldusained kombineeritud ained muud ained 2 Puhastusainete hoiuruum: Puhastusainete olek: Tahked (seebid, tabletid) Eraldi lukustatav ruum
hoidmist pinnal. Puhastatud pind peab jääma kuivaks, vajadusel tuleb see kuivatada. Vältida kareda lahtise mustuse pikaajalist mõju, näiteks liivaterasid. Pinnakahjustuse vältimiseks tuleb selline mustus kiiresti eemaldada. Puitpinda kaitstakse lakkimise, õlitamise või värvimisega. Kui töötlemata ouitu on vahatatud või õlitatud, on seda hiljem lihtne korrata piisab põhjalikust pesemisest, kuivatamisest ja uuesti õlitamisest või vahatamisest. Tänapäeval on saadaval kaitseained ka lakitud puitpindadele. Nende kasutamisel tuleb meeles pidada teatud aspekte. Kohtades, kust lakk on ära kulunud, imendub nii mustus kui ka kaitseaine puitu. Kui lakki soovitakse lihvida ja pinda uuesti õlitada, siis peab veenduma, et puitu imendunud kaitseaine oleks täielikult eemaldunud. Vastasel juhul ei kinnitu õli antud kohtadele. Õlitatud puitpõrand võib suure kasutustiheduse korral kiiresti kaotada oma siidja läike. Seda
Molekulid võivad olla organismis erineva ülesandega: a. elu aluse teabe kandjad (DNA,RNA, hormoonid, ka valgud) b. ainevahetuse läbiviijad (ensüümid) c. ainevahetuse toore (lihtsad molekulid, varuained, jääkained) d. struktuuri loojad (valgud, polüsahhariidid, lipiidid, aga täioendavalt ka teised orgaanilised ained ja mitmed mineraalained) e. varuained f. kaitseained (struktuuri loojad välistena, aga ka sisemised: antikehad, mürgid) g. liikumise teostajad (valgud: nt lihastes, rakusisesed transportvalgud) h. retseptorid keskkonnaga suhtlejad (välis-, sise-) i. signaali liikumise võimaldajad (närvide membraanide ained) 3. Molekulide omadused sõltuvad (sise)keskkonnast homeostaas! Muutused keskkonnas võivad kergesti
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
sügavalt puitu tungida. Puidu immutamine toimub autoklaavis, mille käigus immutusvahend kõrge surve all puitu surutakse. Vaakumimmutuse puhul kaetakse puidu maltspuidu osa vähemalt 10 mm sügavuselt kaitsevahendiga. On sarnane täisrakuprotsessile aga tugeva surve asemel kasutatakse ümbritseva õhu loomulikku või siis väga väikest kõrgendatud survet. Puidu immutusvahendid 1. Vees lahustuvad immutid - Peale immutamist kinnistuvad kaitseained, jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu. 2. Õlis lahustuvad immutid - Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. (aknapuidu vaakummutus) 3. Kreosooti- valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade, liiprite ja teivaste immutamiseks. On enimkasutatav puiduimmuti, mis tagab hea kaitse puitukahjustavate organite vastu. Head vetttõrjuvad omadused.
Koristusained Koostas Endla Kuura Mõisted Detergent üldnimetus sünteetilisi pindaktiivseid aineid sisaldavate puhastusainete kohta Toimaine hape, alus, lahusti jne, mis annab puhastusainele konkreetse toime Kontsentraat toimaineid umbes 85%, vett 15% (sellest valmistatakse kasutuslahus) Kasutuslahus veega lahjendatud puhastusaine, mis on pinnale kandmiseks valmis Vesi Lahjendab puhastusainet vajaliku tasemeni Niisutab puhastatavat pinda Leotab mustust Transpordib mustust Loputab pindadelt puhastusaine ja mustuse jäägid Teeb mehhaanilist tööd (survepesu) Lahustab mustust (värske veri, sool, suhkur, lahjendatud mahlad) Vee kasutamine koristuses Osa pinnakattematerjale on vee suhtes tundlikud Rohke vee kasutamine muudab töötamise raskeks Kaasaegne puhastusprotsess kasutab vett säästlikult Vähese veega koristades tekib vähem vigu Vee omadused pindpinevus Pindpinevus on külma puhta vee omadus tõmbuda tilk...
Töövahendid puhastuses KORISTUSLAPID Koristuslappe kasutakse siledate pinnaga põrandate, seinte, klaaspindade, lagede ja mööbli kuiva, väheniiske, niiske ja märja koristusmeetodi puhul. Lapp kannab puhastusaine pinnale, korjab lahtise ja nõrgalt kinnitunud mustuse. Lapiga kantakse pinnale ka kaitseained, samuti kuivatatakse pindu. Koristuslappide suurus, materjal ja veeimavus erinevad sõltuvalt kasutusotstarbest. Kõrget hügieenitaset nõudvates kohtades, nagu näiteks haiglad, kasutatakse mittekootud ühekordseid koristuslappe. Ühekordselt kasutatavad lapid Kasutatakse ainult kuiva koristusmeetodi puhul. Pärast kasutamist visatakse nad ära. 1. antistaatilised lapid on ühelt poolt karvastatud. Puhastatavat pinda lapiga hõõrudes tekib staatiline elekter, mis seob tolmu ja ei lase sellel lapi küljest lahti tulla. Lappe kasutakse nii eraldi kui ka koos mopiga (kõrgematelt pindadelt nagu ülemised riiulid, kapipealsed) tolmu pühkimisel. Pära...
LÕHNATU, sobib ka toiduainetööstusele, pH lahjendamata 13.4, konsentraat, lahus: 1:50 - 1:200-le. Kastis: 4 x 5 l. Nõrgalt aluseline desinfitseerimisvahend DESI nõrgalt aluseline desinfitseerimisvahend, pH 8.4, kontsentraat, lahus 2-20 ml/1 l veele. Kastis: 3 x 5 l. Puhastusained Puhastusained on kõik pindade puhastamiseks, kaitsmiseks ja hooldamiseks mõeldud keemiatooted. Need jagunevad: · Puhastusained · Kaitseained · Hooldusained · Kombineeritud ained · Muud ained Puhastusmeetodid: Kuivpuhastus Pühkimine ja harjamine Töövahendid: hari, koristuslapp, põrandakumm, mikrokiudmopp mikrokiudlapp, koristusmasin. Märgpuhastus Õrnniiske pühkimine Töövahendid: Pritspudelveega,hari,koristuslapp, põrandakumm, mikrokiudmopp mikrokiudlapp,koristusmasin. Niiskoristuslapp,
JÄRGIMINE · 6. ESMAABI ANDMINE: OSKAB LIHTSAMAID ESMAABI VÕTTEID. KOMPETENTSID KUTSEALASED TERMINID · PINNAKATTEMATERJALID - PLASTIK, LINOLEUM; LAMINAATPINNAD; LOODUS JA TEHISKIVID; KLAAS JA PEEGELPINNAD; NAHK; KUMM; TEKSTIIL; PUIT; METALL; VÄRVITUD JA LAKITUD PINNAD. · KORISTUSMEETODID - PUHASTUSMEETODID ( KUIVALT, VÄHENIISKELT, NIISKELT JA MÄRJALT PUHASTAMINE); HOOLDUSMEETODID, KAITSMISMEETODID. · KORISTUSAINED - PUHASTUSAINED ; HOOLDUSAINED; KAITSEAINED. · KORISTUSTARVIKUD - HARJAD JA KÜHVLID ( PÜHKIMISHARJAD, PESUHARJAD ); PÕRANDAKUIVATAJAD; MOPISÜSTEEMID; PUHASTUSLAPID; PUHASTUSKÄSNAD; PRITSPUDELID; KAABISAD; KLAASIPESU TARVIKD; HÕÕRUMISKOMPLEKTID, LUUAD; KORISTUSKÄRUD; MOPIPRESSID. KOMPETENTSID KUTSEALASED TERMINID · KORISTUSMASINAD- TOLMUIMEJAD, VEEIMEJAD, PÜHKIMISMASINAD, PÕRANDAHOOLDUSMASINAD, KOMBINEERITUD PÕRANDAPESUMASINAD. · ABIVAHENDID- TREPID, REDELID, PIKENDUSVARRED, DOSAATORID JA
mais, suhkruroog, hirss, sorgo 15. Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C. mimikri D. mimees- näeb välja mitte nagu elusolend vaid nagu puutükk või midagi sellist (väljaheide) E. ärritavad karvad- röövikud F. mürkainete kogumine kehasse toidutaimede abil G
2) viljakehad võivad olla biomass- mükoproteiinid e seenevalk. erineva kujuga: a) eenduvad -väljaulatuvad, 5)ensümaatiline aktiivsus- vist kasutatakse b) liibuvad e resubinaadsed 3)hümeniaalkiht ensüüme. Hüüfid eritavad keskkonda erineva kujuga: a) näivalt tasapinnaline, b) ensüüme, et toituda. 6) metaboliidid-seentele krobeline, c) narmaline ja d) labürintjas. 4) ökoloogiliselt olulised kaitseained Viljakeha torikulaadsel seenel koosneb: a) (antibiootikumid). Taimekasvu koor, mis katab viljakeha ülapinda, b) stimulaatorid. 7) biomuundamine- leib, seeneliha- koore all ja c) säsi. Viljakeha on alkohol, steroidid. LD50-letaalne doos. 50% kas üksikult või kihtidena ühe aluse peal katsealustest sureb. Naatriumtsüaniid (korrustena). Seentel võib esineda ka 10000mg/keha kg
võimaldab immutusvahendil küllaldaselt ja sügavalt puitu tungida. Puidu immutamine toimub autoklaavis, mille käigus immutusvahend kõrge surve all puitu surutakse. Vaakumimmutuse puhul kaetakse puidu maltspuidu osa vähemalt 10 mm sügavuselt kaitsevahendiga. On sarnane täisrakuprotsessile aga tugeva surve asemel kasutatakse ümbritseva õhu loomulikku või siis väga väikest kõrgendatud survet. Puidu immutusvahendid 1. Vees lahustuvad immutid Peale immutamist kinnistuvad kaitseained, jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu. 2. Õlis lahustuvad immutid Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. (aknapuidu vaakummutus) 3. Kreosooti- valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade, liiprite ja teivaste immutamiseks. On enimkasutatav puiduimmuti, mis tagab hea kaitse puitukahjustavate organite vastu. Head vetttõrjuvad omadused. 10 Kokkuvõte
Selline töötlemisviis kaitse vaid puidu välimist, õhukest kihti ning kaitseb küllaldaselt puitu, mus on määratud toimima maapinnast kõrgemal ning asetsema ajutiselt niiskuvas, ajutiselt läbikuivavas keskkonnas. Survetöötlused on vajalikud sellise puidu kaitsmiseks, mis satub mädanikuohtlikku keskkonda, näiteks kaevatuna pinnasesse. Survetöötlused kasutavad surve, vaakumi ja kõrgendatud temperatuuri kombinatsioone selleks, et toimetada kaitseained sügavale puitu. · Peamised puidu kaitseained õli baasil: kresoot, vasknaftenaat, pentaklorofenool. Veeslahustuvatest: kroom-vask-arsenaat, kroom-tsink-kloriid, happeline vask-kromaat. Keskkonnakaitsekaalutlustel on kreosoot, pentaklorofenool ning arseeniühendid viidud piiratud kasutusõigusega kategooriasse. Pidevalt käivad uute puidukaitsevahendite otsingud ja katsetused. Puidukaitsevahendeid testitakse ning nende toimet võrreldakse varasemate kaitsevahenditega nn
rakukestadele jäikuse. Eriti rakud kivisrakud (nt viljaluudes, pähklikoores). Lehtpuu puidus rohkem ja okaspuu puidus vähem ligniini. Tselluloos glükoosi molekulid pikas reas, ligniinil fenoolsed ühendid omavahel harunevates ühikutes, ligniin ladestub tselluloosi kudede vahele. Molekul hajutatud, ometi suur ja üks. Ligniin väga raskesti lagundatav. Tselluloosi lagundamisega ei saa paljud organismid hakkama, ligniiniga ei saa enamus. Parkained Toomingamarjad, tammetõrud. Taimele kaitseained. Inimese jaoks olulised: naha parkimine [4]. 2.3 Hüdrolüüs. See on purustatud puidumassi töötlemine kõrgel temperatuuril. Selle reaktsiooni tulemusel saadakse tehniline suhkur. Viimast kääritatakse ning saadakse tehniline piiritus. Ühest tonnist puidust saab ~160 l. tehn. piiritust. 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis. Bioaktiivsed ained paiknevad lehtedes ja okstes. Siia kuuluvad ka vitamiinid. Männi
see aset leiab?CO2 gaasivahetus valguse käes. Nt käbides 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?lehe värvuse muutus, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine , kahjurirünnakud 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? mullast,atmosfäärist, vajavad aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? mullast, vaja membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskmetallide sidumiseks, Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? 3 Muld,lindude väljaheited. Vaja ATP energiakandjana, membraani lipiidid, süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? omastamine antagonistlik Ca,K,Mn ja NH4+. Vaja klorofülli molekulis, rakuseintes, ei osale ainevahetuses vaid stabiliseerib ja reguleerib. 23
varred; risoomid 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? •Lehe värvuse muutusest (kloroos) •Lehe tipust algav lehe kuivamine •Vanemate okste kärbumisest •Kahjurite rünnakutest •Keemiaanalüüsidest 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? – välgulahenduste kaudu Vaja • Aminohappeteks ja valkudeks • Nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Membraani lipiidid • Osad aminohapped ja valgud • Kaitseained loomade vastu • Membraani läbilaskvusregulaatorid raskmetallide sidumiseks • Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • ATP energiakandjana (varud vakuoolis) • Membraani lipiidid • Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Klorofülli molekulis • Rakuseintes 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga eriti kasvufaasis • Osmootne
Lehe värvuse muutusest, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine, kahjurite rünnak, keemiaanalüüsid 19. Kust lisandub keskkonda N (lämmastik) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks. Omastatakse: mullast, atmosfäärist (läbi sümbioosi mügarbakteritega, välgu abil). 20. Kust lisandub keskkonda S (väävel) ja milleks taimed seda vajavad? Omastatakse mullast, mineraalidest. Vaja: membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskemetallide sidumiseks, ko-ensüümid. 21. Kust lisandub keskkonda P (fosfor) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: ATP, membraani lipiidide, süsivesikute moodustamiseks; omastatakse: Mullast H2PO4 -, edasi ei redutseerita, vaid oksüdeeritakse PO4 3- , lindude väljaheited esmane väetis saartel, kus aluskivimis vähe P, Fosfaadid reeglina lahustuvad vees vähe. 22. Kust lisandub keskkonda Mg (magneesium) ja milleks taimed seda vajavad?
vetikad. Miks siis kõik elukad mürgised pole? No ikka seetõttu - vastab evolutsiooniline ökoloog - et keemilise kaitse ülalpidamisel on kindlasti oma hind. See hind võib väljenduda järgnevas - kaitseainete sünteesi hind: keerukate metaboolsete radade ülalpidamine; - kaitseainete säilitamiseks vajalike struktuuride loomine ja ülalpidamine; - autotoksilisuse vältimine, st kuidagi tuleb tagada see, et mürgised kaitseained kaitstavale endale kahju ei tee. Sekvestreerimise korral ka: - vajalikku kemikaali sisaldava toidu leidmine, mis võib kaasa tuua ka liigisisese konkurentsi selle pärast ja sellest tuleneva kohasuse languse; - selle tagamine, et vastavad molekulid kulgevad vigastamatult läbi seedekulgla ega mitte ära lagundatud seal ei saa; - vastavate ainete kontsentreerimine kehavedelikes; - putukate puhul ka säilitamine moonde jooksul vastsest valmikuks, mis pole niisama
normaalrõhk või väike ülerõhk); 17 Surveimmutus immuti peab tungima puitu maksimaalselt (kogu maltspuidu immutamiseks vaakum + rõhk ca 8 bar) 4.2.3. Puidu immutusvahendid (immutid) Puidu immutid võib jaotada kolme erinevasse gruppi: 1. Vees lahustuvad (soola, sisaldavad) immutid. Peale immutamist kinnistuvad kaitseained, jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu. Sellesse gruppi kuuluvad ka nn CCA-vahendid, mis sisaldavad vaske, kroomi, arseeni Vältimaks keskkonna mürgitamist, on neie tugevad kasutamispiirangud seatud. Käesolevaks ajaks on turule tulnud ka juba uusi vahendeid, mis ei sisalda nimetatud aineid ja on keskonnasõbralikud. 2. Õlis lahustuvad puiduimmutid Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. Sellist Iiiki
Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt Puhtusaste mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.
- Puhastus- ja desinfektsiooni aineid säilitatakse vastavas laos originaalpakendis - Puhastusaine peaks olema vähemalt 90% ulatuses väliskeskkonnas bioloogiliselt lagunev. Doseeri aineid õigesti. Üledoseerimine tekitab: Liigset vahutamist, mille tulemusel pind ei niisku Väheneb pesuaine toime Väheneb mehhaanilise töö toime Võib ohustada töötajat ja pindu Tõstab kulusid Koormab keskkonda KAITSEAINED Pindu võib kaitsta kulumise ja määrdumise eest, kasutades vastavaid kaitseaineid. Pindade kaitsmisega võib parandada ka nende väljanägemist ja samuti kergendada nende puhastamist. Kruntainetega töötlemine Poorsed pinnad kaetakse ainega, mis täidab poorid, kuid ei moodusta pinnale kaitsvat kilet. Kruntainega töötlemise järel soovitatakse vahatada. Vahatamine Vahatamisega saab kaitsta pinda kulumise eest ja parandada selle puhastatavust. Vahatamine
Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi toidu leidmiseks ja püüdmiseks (toit puikleb ärasöömise vastu). 15.Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Taime söödavus sõltub tema C:N suhtest (ligniin nt.) ja mürgisusest. Organismidel on kujunenud füüsilised, keemilised, ehituslikud ja käitumuslikud kaitsemehhanismid ärasöömise vältimiseks. Nt tugev kivisrakkudega kest seemne ümber, mürgised ja ülised kaitseained lehtedel ja viljakestadel, ogad, astlad ja karvad. Seega taimede söödavus oleneb suuresti sellest, milliseid kaitsemehhanisme sellel ei ole. 16.Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. Oli 25.05.18 eksamis Mürkained. Redutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku populatsiooni taimedest osad hakkavad lehtede vigastamisel (söömisel) eritama vesiniktsüaniidi, mis on loomadele mürgine.
....................................... .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... Kasutuspuhastuseks kasutatavad hooldus- ja kaitseained (lisana kasutamise turvalisuse juhend) .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... ...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
