TUNNETUSPROTSESSID (0)

TUNNETUSPROTSESSID
Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus , keel.
AISTINGUD

Aisting on tunnetusprotsess , mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid.
Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees.
Analüsaator koosneb :

• retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
  
• närvikiududest - mis toimetavad närviimpulsse edasi;
  
• vastavatest peaaju piirkondadest - kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
  

NÄGEMINE
Nägemisorganiks on silm, mille abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting.
Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline värvipimedus – daltonism.
KUULAMINE
Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest suunab helilained kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele ( vasar, alasi , jalus), mis võimendavad võnkeid ning muundavad helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule )
MAITSMINE JA HAISTMINE
Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis – ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine – eristatakse magusat , haput, soolast ja kibedat maitset . Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Maitsmismeele abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmine – saab hinnata lisaks joogi ja söögi kvaliteedi ka õhu kvaliteeti. Õhus lendleva lõhnained satuvad organismi sissehindamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu.
KOMPIMINE EHK PUUDUTAMINE
Kompimisega saab kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali jne. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele( kõige rohkem asub neid sõrmeotstes,keeles ja huultes)
AISTINGUTE PÕHIDIMENSIOON

• Intesiivsusdimensioon
  
• Kvaliteedidimensioon
  
• Ajadimensioon
  
• ruumidimensioon
  

Intensiivsus – aistingu tekkeks peab ärritaja teatud tugevusega . Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks ning maksimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seos : mida madalm lävi, seda suurem on tundlikkus ja vastupidi. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab, nim eristusläveks.
Kvaliteet – aistinguid erinevad üksteisest ja igal aistingul on oma kvaliteet.
Aeg- aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga.
Ruum-eatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta.
AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS

• adaptatsioon e ärritajaga kohanemine;
  
• kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega;
  
• sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel.
  

TAJU
Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus , sarnasus ja hea jätk.

• Lähedus - ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte.
  
• Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid - kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole.
  
• Sarnasus - ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
  
• Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna.
  

TAJU OMADUS

• Püsivus ehk konstantsus – inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud.
  
• Valivus ehk selektiivsus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu.
  
• Mõtestatud - inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, mille on tema silmis mingi tähendus või mõte
  
• Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju – kogemuste osa tajus nimetatakse apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida.
  

TAJU LIIGID

• Isikutaju ehk sotsiaalne taju – teiste inimeste tajumine , mõistmine ja hindamine. Isikutaju seostub emotsioonide ja hoiakutega. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest.
  

• Stereotüübid – rahvus, vanus, roll, füüsikaline välimus
  
• Samastamine ehk identifitseerimine – üritatakse teise inimesega samastada, võttes omaks tema seisukojad ja mõtted
  
• Kaasa elamine ehk empaatia – teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel.
  
• Ülekandmine ehk projitseerimine – kanname üle teisele inimesele iseenda iseloomujooni või omadusi. Meeldivale inimesele oma teadvustatud häid omadusi ja ebameeldivale inimesel teadvustamata halbu omadusi.
  

• Ruumitaju - kaudu saame maailmast ruumilise pildi. Ruumilisuse tajumiseks vajame sügavust. Selle annavad mitmesugused nähtused, mida nimetatakse sügavustunnuseks.
  

• binokulaarne nägemine - kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid me näeme ikkagi ainult üht objekti. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina näeme neid kujutisi seetõttu, et aju liidab nad üheks tervikuks
  
• tausta struktuur - taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne. Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam).
  
• lineaarne perspektiiv - kaugemal asuvad objektid paistavad üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid.
  
• kattumine - lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte.
  

• Liikumistaju – annab infot objektide liikumise kohta. Aluseks on kujutise liikumine silma võrkkestal.
  

• Näiv ehk stroboskoopiline liikumine – nt kui üksteise kõrval asetsevaid prine kordamööda sisse lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt.
  
• Esile kutsutud ehk industreeritud liikumine – kui vaadelda liikumatut objekti vaadeldaval tasutal , siis tundub, et see objekt liigub.
  

• Ajataju - selle kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust.
  

TÄHELEPANU
Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu on väga oluline igas inimese tegevuses.
TÄHELEPANU OMADUSED

• Tähelepanu maht - objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul.
  
• Tähelepanu jaotavus – kui tähelepanus tuleb hoida mitut tegevust korraga, siis osad neist automatiseeruvad nt autojuhtimine
  
• Tähelepanu koondamine - mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele.
  
• Tähelepanu püsivus – vastuseis tähelepanu hajumisele ja väsimusele, mida intesiivsem on tegevus, seda rohkem on püsivst vaja
  
• Tähelepanu ümberlülitatavus - me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt /tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele.
  

TÄHELEPANU LIIGID
Tahtmatu tähelepanu - tõmbavad tähelepanu ärritajad. tugevus - valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid;

• suurus - suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes;
  
• kontrast - pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi;
  
• liikumine - liikuvad reklaamid ;
  
• kordumine - kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama;
  
• uudsus - õpetaja uus soeng .
  

Tahtlik tähelepanu - tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus.