35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi UNEHÄIRED Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused
psühholoogilistest probleemidest. Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole. Hüpersomnia ehk liigunisus Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus). Kui seisund ei vasta ühegi
Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud "laadimistöö", näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna. Hea une saladused
Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna.
......................................................10 4.1. Uneseisundi väärtaju..............................................................................12 4.2. Idiopaatiline unetus................................................................................ 12 4.3. Ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus.............................12 4.4. Alkoholist sõltuv unehäire......................................................................12 4.5. Liigunisus............................................................................................... 13 4.6. Narkolepsia............................................................................................ 13 5.1. Vanema inimese uni ja unehäired..........................................................14 5.2. Noore uni................................................................................................ 14 5.3. Lapse uni...........................................................
naisterahvastel esineb harvemini haiguse raskemaid vorme. Sellegi põhjus on täpsustamata. Eeldusekss arvatakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust. Skisofreeniakahltuse korral tuleks jälgida ja toetada inimest igal võimalikul viisil. Karta tuleks järske meeleolumuutusi (tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine või võimetus naerda); Aktiivsushäireid, näiteks üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus; käitumise muutuseid (kummaline kehahoid, jõllitamine, äärmuslik religioossus, narkootikumide kasutamine); Suuri muutuseid koolis, tööl, peresuhetes; võimekuse allakäiku; sotsiaalkäitumishäireid (sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärastest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine) ning
Unehäired on kujunenud nii tavaliseks, et seda peetakse koguni loomulikuks. Moodne aeg ja tänapäeva kiire ja moodne tehnoloogiline eluviis toovad kaasa uusi haigusi, mis näiliselt tühistena vajavad tegelikult sekkumist. Insomnikutel on magamajäämiseks kõik vajalik olemas: väsimus, unisus, vajadus ja tahe magada, kuid voodisse minnes uni kaob. Insomnia erinevad liigid Unehäired jagatakse: · Insomniaks - uinumise ja une püsivuse häire · Hüpersomniaks -liigunisus · Düssomniaks - une tsüklilisuse häire ja · Parasomniaks kõige keerulisem ja hõlmab une ajal ilmnevad psüühika, käitumise jm häired, nt uneskõndimise (somnambulism), hirmutavad unenäod, laste öised hirmuhood, öise hammaste krigistamise (bruksism), öise voodimärgamise jt. Mõnikord vajavad need häired asjatundlikku arstiabi. Öist voodimärgamist on sageli võimalik ravimitega kõrvaldada, kuid enamus parasomnia avaldusi vajab kannatlikku
sõpradest kaugenemine. Kognitiivsed sümptomid: tähelepanuhäred, mäluprobleemid, keskendumisraskused. Skisofreenia varased ohumärgid : · Meeleolumuutused tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine, või võimetus naerda · Tundemaailma muutused häälte kuulmine, ülitundlikkus heli või valguse suhtes · Aktiivsushäired üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus · Sotsiaalkäitumishäired sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärasest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine · Muutused peresuhetes pidevad vaidlused, mitte kunagi koju helistamine, kummalistel õhtustel või öistel aegadel koju helistamine
hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Depressiooni korral on sagedased: · anoreksia - isutus; · hüperfaagia - söögiisu suurenemine; · insomnia - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul; · hüpersomnia - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; · meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; · alanenud liibido · kõhukinnisus (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus
Inimesi, kes lähevad hilja magama ja järelikult magavad hommikul kauem ning kelle bioloogiline kell töötab 24-tunnisest päevast aeglasemas tempos, nimetatakse rahvakeeli öökullideks. Neid, kes heidavad vara magama ja ärkavad samuti vara ning kelle bioloogiline kell töötab veidi kiiremas tempos, kutsutakse lõokesteks. Samas võib mõlemal juhul tegemist olla une-ärkveloleku rütmihäirega, mille tagajärjeks on hüpersomnia ehk liigunisus või insomnia ehk unetus. Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla: Esiteks bioloogilise kella sisemine väärtalitlus - hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, "Jet lag" sündroom, mis on seotud ühest ajavööndisest teise siirdumisega, 4 mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahe
on ebakohastumuslik tähendus. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; alanenud liibido (diminished libido); 9 kõhukinnisus (constipation); Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus
on käigus ka riiklik uneapnoeprogramm aastateks 20022012. Soome statistikat silmas pidades ja seda meie rahvaarvule kohandades võiks Eestis olla ligi 50 000 uneapnoehaiget, neist ligi 5000 põeb haiguse rasket vormi, mis vajab spetsiaalseid ravivõtteid. Obstruktiivse uneapnoe haigusele on iseloomulikud järgmised tunnused: · vali vahelduvalt esinev norskamine, · uneaegsed hingamispeetuse episoodid, · päevane liigunisus, · sagedane öine ärkamine, · sagedane öine urineerimine ja higistamine. Samuti kurdavad need haiged hommikust peavalu, liigset erutuvust ja rahutust, keskendumis- ja mäluhäireid. Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus. Obstruktiivse uneapnoe põhjused võivad olla erinevad ja kombineeritud. Umbes 5070% selle all kannatavatest inimestest on ülekaalulised ja lühikese jämeda kaelaga.
tavaliseks, et seda peetakse koguni loomulikuks. Moodne aeg ja tänapäeva kiire ja moodne tehnoloogiline eluviis toovad kaasa uusi haigusi, mis näiliselt tühistena vajavad tegelikult sekkumist. Insomnikutel on magamajäämiseks kõik vajalik olemas: väsimus, unisus, vajadus ja tahe magada, kuid voodisse minnes uni kaob. (wikipedia 2009/2) 7.1 Insomnia erinevad liigid Unehäired jagatakse: · Insomniaks - uinumise ja une püsivuse häire · Hüpersomniaks -liigunisus · Düssomniaks - une tsüklilisuse häire ja · Parasomniaks kõige keerulisem ja hõlmab une ajal ilmnevad psüühika, käitumise jm häired, nt uneskõndimise (somnambulism), hirmutavad unenäod, laste öised hirmuhood, öise hammaste krigistamise (bruksism), öise voodimärgamise jt. Mõnikord vajavad need häired asjatundlikku arstiabi. Öist voodimärgamist on sageli võimalik ravimitega kõrvaldada, kuid enamus parasomnia avaldusi vajab kannatlikku
Vahepealseks ajaks koostatakse tegevusplaan ja raviplaan. Abi vajavad ka kõik muud uneaegsed häired, nagu hingamishäired, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jäsemeliigutused une ajal jpt. (Sarv 2005) Järgnevalt on ära toodud asutused, kus on võimalik lasta enda uneprobleeme teaduslikult uurida. 1.5.1 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad: · Unetus psühhoteraapia, uneuuringud. · Liigunisus ambulatoorsed konsultatsioonid, vajaduse korral uneuuring. · Uneaegsed hingamishäired, uneapnoe kahtlus uneuuringud, positiivse õhurõhu ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurguarsti/-kirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Rahutute jalgade sündroom, perioodiliste jäsemeliigutuste häire olenevalt vajadusest ambulatoorne ravi või uneuuring.
Unehäire ehk somnipaatia - inimese (või looma) unerütmi häire. ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks: ● Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. 1. Unetus ehk insomnia on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. 2. Liigunisus ehk hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood. 19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus.
annaabi.ee 
