35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi UNEHÄIRED Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused
psühholoogilistest probleemidest. Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole. Hüpersomnia ehk liigunisus Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus). Kui seisund ei vasta ühegi
Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud "laadimistöö", näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna. Hea une saladused
Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna.
......................................................10 4.1. Uneseisundi väärtaju..............................................................................12 4.2. Idiopaatiline unetus................................................................................ 12 4.3. Ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus.............................12 4.4. Alkoholist sõltuv unehäire......................................................................12 4.5. Liigunisus............................................................................................... 13 4.6. Narkolepsia............................................................................................ 13 5.1. Vanema inimese uni ja unehäired..........................................................14 5.2. Noore uni................................................................................................ 14 5.3. Lapse uni............................................................
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, si...
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm. 2 UNI Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis ...
sõpradest kaugenemine. Kognitiivsed sümptomid: tähelepanuhäred, mäluprobleemid, keskendumisraskused. Skisofreenia varased ohumärgid : · Meeleolumuutused tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine, või võimetus naerda · Tundemaailma muutused häälte kuulmine, ülitundlikkus heli või valguse suhtes · Aktiivsushäired üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus · Sotsiaalkäitumishäired sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärasest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine · Muutused peresuhetes pidevad vaidlused, mitte kunagi koju helistamine, kummalistel õhtustel või öistel aegadel koju helistamine
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsi...
Inimesi, kes lähevad hilja magama ja järelikult magavad hommikul kauem ning kelle bioloogiline kell töötab 24-tunnisest päevast aeglasemas tempos, nimetatakse rahvakeeli öökullideks. Neid, kes heidavad vara magama ja ärkavad samuti vara ning kelle bioloogiline kell töötab veidi kiiremas tempos, kutsutakse lõokesteks. Samas võib mõlemal juhul tegemist olla une-ärkveloleku rütmihäirega, mille tagajärjeks on hüpersomnia ehk liigunisus või insomnia ehk unetus. Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla: Esiteks bioloogilise kella sisemine väärtalitlus - hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, "Jet lag" sündroom, mis on seotud ühest ajavööndisest teise siirdumisega, 4 mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahe
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
on käigus ka riiklik uneapnoeprogramm aastateks 20022012. Soome statistikat silmas pidades ja seda meie rahvaarvule kohandades võiks Eestis olla ligi 50 000 uneapnoehaiget, neist ligi 5000 põeb haiguse rasket vormi, mis vajab spetsiaalseid ravivõtteid. Obstruktiivse uneapnoe haigusele on iseloomulikud järgmised tunnused: · vali vahelduvalt esinev norskamine, · uneaegsed hingamispeetuse episoodid, · päevane liigunisus, · sagedane öine ärkamine, · sagedane öine urineerimine ja higistamine. Samuti kurdavad need haiged hommikust peavalu, liigset erutuvust ja rahutust, keskendumis- ja mäluhäireid. Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus. Obstruktiivse uneapnoe põhjused võivad olla erinevad ja kombineeritud. Umbes 5070% selle all kannatavatest inimestest on ülekaalulised ja lühikese jämeda kaelaga.
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 ...
Vahepealseks ajaks koostatakse tegevusplaan ja raviplaan. Abi vajavad ka kõik muud uneaegsed häired, nagu hingamishäired, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jäsemeliigutused une ajal jpt. (Sarv 2005) Järgnevalt on ära toodud asutused, kus on võimalik lasta enda uneprobleeme teaduslikult uurida. 1.5.1 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad: · Unetus psühhoteraapia, uneuuringud. · Liigunisus ambulatoorsed konsultatsioonid, vajaduse korral uneuuring. · Uneaegsed hingamishäired, uneapnoe kahtlus uneuuringud, positiivse õhurõhu ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurguarsti/-kirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Rahutute jalgade sündroom, perioodiliste jäsemeliigutuste häire olenevalt vajadusest ambulatoorne ravi või uneuuring.
Unehäire ehk somnipaatia - inimese (või looma) unerütmi häire. ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks: ● Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. 1. Unetus ehk insomnia on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. 2. Liigunisus ehk hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood. 19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
