meie ümber iga päev ja suure osa elanike igapäevane transpordivahend. Lutsu taolised julge sõnavõtuga inimesed peaksid rohkem ja rohkem reklaamima sellist mõtteviisi ja elektritranspordi kärpimise probleemi inimeste seas, et kasvatada teadlikkust ja suunata inimesi mõtlema sellise käitumise tagajärgedele. Probleemile peaks ka lahendust otsima võimalikult ruttu, sest kui ostetakse veel mitusada diiselbussi, siis ilmselgelt järgmise 5- 10 aasta perspektiivis on mõistlik vähendada elektril põhineva ühistranspordi kulusid. Mida me muidu oma ostetud uute bussidega peale hakkaks? Tuleks aga jätta diiselbussid ostmata, selle asemel osta kaasaegsed trammid ja trollibussid ning laiendada võrgustiku katvust ja parandada kogu sellega seonduv tehnika, pidades silmas selle hõlpsat ja soodsat hooldamist tulevikus. Kõik see peaks olema iga Tallinna maksumaksja südamel ja selle probleemi lahendamist silmas pidades peaks valima enda eest ka esindaja linnavalitsusse.
Elektri minevik ja tänapäev Mida tähendab elekter? Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama, sest tänapäevl on loomulik, et enamel maid ümbritsevatest seadmetest töötab elektri abil. Elekter valgustab tubasid, aitab toiduvalmistamisel ja majapidamistöödel nin pakub meeldivaid hetki raadiot kuulates või televiisorit vaadates. Elektrienergia kasutamine teeb meie elu
Personaalarvuti Sisukord Personaalarvuti Riistvara Tarkvara Personaalarvuti Andre Hade 2 Personaalarvuti Lühendiks PC Töötab elektril Töötleb või genereerib informatsiooni. Omadused Hind Suurus Võimalused Personaalarvuti Andre Hade 3 Põhitüübid ü Lauaarvuti ü Nettop ü Sülearvuti ü Netbook ü Tahvelarvuti ü Pihuarvuti Personaalarvuti Andre Hade 4 Võrdlus Nettop Netbook Lauaarvuti Sülearvuti Väike Soodne
• Kolme rulliga lehtmetalli painutusmasin (valtsid) • Valtsimiseks nimetatakse plekkdetailide ühendamist nende servade vaheliti painutamise teel. Seda ühendusviisi kasutatakse katuste, vihmaveetorude, plekknõude jm. esemete valmistamisel. Kuum valtsimine • Kuumvaltsimisel muudetakse terase mõõtu, kuju ja metallurgilisi omadusi, rakendades kuumutatud metallile (mille temperatuur on vahemikus 1050 kuni 1300 Co) korduvalt survet elektril töötavate valtside vahel. Kuumvaltsimiseks sisestatav teras on mitmesuguses vormis ja mitmesuguse kujuga - valuplokid, slääbid, bluumid, nelikanttoorikud, talatoorikud – sõltuvalt sellest, millist toodet tahetakse valmistada. Kuumvaltsimisel saadud tooted klassifitseeritakse enamasti kuju järgi kahte põhitüüpi: lehttootedja pikad tooted. Juhtme valtsimine Traat on väikese (harilikult ümmarguse) ristlõikega pikk
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Elektril töötav mehhanism ja elektrita töötav Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Elektril töötav mehhanism.........................................................................................................................................4 Mikser....................................................................................................................................................................4 Elektrita töötav mehhanism.......................................................................................................................................5 Kööginuga...................................................................................................................
t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid. suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.---kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.---bakterid,seened,hallitus,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb...
energia pöörlevaks liikumiseks Et mootor saaks pidevalt töötada, toimub ühe energialiigi muutumine teiseks pidevalt. Kütuse süütamisel silindris vabaneb keemiline energia, mis kolvi, kepsu ja vantvõlli abil muudetakse mehaaniliseks tööks. Saadavast mehaanilisest tööst tuleb osa paratamatult tarvitada abiseadmete käitamiseks. On ju vaja käima panna elektrit tootev seade (generaator), sest autos on vaga palju elektril töötavaid seadmeid, nagu tuled, klaasipuhastid, käiviti jne. Pannes generaatori rootori elektri saamiseks pöörlema, muudame mehaanilise töö elektrienergiaks. Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel
Inimese sõltuvus tehnoloogiast Ühel õhtul sel talvel olin kodus, ning siis juhtus midagi, mida Kakumäel juhtub liigagi tihti- elekter läks mitmeks tunniks ära. Kuna polnud elektrit, oli raske leida endale tegevust. Ning siis hakkasin mõtlema selle üle, kuivõrd me tegelikult kaasaegsest tehnoloogiast sõltume. Hommikul me ärkame äratuskella peale üles, peseme end veega, mille elektril töötavad pumbad on meile pumbanud, kanname riideid, mis on vabrikutes masinatega toodetud, sõidame autode ja bussidega. Me vaatame telekat ja kasutame arvutit ning internetti, telefone ja kümneid muid asju. Ma ei hakka isegi rääkima tehnoloogia teenetest meditsiini osas. Kui mõni neist asjadest mingil põhjusel ei tööta, on tihtipeale meie tuju ning vahest isegi terve päev rikutud. Olgem ausad: enamus meile igapäevaselt tuntud vidinatest on leiutatud inimese
Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil. Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase. Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse. Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles jahutusvedeliku või osal mudelitel ka karteris oleva õli. Seega mitte just parim lahendus korterelamu viienda k...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
Amisid Amisid on peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav etniline grupp ja kristlik usulahk. Amisid on tuntud selle poolest, et enamasti ei kasuta nad moodsat tehnoloogiat nagu elekter, telefon ja autod. Paljud nende tavad ja kombed pärinevad 17.sajandi lõpust. Peale selle on nad maailmas kõige kiiremini kasvav rahvas, sest nende peredes on keskmiselt 6-8 last. Neid peetakse maailma kõige stressivabamateks ja õnnelikumateks inimesteks. Sõna ,,amis" tuleneb Sveitsi usujuhi Jakob Ammani perekonnanimest. Ta asutas 1693.a. Protestantlik-anabaptistliku konfessiooni. Amisid võtavad piiblit sõnasõnaliselt, eriti rida Pauluse 2. kirjast korintlastele: ,,Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist." Esimesed amisite kogudused loodis Sveitsis. Tegemist on maailma ühe kõige kummalisema religioosse kogukonnaga, kuhu võõraid tavaliselt ei lubata. Kunagi ammu, sattunud pärast reformatsiooni tagakiusamise a...
vaatamisel on torni värvust raske eristada, kõige paremini paistavad sel juhul silma tumedad toonid. Allapäikest vaatamisel aga on heledates toonides tuletornid nähtavad kaugemalt. Kui tuletorni lähedusse püstitatakse ehitisi, tuleb nende värvi valimisel jälgida, et tuletorni kontrast fooniga nende ehitiste värvuse tõttu ei halveneks. Tuletornide ja meremärkide värvus peab olema ere ning tekitama fooniga suurima kontrasti. Tuletornid varastatakse ring- või suundtoimega, elektril töötavate algustusaparaatidega. Pöörlevad valgustusaparaadid, mis on varustatud suundtoimega optiliste süsteemidega, annavad ringtulele plink- või koguplinktule karakteristika. Tule iseloom on tule iseärasus, mis võimaldab teda nii värvuse kui valgusimpulsside ja nende vahemike kestuse järgi ära tunda. Tule karakteristika on plinke perioodi valge osa ja pimeda osa kestuse arvuline näitaja. Pöörleva optikaga aparaatides määratakse valgusimpulsi kestus aparaadi tehniliste
valmistamiseks kuid mõnel määral ka autokütusena, seda eritu just Lõuna-Ameerika kuis piiritus on väga odav. Autokütusena saab seda kasutada nii puhtalt kui ka segatult bensiiniga. Viimasel ajal on alustatud etanooli lisamist bensiinile teiste lisandite asemel (plii, aromaatsed ühendid jt.). Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. 3.4 Elektiautod on taas saamas populaarsemaks. Elektril sõitvate autode plussid on väike energia- ja sõidukulu, vähene müra ning saasteainete vähene tekkimine. Kuigi elektriauotd on väga keskkonna sõbralikud ei kasutata neid siiski nii laialdaselt kui võiks. Selle peamine põhjus on elektriautode oluliselt suurem hind ja tihe laadimisvajadus. Elektiauto akude laadimine võtab aega kiirlaadimisega u. 30 minutit, tavalaadimisega 8-10 tundi. Ühe laadimisega sõidab auto 60-180 km, see oleneb ilmastikust ja sõidustiilist. 3
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
otsusega kiitsid ELi juhid heaks põhjaliku meetmete paketi heitkoguste vähendamiseks. Kava eesmärk on vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % (võrreldes 1990. aasta tasemega), suurendada taastuvate energiaallikate turuosa 20%-ni ning vähendada kogu energiatarbimist 20% (võrreledes prognoositavate suundumustega). Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise osas lepiti kokku, et 10% transpordis kasutavatest kütustest peaks põhinema biokütustel, elektril või vesinikul. Keskkond ja tervis ELi ulatuslike keskkonnaalaste õigusaktide valdkonda kuuluvad müra, suplusvesi, haruldased liigid ja reageerimine hädaolukorras. Vastavalt õigusaktidele, mille peamine eesmärk on luua saasteainetele tervisepõhised standardid, peavad ELi liikmesriigid teostama paljude eri saasteainete seiret ning võtma meetmeid ohutute piirmäärade ületamise korral. 2008. aastal võeti ELis kasutusele siduvad piirmäärad peente osakeste (PM2,5) heitkogustele
Referaat Auto eelsoojendi Sisukord Defa......................................................................................................................................5 Defa WarmUp..................................................................................................................5 Defa mootorisoojendus.................................................................................................... 5 Defa Akulaadija...............................................................................................................6 DEFA Käivituskell...........................................................................................................6 Webesto................................................................................................................................7 Autonoomse soojendi tööpõhimõte......................................
Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevuse...
paketi heitkoguste vähendamiseks. Kava eesmärk on vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % (võrreldes 1990. aasta tasemega), suurendada taastuvate energiaallikate turuosa 20%-ni ning vähendada kogu energiatarbimist 20% (võrreldes prognoositavate suundumustega). Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise osas lepiti kokku, et 10% transpordis kasutavatest kütustest peaks põhinema biokütustel, elektril või vesinikul. Heitkogustega kauplemine ELi heitkogustega kauplemise süsteem soosib ettevõtteid, kes vähendavad oma süsinikdioksiidi heitkoguseid, ning trahvib neid, kes piirmäärasid ületavad. 2005. aastal kasutusele võetud süsteem hõlmab umbes 12 000 vabrikut ja tehast, mis kokku tekitavad umbes poole ELi süsinikdioksiidi heitkogustest. Süsinikdioksiid on peamine globaalset soojenemist põhjustav gaas.
Kamari Haridusseltsi ja Põltsamaa valla vahel on sõlmitud pikaajaline leping 2005 aastal, millega kinnistu on antud seltsile kasutada kuni 2020 aastani. Maja suurus on 259 m2 ning kinnistul asub ka abihoone mille suuruseks on 105m2. Kinnistul asub ka metsa, mille hooldamine on seltsi kohustus. Sealsest metsast teeme vabatahtliku tööna ka vajamineva kütte. Maja soojuse tagavad kaks puukütte ahju ja kamin, mis ei salvesta soojust. I korruse esikud ja käsitöötoa soojuse annab elektril põhinev põrandaküte II korrust on võimalik kütta bullerjan tüüpi ahjuga., köetakse ainult kasutamisel. Alumise korruse ahju kütmisel on soojus läbi toru suunatud II korrusele. II korrusel ei ole veetorusid, mis kardaksid külmumist.. I korrusel on 98,3 m2 saal, fuajee ja garderoob 22,9m2, köök 21,5m2, seltsi vahendte ruum 26,5m2 ning käsitöö tuba koos abiruumidega 30,9m2. II korrus on üks suur avatud ruum ligikaudu 130m2. II korrusel on võimalik nö madratsiga ööbida ja
.....................................................10 Probleemid........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama. Kuid igahetk võib meid tabada energiakriis kui me kohe just praegusel hetkel ei hakka enda tuleviku peale mõtlema, sest muidu võime avastada end tuevikust kus meil pole enam elektrit. Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20
Ületäitekaitse puhastatakse Imemisvoolik ja huulik, harjad eemaldatakse ja puhastatakse puhastusaine jääkidest. Kulunud kummiliistud vahetatakse ja kontrollitakse kasutusjuhendist, et need oleks õigesti paigaldatud Puhta vee paak tühjendatakse, kui tahetakse vahetada pesuainet või kui põrandapesumasin ei tööta järgmise ööpäeva ajal. Kaane tihend puhastatakse niiske lapiga ja veepaagi kaas jäetakse lahti Aku ühendatakse akulaadijaga, elektril töötava masina juhe puhastatakse ja kontrollitakse selle korrasolekut Harjad ja hõõrdekettad, veoalus puhastatakse Masinaraam ja rattad puhastatakse väheniiske meetodiga Trepipesumasinad Aurupuhastusmasin Aurupuhastusmasinaid võib kasutada sanitaarruumides, tööstuses, meditsiiniasutustes, tekstiilide puhastamisel ja mujal. Mustuse eemaldumine toimub põhiliselt temperatuuri mõjul. KAITSEVAHENDID Tööriided
kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid). Tänapäeval tarbitakse umbes 60% toodetud elektrienergiast elektriajamite poolt. Et paremini aru saada elektril töötavatest täiturmehhanismidest käsitletakse esialgu lihtsamaid elektrotehnika aluseid ning seejärel kirjeldatakse kolme tihti kasutatavte elektriliste täiturite (diood, transistor ja türistor) tööpõhimõtet. 3.2. Alalisvool Elektrivooluks (electrical current) nimetatakse elektrilaengute (metallis elektronid, elektrolüüdis ioonid) suunatud liikumist, mille tekitamiseks on tarvis vooluallikat.
Ka füüsikalised om.: eriti drastiliselt kõvadus (Mohsi järgi) grafiidil – 1, teemandil – 10 Reageerib hapnikuga (tº-l 300-1000ºC) →CO, CO2 tuntud on ka oksiid C3O2 jmt. vesinikuga (grafiit, süsi tº-l 1200ºC) fluoriga (süsi toatemp-l, grafiit 900ºC juures) grafiidiga → sisestus- e. sulgühendid (klatraadid): ühendid, kus aatomid või ioonid on tunginud süsinikuaatomite kihtide vahele (grafiit seejuures pundub, elektril. omadused muutuvad). C2F, C4F, CF0,676 … CF0,998 – FLUORI ÜHENDID Broomiga C8Br jt., Grafiidiga moodustavad klatraate ka leelismetallid näit. → C8K jt., Na moodustab erandlikult suure C liiaga ühendeid: C120Na, C64Na jt. lämmastikuga (elektrilaeng süsielektroodide vahel N2 atmosfääris) 2C + N2 → (CN)2 tsüaan (ditsüaan) – värvitu mürgine gaas väävliga (kõrgel tº-l) C + 2S → CS2
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
