Kliiniline psühholoogia - Vaimuhaiged (0)

1. KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST.
Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter .) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes.
Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a)
Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi.
Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn Sina(980-1037m.a.j) nimetas ps. Häirete põhjusena materiaalseid ja psühholoogilisi tegureid, hakkas jälgima emotsioonide seost kehaliste funktsioonidega. Araabias suhtuti psüühilistesse haigetesse humaanselt.
Keskajal pidas kirik ravis tähtsaks jumala vaimu abi. Arstiteaduse areng oli piiratud(nt. Laiba lahkamine oli keelatud) 3. saj loodi katoliku kiriku juures eksortsisti ametikoht. Arvati, et inimesesse tunginud deemonid tekitavad psüühilisi häireid.
Venemaal saadeti 9-10 saj psüühiliste häiretega inimesed kloostrisse ravile . Ilmalike varjupaikade loomine toimus Moskvas, Peterburis ja Novgorodis 18. sajandil. V. Sabler(1797-1870) vabastas 1832 a. haiged köidikutest, viis sisse pideva arstliku kontrolli, organiseeris tööteraapiat. 1832 a. avati Peterburis uutele põhimõtetele vastav haigla , kus pöörati tähelepanu nii inimese kehale kui hingele . Tartu Ülikooli juures loodi 1872 a. psühhiaatria õppetool.
Prantsusmaal rajas arst P. Pinel(1745-1826) varjupaigad psüühilistele haigetele. Jaotas psüühilised haigused 4 liiki:melanhoolia, maania , dementsus ja idiootia. Pineli reforme täiendas tema õpilane J.E.Esquirol(1772-1840), kes oli haigetesse humaanselt suhtumise propageerija ja uuris eelkõige meelepetteid.
C. Wernikce(1848-1905)tõestas, et psüühika häired on seostatud kindlate anatoomiliste struktuuridega ajus.E. Kraepelin tõi psühhaatriasse selguse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise osas.
1930. aastatel võeti kasutusele 3uut ravimeetodit: insuliiniravi, elektrikrampravi , kirurgiline ravi. 1950 aastatel võeti kasutusele psühhofarmakonid
2.KAASAEGSED PARADIGMAD PSÜHHOPATOLOOGIAS.
FÜSIOLOOGILINE paradigma - ebanormaalne e. Patoloogiline käitumine on esitatud meditsiinilise e haigusliku mudelina, kus esiplaanil on füsioloogilised defektid .
PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma- rõhutab isiksuse arengut läbi erinevate psühhosex staadiumite, teadvuse ja alateadvuse osatähtsust ning kaitsemehhanismide mõju kohanemises ümbritsevaga normaalsel või ebanormaalsel tasemel.
ÕPPIMISE paradigma- toob esile, et patoloogiline käitumine on õpitud nagu iga teinegi käitumise viis, minimiseeritakse füsioloogiliste faktorite osatähtsus.
KOGNITIIVNE paradigma- tõestab, et mõtlemine mõjutab emotsioone ja käitumist.
HUMANISTLIK paradigma- normaalne areng vajab eneserealisatsiooni. Ebanormaalsuse põhjuseks on eelkõige liigne tundlikkus teiste otsuste suhtes ja oma individuaalse loomuse eitamine ja seega eneseteostuse piiramine.
3.SÜMPTOM JA SÜNDROOM.
Sümptom on haigusnäht, ühe psüühilise funktsiooni hälve ( näiteks kopsupõletiku üks sümptom on köha) , patoloogiline tunnus. Süptomid jagatagse pos. Ja neg. Pos. On seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jne). Neg. Kujutavad progresseeruvat väljalanegemist, defekti ( apaatia , amneesia jne)
Sündroom – kujutab endast teatud seaduspärasuste alusel seotud süptome, mis jagatakse lihtsateks ja keerulisteks. Sündroomid jaotuvad lihtsateks ja keerulisteks
Sümptmite süstemaatika:
tajumise ja mõtlemise häired
tegelikkuse tunnetamise häired;
Tundeelu, tahteelu ja instinktide häired.
Intellekti ja mälu häired- hälbed võimete tasemes.
Teadvusseisundi häired- muutused psüühiise tegevuse aktiivsuse tasemes
4.PSÜHHOOTILISTE JA MITTEPSÜHHOOTILISTE HÄIRETE ISELOOMUSTUS.
Psühhootilised häired:
Psüühiliste reaktsionide ebaadekvaatsus ( hakkab surmateate puhul naerma )
Meelepettelised elamused ( hallutsinatsioonid, luulud)
Kriitikavõime oluline langus ( maania)
Eneseregulatsioonivõime oluline alanemine või puudumine)
Mittepsühhootilised e. neurootiline häire ( maakeeli – närvid on läbi ja närvitsed)
Ümbritsevale sisuliselt adekvaatne reageerimine ( kuid sageli ebaadekvaatne oma intensiivsuses, kestvuses nt. surmateate korral küll leinab, kuid leina kestvus ebaadekvaatne e. üle pole aasta)
Tundlikkuse ja reaktiivsuse muutlikkus ( liigne sensitiivsus)
Kriitikavõime säilimine
Käitumise regulatsiooni võime olemas kuid piiratud
Psühhootilised häired ilmnevad pärast pikaajalist manustamist ja / või üleannustamise järel ning on loomult mööduvad. Psühhoosidele on iseloomulik paranoilisus, mis ulatub kergetest hallutsinatsioonidest reaalsustaju täieliku kadumiseni. Kokaiinist tingitud luulumõtted kaovad tavaliselt siis, kui unerütm on normaliseerunud. Amfetamiiniluulud kestavad mõne päeva.
Psühhoos võib prolongeeruda isikuil, kel on varem esinenud skisofreenilisi või maanilisi psühhoose. Kirjanduse andmeil ei kaasne stimulantide tekitatud psühhooside järelseisunditega mälupetteid ehk flashback- ilminguid .
Psühhooside raviks kasut. lisaks anksiolüütikumidele ka tugeva antipsühhootilise toimega neuroleptikume.(ja see oligi kõik- kardan,et seda on väga vähe )
Kujutan ette, et mittepsühhootilised häired on lihtsalt üks väga tugev endast väljaminemise seisund, aga ikkagi kuidas seda kirja panna.....
5.ISIKSUS JA TEMA “SISEMINE HAIGUSPILT”
Nimetatud termini pakkus välja A. Luria , milles ta vaatleb 2 tasandit :
sensitiivne
intellektuaalne
Psühhopatoloogia korral esineb tavaliselt 2 tasandit:
hüpohondriline ( liialdus , kartus )
eufooriline (eitades haigust)
B. Karvasarski toob esile järgmised suhtumised oma haigusesse:
adekvaatne- harmooniliselt küpsel isikul
ratsionaalne - haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes
hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel.
paaniline-kõrge ärevus, teravdatud haiguse tunnetus. Ravisse suhtumine kaootiline , vahel eitav . Kõrge nõudlusnivooga inimene.
passiivne- haiguse tunde ignoreerimine, ravi ignoreerimine. Skisoidne ja asteeniline inimene.
eitav- kõrgenenud mina hinnangu korral.
6.TAJUMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED:
Tajumise kvantitatiivsed häired – analüsaatori ärrituvuslävi on häiritud ja sellest tuleneb tajumise intensiivsuse muutus. Kvantitatiivsed häired on : anestesia – analüsaator pärsitud; hüperestesia – analüsaatori ülitundlikkus; hüposteesia – analüsaatori alatundlikkus.
Tajumise kvalitatiivsed häired – Analüsaatori telg on häiritud- väär tegelikkuse peegeldus ajukoores e. meelepete
Meelepete – tajuelamus ei vasta tegelikule objektile .; psühhosensorsed häired – üksikaistingute süntees häiritud.
Hallutsinatioon – tekitavad maailmast eksliku ülevaate meelepetted e. hallutsinatsioonid ( objekti ei ole aga inimene tajub ). Inimene ei kahtle tõesuses, kritikameel pole säilinud ( nt. oli mingi jube nägemus, küsimus: kas kartsite ka? Vastus- ei näitab et kriitikameel pole säilinud) .Kõige enam esineb kuulmishallutsinatsioone.
Pseudohallutsinatsioon – meelepete , mille puhul inimene kahtleb selle tõesuses. Küsimuse peale, et kas kartsite ka, vastus ja, kriitikameel säilinud, inimene kahtleb
Illusioonid – komplitseritud meelepete e. eksitaju, objekt on olemas
7.MÕTLEMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED.
VORMILISED e. KVANTITATIIVSED HÄIRED
mõtlemise tempo häired: tempo kiirenemine (äravus, hirm) ja aeglustumine: (depressiooni orgaaniliste seisundite korral), tekivad pausid (väljendub ka kõnes), erand : mutism ( mutus – tumm, hääletu) harvaesinev patoloogiline seisund, mis tekib funktsionaalse häire korral, inimene ei räägi sõnagi, kui mõistab täielikult teiste kõnet. Võib tekkida isikusehäirete korral (histriooniliste häirete korral – jäljendab kedagi). Raviks kasutatakase trankvilisaatoreid, füsioteraapia, psühhoteraapia. Akineetiline mutism – ei suuda liigutada, ega rääkida.
mõistete häired
mõtlemise seoslikkuse häired: targutamine , e. resoneersus. Inimene hakkab ühe asja üle targutama. Sisaldab filosoofilisi elemente. Katkendlikkus – üksikute sõnade või silpide kordamine.
mõtlemise sihipärasuse häired. Langus: laialivalguvus. (dementse inimese jutt, räägib kord ühest asjast , kord teisest – enda initsiatiivist tingitud, hüppab minevikust olevikku ja vastupidi). Üksikasjalikkus: sihipärasus olemas, kuid takerdub üksikutel detailidel. Sihitu: kaootiline, krodab üht sõna, teist, puudub igasugune loogiline seos.
SISULISED e. KVALITATIIVSED HÄIRED
sundmõtted – mõte mis pidevalt kordub, kuid mille suhtes on kriitika olemas; sundhirm, e. foobia – haiguslik kartus, korduv. Teadvuses vastu tahtmist korduv, selle ekslikkusest saab inimene ise aru (kas ma panin ukse lukku).
Kahtleva sisuga (kas panin ukse lukku), endelised (must kass , bussipiletil paarisarv), käskivad sundmõtted (ära astu plaadivahe peale, too kaseoksad tuppa ) ja kartuslikud (soetud tervisega , füüsilise seisundiga , sotsiaalne situatsioon)
ülekaalukad mõtted – stress, probleem lahendamata. Seotud valdavalt probleemse situatsiooniga.
luulum
tted – kõige raskem häire, mõte mis on kriitikalage, mille kohatusest inimene ise aru ei saa ja ta on veendunud selle õigsuses (naaber kriitab läbi seina)
tüübid: 1. paranoidne luul (tähendus, jälitus, mõjutus, tagakiusamis, mürgitus, erootiline, kiivus ), 2. depressiivne luul – inimene alusetult alahindab oma väärtust (võimu, vaesus , alaväärsus, kuku) depressiivsus võib ka esineda luulutasandil. 3. suurusluul – võimekus, leidurlus, rikkus, seksuaalse külgetõmbe luul, missiooniluul.
ÜLEKAALUKAS MÕTE on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse.
SUNDMÕTE on teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise aru saab.
LUULUMÕTE – haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile
8.TEADVUSE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED
Teadvuse funktsioon : orienteerumine maailmas
teadvus on kõrgemat liiki peegeldusprotsess ja erinevat liiki info ühendaja ajus
( Crick oli teadlane , kes leidis, et ajukoore 5 kihi püramiidrakud on seotud info sidumisega – üks neuron annab märku punasest värvist, teine ruudu kujust ja kui impulsid jõuavad ajju ühel ajal, tekib teave, et kaks omadust kuuluvad ühele asjale.)
igasugune teadvustamine on seotud teatud tahtelise pingutusega : mitte kõik ajus toimuvad sündmused ei jõua teadvusse; teadvus eeldab mälu; teadvus on tihedalt seotud tähelepanuga, mida iseloomustab esmajoones valivus .
Põhineb: erutus – pidurdus protsessidel
Teadvuse 3 põhilist komponenti: 1) närvistruktuur; 2) energia; 3) informatsioon
Teadvuse norm. seisund on virgeseisund, ööpäeva jooksul kõigub virgeseisund-uneseisund.
Teadvuse SELGUSE ALANEDES:
Tegelikkuse analüüs ja süntees nõrgenevad;
Desorienteeritus ajas, kohas, ümbritsevates isikutes;
Mõtlemine ebajärjekindel, fragmentaarne, laialivalguv;
Jooksvate muljete meeldejätmine mällu on puudulik
TEADVUSE SELGUSE KVANTIT.HÄIRED:
Obnubilatsioon – teadvuse hägunemine (äkki ei mäleta)
Somnolentsus - haiguslik unisus (taipamishäire, mälu alanenud)
Soopor – e. uimus ( ei võta vastu, mälulünk ümbritseva suhtes)
Kooma – e. teadvusetus
TEADVUSE KVALITATIIVSED HÄIRED e. väärastunud teadvusseisundid:
Oneroidne sündroom – ulmataoline seisund
Deliiriumi sündroom - meelepetted, kriitika alanenud
Hämaroleku sündroom
Amentsia sündroom – meeltesegadus (nõdrameelsus)
TEADVUSE SELGUSE ALANEMISE MUID VORME: hetkeline teadvusetus (ei pane tähele); minestus e. sünkoop; haiguslik unesööst e. narkolepsia
Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb
9.MÄLU KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED.
mälu kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed häired.
> mäluhäired :
> kvantitatiivsed- liig ja vaegmälu.
> 1,Hüpermneesia e. liigmälu
> 2,Hüpomneesia e. vaegmälu
> a)fikesatsioonihüpomneesia
> b)reproduksioonihüpomneesia
> 3,Amneesia
> kvalitatiivsed-mälupetted e. paramneesiad kvalitatiivsed mäluhäired e.
> mälulünk 1,Lihtne mälulünk 2,Tagasihaarav mälulünk 3, Edasihaarav
> mälulünk 4,Edasi ja tagasihaarav mälulünk
10. PLATSEEBO JA PLATSEEBO-EFEKT
Platseebo mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast PLACERE ja tähendab meeldima , rahuldama. Arstiteaduses tähendab platseebo ainet või terapeutilist protseduuri, ilma spetsiaalse mõjuta ravitava haiguse suhtes. Bioloogiliselt inaktiivne aine, mis väliste omaduste ( värv, maitse jms) poolet sarnaneb ravimile.Platseebo võib olla nii aine kui ka protseduur .
Platseebole reagerib 35-80% inimestest. Platseebo võib mõjutada mitte ainult psühogeensete vaid ka orgaaniliste haiguste sümptoome. Platsseebo effekti suurendavad usalduslik shuhe ahige ja arsti vahel. Pos. Reageerimise tõenäosus on seda suurem, mida suurem on mure ja halvem enesetunne. Platseebo on seega mõjus, kõige levinum ja kõige odavam ravivahend.
Teraapia ajalugu ongi põhiliselt platseebo ajalugu, kus on kasutatud mitmesugusedi antud haigust objektiivselt mitteravivaid ainedi ( näit: krokodilli sõnnik, kihvad jms.)
11.SUHE PATSIENDIGA
Psühholog ja ka arst peab täitma patsiendi intellektuaalseid ja emotsionaalseid vajadusi. Ei aita kui vuristatakse ette selgitusi ja diagnoose. Rahustavalt mõjuv psühholoog peab olema tugev, tark, sihikindel, sõltumatu ja teda ei tohi häirida patsiendi käitumine. Enesekindel – kindel oma ravimeetodis. Juba esimesel kohtumisel psühholoogia tekib patsiendil kujutlus psühholoogist. Haigega tuleb rääkida ehedalt ja spontaasnselt. Kui tegid vea – täpsusta patsiendiel NB Tuleb säilitada teatud distants . Sina peale minek- kas patsiendi ettepanekul või siis pikaajalisel teraapia korral. See võib soodustada avanemist. Kuid sina peale minek ei ole väga soovitatav.
Haigus võib muuta inimesi kas araks ja tasakaalutuks või vastupidi – ülijulgeks. Ikkagi tuleb säilitada rahu. Haiguse käigus muutub tervikuna motiivide hierarhia . Sisemine haiguspilt mõjutab suhet rvijaga- mõjutab ka patsiendi vanus ja inttelekt. Mida rohkem on patsient arsti ja psühholoogia rahul, seda paremini ta ennast ravib. Teatud stereotüüpide alusel peetakse aga meesarsti emotsinaalselt rohkem neutraalseks kui naisarsti, naisarsti aga rohkem muretevaks.
Etalonid arstist ja kliinilisest psühholoogist võivad olla:
Muretsev , mittedirektiivne M 23% N 51%
Muretsev, direktiivne M 28% N 15%
Emotsionaalselt neutraalne , mittedirektiivne M 36% N 23%
Emotsinaalselt neutraalne, direktiivne M 13% N 11%
12.DIAGNOOSIMINE 5-TELJE ALUSEL
KLIINILINE DIAGNOOS :
1.telg –kliiniline psühhiaatriline sündroom
2.telg – isiksuse- ja arenguhäired
3.telg – kehalised häired ja seisundid
4.telg – psühhosotsiaalsed stressorid
5.telg – isiksuse kohastumise aste
13. NORMAALSUSE JA EBANORMAALSUSE MÕISTE:
Normaalsust on vaadeldud:
1.kui statistilist kontseptsiooni ;
2.kui vaimse tervise ideaali ;
3.kui teatud käitumisviisi olemasolu.
Erinevate autorite arvates eeldab NORMAALSUS
Piisavat enesekontrollivõimet
Autonoomsust
Reaalsustaju olemasolu
Vastutustunnet
Eneseaktualiseerimist
Ideaalide olemasolu
Vastupidavust stressile
Kompetentsust
EBANORMAALSUSE kriteeriume:
Psühhiaatriline diagnoos
Psühhiaatriahaiglas viibimine , ravi
Halb kohanemine
Subjektiivne ebaõnnestumine või reaalsusele mittevastav õndsuse tunne
14. NOSOTSENTRISM JA NORMOTSENTRISM
Nosotsentrism – haiguste hüperdiagnostika ehk haiguse liigne esiletõstmine, diagnoosimisel vajalik termin. Selleni viib liigne karmus, jäikus patsiendi suhtes
Normotsentrism – haiguste hüpodiagnostika ehk liigne haiguse psühhologiseerimine, igale asjale jutustatakse põhjus ( arsti ja kliendi liigsüdamliku suhte puhul) nii et tõsist haigust ei märkagi.
15. KERNBERGI SÜSTEEM
Kerenbergi süsteem määratleb psüühilisi haigusi vastavalt funktsioneerimise ja ego tunnetuse tasemele - astmele ?
Ego teljele on suunatud psühhoteraapia ja funktsioneerimise teljele on suunatud erinevad medikamendid
Vertikaalteljel inimese funktsioneerimise tasabd,horisontaalteljel ego tunnetuse tasand. Ühikuteks: psühhoos, isiksusehäire e. psühhopaatia, ärevushäire e. neuroos , norm. Normaalsel inimesel mõlemad näitajad normis .
EMBED PBrush
16. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID
Sümptom on ühe psüühilise funktsiooni hälve. See on patoloogiline tunnus. Mitte igasugune tunnusjoon ei ole sümptom. Sümptomid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks.
Pos. Sümptomid on seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jt. ). Pos. sümptomite puhul lisandub midagi psüühiliste tegevuste aktiivsus. Uute avalduste ilmnemine.
Neg. Sümptomid – kujutavad progresseeruvat väljalangemist, defekti ( apaatia, amneesia jt. Psüühiliste tegevuste alanemine.
17.IATROGEENIA
Iatrogeenia on arsti või kliinilise psühholoogi ebakohane ütlus või tegu, mille tagajärjel areneb patsiendil neurootiline häire.
18. EETIKA PROBLEEMID
KLIINILISE PSÜHHOLOOGI EETIKA
Eetikale pöörati tähelepanu juba 2000 aastat tagasi. Vt. Hippokratese vanne
EETIKA (Kr. ethika ( ethos ( komme , harjumus)
Teadus moraalist, kõlblusest
Kogum norme, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise
Eetika valdkond nii psühhiaatrias kui kliinilises psühholoogias on lai:
mil määral tohib patsiendi käest saadud infot arstile või sugulastele edastada ;
kui inimene soovib surra, kas on õige ta soov rahuldada raskete haiguste korral ( eutanaasia probleemid);
kas tulevikus on eetiline inimest ja seega ka ta individuaalset omapära kloonida ;
eksperimendid inimestega
APA (1981) psühholoogide eetika kood väidab, et info, mis on saadud kliendilt , võib edastada ainult kliendi tahtel.
Erandid:
Kui klient on ohtlik iseendale ja teistele;
Kohtuorganite ja erakorraliste ekspertiiside korral.
DEONTOLOOGIA – eetika osa, milles käsitletakse kohuse probleeme.
DEONTIKA kujutab endast moraaliloogikat, teadus moraalialase mõtlemise vormidest.
Nõustaja kutse-eetika (Nõustamiskunst, Kidron , A.)
Nõustamine viib kliendi mõneks ajaks nõustaja meelevalda. Nõustajast sõltub kuivõrd tegusalt otsitakse lahendusi. Kliendid usaldavad nõustajale infot mida nad ei avalda isegi oma pereliikmetele. Kõik see asetab nõustajale eetilise vastutustunde:
mitte kahjustada sõna või teoga, aga ka olulise sekkumise vältimisega klienti,
teha kliendile oma teadmiste ja võimaluste piires head
austada kliendi vabadust teha ise end puudutavais eluslistes asjades otsuseid
olla kliendi suhtes aus ja õiglane
järgida nõustamisleppes võetud kohustusi
Kõige sagedamini eksitakse:
kliendi usalduse kuritarvitamine
tegutsemine väljaspool oma kompetentsiala
endale võetud kohustustes taganemine
oma väärtusarusaamade kliendile kaela määrimine
kliendi endast sõltuvusse seadmine
kliendi seksuaalne mõjutamine
ebakohase honorari võtmine kliendilt
ebakõlbeline reklaam: lubatakse teenuseid ja tulemusi, millel pole kate.
19.PSÜHHOSOMAATILISED HÄIRED
Ebaküpsete ego-kaitsete kasutamise tulemus;
Inimsuhete häirumise resultaadina;
Psühholoogilise konflikti laienemine psühhosomaatikasse;
Eneseaustuse häirumine;
Objektiivsete kaotuste üleelamise resultaat;
Kui rollikonflikt ;
Aleksitüümia – võimetu väljendama-kirjeldama oma emotsioone, „hingeline pimedus“ (enam meestel kui naistel)
HÄIRED: 1) rasvumine , ülekaalulisus
2) bronhiaalastma
3) haavandiline kolliit
4) 12-sõrmik haavandid
5) südame- veresoonkonna häired jne.
HÄIRED LASTEL: pea- ja kõhuvalud; kõhukinnisus ja – lahtisus ; oksendamine jt.
20.INSTINKTIDE HÄIRED
Instiktid on keeruka struktuuriga tingitud refleksid, mis vallanduvad kindlate väliste ja sisemiste ärritajate toimel. Inimese käitumises osalevad peamiste instinktidena:
orienteerumisinstinkt
enesekaitseinstinkt
toitumisinstinkt
suguinstinkt
Orienteerumisinstinkti häired:
kvantitatiivsed
intensiivistumine, refleksi elavnemine
pidurdumine (torpiidsus)
kvalitatiivsed
nõutus
uurimisrefleksi suundumine ebaadekvaatsele objektile
Toitumisinstinkti häired
kvantitatiivsed
intensiivistumine: bulimia(suurenenud näljatunne), polüfaagia, aplestia(kõht ei saa täis)
pidurdumine: hüporeksia, anoreksia
kvalitatiivsed
väärastunud toitumisinstinkt- nt sööb kriiti
Enesekaitseinstinkti häired
kvantitatiivsed
intensiivistumine: umbusk, foobiad
pidurdumine: ohutunne puudub v on oluliselt vähenenud
kvalitatiivsed
autoagressioon: valutunde alanemine, sotsiaalne apaatia
Suguinstinkti häired
kvantitatiivsed
intensiivistumine e. Libiido kõrgenemine (naistel nümfomaania, meestel satürism)
pidurdumine e. Libiido nõrgenemine
naistel frigiidsus, mis omakorda jaguneb vastumeelsuseks meeste suhtes (misandria) ja hirmuks suguühte ees (düspareuunia)
meestel inoopia, mis omakorda jaguneb vähenenud suguvõimeks (impotentsus) ja vastumeelsusesks naiste suhtes (misogüünia)
kvalitatiivsed
seksuaalse sättumuse väärastused: autoerotism, pedofiilia, gerontofiilia, verepilastus, pügmalionism, zoofiilia, nekrofiilia ja muud õudused
seksuaalse sihi väärastused: fetishism (kasutades esemeid), ekshibitsionism( liputamine ), transvestism, skopofiilia(pealt vaatamine), algolagnia(valunauding)
}rfrfrfrXrM
~s~h]h]h
YI"ÇÏÈËfb~k"ÕLR
YI"ÇÏÈËfb~k"ÕLR
PNG
)8IDATx^íÝ
'ûN/-#BÓÕ@€
umgë|PÂM}ÍfK
tô˜“š¼UòSy}šºÊ+K3L')
Root Entry
Root Entry
WordDocument
WordDocument
ObjectPool
ObjectPool
_1133763655
_1133763655
CompObj
CompObj
ObjInfo
ObjInfo
PBrush
PBrush
PBrush
Ole10Native
Ole10Native
Ole10ItemName
Ole10ItemName
1Table
1Table
SummaryInformation
SummaryInformation
SIGNE KOORT
SIGNE KOORT
Unknownÿ！
Times New Roman
Times New Roman
Symbol
Symbol
Courier New
Courier New
Wingdings
Wingdings
G KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA
G KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA
SIGNE KOORT
SIGNE KOORT
Root Entry
Root Entry
WordDocument
WordDocument
ObjectPool
ObjectPool
_AuthorEmailDisplayName
_AuthorEmailDisplayName
[email protected]
[email protected]
Signe Koort
Signe Koort
DocumentSummaryInformation
DocumentSummaryInformation
CompObj
CompObj
KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA
Normal
SIGNE KOORT
Microsoft Word 10.0
Eraakadeemia Nord
KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA
Tiitel
Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc
Word.Document.8
_AdHocReviewCycleID
_AdHocReviewCycleID
_EmailSubject
_EmailSubject
_AuthorEmail
_AuthorEmail