Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10
F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED
- sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud:
* dementsus (nt alzheimer) – mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime
* deliirium – teadvuse ja tähelepanuhäired
*hallutsinatsioonid
*isiksusehäired jne
F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED
*äge intoksikatsioon ( alkohol , mürgistusnähud, mis kaovad)
*kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme)
* sõltuvus
*võõrutusnähud ( deliiriumiga või ilma) – aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus
*psühhootiline häire
F20-F29 SKISOFREENIA , SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED
- mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu
*teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud
*Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika
*seotud virgatsained : dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT)
*ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD
- äge algus (kahe nädala vältel)
- seos ägeda stresiga
*SKISOFREENIA
- ülekaalukas mõte ( domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile)
- luulumõte (vale veendumuslik otsustus , paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda )
- hallutsinatsioonid, illusioonid
- mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnalina väljendus jääb tihti arusaamatuks
- mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid
- suitsidaalsuse oht
* PARANOIDNE SKISOFREENIA
a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted
b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer
c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid
F30-F39 MEELEOLUHÄIRED
- meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas
- meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus
* DEPRESSIOON (kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ilma)
- alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine
*tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine
*alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
* süü- ja väärtusetustunne
*trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku
* enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod
* häiritud uni, isu alanemine
- mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) – väike mania hoog – aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud , mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi
- bipolaarne häire – depressiooni ja mania kõikumine
F40-F49 NEUROOTILISED ; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED
- normaalne ärevus
- haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni ) – hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele , kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada
*FOOBIAD
- ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud
- vältimine või ülemäärase hirmuga talumine
*lihtfoobia – konkreetsete esemete või elusate olendite kartus
*agorafoobia – avaliku/suure avatud/kinnise ruumi kartus
*sotsiaalfoobia – avalik esinemine – inimene hakkab ennast vaatlema teise inimese pilgu läbi
*PAANIKAHÄIRE
- korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood
- pole seotud kindla situatsiooniga
- ootamatud ja prognoosimatud
*surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna
*OBSESSIIV- KOMPULSIIVNE HÄIRE
- obsessioonid ehk sundmõtted – ideed, kujutlused või impulsid , mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse
*kompulsioonid ehk sundteod – pidevalt korduv stereotüüpne käitumine
*ÄGE STRESSREAKTSIOON
- iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine , võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon
- paanilise hirmu vegetatiivsed sümptomid (südame pekslemine , higistamine, kuumahood)
- osaline või täielik amneesia
*POSTTRAUMAATILINE STRESSHÄIRE
- trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes
- eraldumine teistest inimestest, traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine
*DISSOTSIATIIVSED (KONVERSIOONI-) HÄIRED
- osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel
- tavaliselt suudetakse suures osas kontrollida teadlikult mälestusi ja aistinhuid, millele keskenduda tähelepanu ning liigutusi, mida tuleks sooritada
*SOMATOFORMSED HÄIRED
- püsivad somaatilised sümptomid, mille puhul, vaatamata korduvale uurimisele, ei leita orgaanilist alust
F50-F59 FÜSIOLOOGILISTE FUNKTSIOONIDE JA FÜÜSILISTE TEGURITEGA SEOTUD HÄIRED
- söömishäired, unehäired, seksuaalsed düsfunktsioonid
* anorexia nervosa
* bulimia nervosa
F60-F69 TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED
- harjumus- ja impulsihäired
*patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania (juukseid peast välja kakkuda)
*sooidentsushäired
*seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia )
F80-F89 PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED E. PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED
- kõne- ja keelehäired
- õpivilumise häired
- pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired)
F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED
- ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire)
- käitumishäired
*PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED
- farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid)
- lisaks või ainult psühhoteraapia
- kognitiivne käitumisteraapia
- pereteraapia (süsteemiteooria – isik ja teda ümbritsevad inimesed)
- psühhodünaamiline teraapia
* perearst
*psühhiaater ( saatekirja pole vaja)
*psühholoog ( saatekiri > HK rahastab, saatekirja pole > rahastad ise)
*psühhiaatriakliinik (valvepsühhiaater)
*112
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE #1 DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE #2 DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leksikon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Psühhopatoloogia kordamisküsimused
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised ­ psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised ­ psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündm

Psühholoogia
Psühhopatoloogia
8
doc

Psühhopatoloogia

Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida inimõiguste

Psühholoogia
Psühhopatoloogia
83
docx

Psühhopatoloogia

- Ebatavalised mängu elemendid - Arenguline mahajäämus Laste väärkohtlemine Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju lapse seisundile. - Lastemajad – lapsesõbralik teenus kus abistatakse väärkoheldud lapsi. Töötavad koos lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt. - Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi: - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga Psühhoteraapia: - Pereteraapia - Individuaalne teraapia (KKT) Ravimid: - Antidepressandid - Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid - Antipsühhootikumid - Anksiolüütikumid - Uinutid - Käsimüügiravimid

Psühhomeetria
KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks
20
docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju vähenenud või pöördlateraalsus ja ebasümmeetria ; meestel suuremad muutused Aju funktsionaalsed muutused: otsmikusagara funktsioonihäired ; funktsionaalse asümmeetria puudulikkus ; dopamiinergilise neurotransmissiooni muutused basaalganglionides Integratiivne lähenemine ­ Tulevased skisofreeniahaiged on pärilikel või anatoomilistel põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel. Skisofreenia algus: eelnähud mõnest päevast aastateni. Meestel 20-28a ; naistel 24-32a. Skisofreenia sümptomid: a ­ mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine b ­ luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest ­ mis selgesti hõlmavad keha või

Õiguskaitseasutuste süsteem
Psühholoogia konspekt
74
docx

Psühholoogia konspekt

 militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus

Psühholoogia
Psühholoogia konspekt
36
docx

Psühholoogia konspekt

militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile ­ järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus ­ meetodi usaldusväärsus

Psühholoogia
Kliiniline psühholoogia konspekt
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata)

Kliiniline psühholoogia
Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksus

Sotsiaalpsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun