Politoloogia KT (0)

1 Hindamata

a) Poliitika
-On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine , juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke.
- Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb- toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele.
b) Juhtimine
-Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.
c) poliitiline võim ja tema allikad
-Poliitilise võimu määratlus : õiguslikul alusel sunni või jõu kasutamine, s.t. enamuse ühiskonna liikmete poolt aktsepteeritava võimu rakendamine poliitiliste institutsioonide kaudu. Poliitiline võim on keerukas kombinatsioon jõust ja selle kaudu moodustuvast sunnist ja legitiimsusest mis tunnistab võimu poolt jõu kasutamise seaduslikuks.
-Võimu avaldumine (allikad)- jõud, traditsioon, autoriteet, sund seaduse alusel.
d) poliitika, moraali ja õiguse vahekord ja omapära
Poliitika kasutab sotsiaalsete huvide üle valitsemise ja reguleerimise kõrval moraali ja õiguslikke argumente. Moraal , õigus ja poliitika mõjuvad koos üksteist täiendades. Poliitika on kõige vahetumalt seotud sotsiaalsete huvidega. Olemasolev õiguskord ei lase poliitikal muutuda “reegliteta sõjaks”, hoides poliitilise võitluse “reeglitega piiratud alal”. Kuid poliitilise tegevuse käigus reeglid muutuvad – evolutsioneeruvad. Õigus on see, mida reguleerib-piirab moraal. Moraal eksisteerib inimeste teadvuses ja avaldub ainult südametunnistuse – sisemise kohusetunde – kaudu. Õigus ja poliitika peavad tulenema moraalist (I.Kant) ja mitte vastupidi.

a) poliitilise süsteemi mõiste ja põhielemendid
- Poliitsüsüsteemi oluliseim funktsioon on – koordineerida ja juhtida oma ühiskondlikke ressursse ja huvisid säilitamaks ühiskonna terviklikkust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust;
-Poliitilise süsteemi olulisemad elemendid: poliitilise tegevuse osalised; poliitiline tegevus ise, selle vormide mitmekesisus ; poliitika sotsiaalsed institutsioonid ; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur.
b) liberaalne ideoloogia
Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi , kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust
Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse.
c) konservatiivne ideoloogia
-Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid , indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned.
d) sotsialistlik ideoloogia
Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Sotsialistliku voolu esindajate arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. 1830ndatest alguse saanud.

a) riigi mõiste; riik kui poliitiline institutsioon; riigi tunnused; riigi tüübid ja ajaloolised vormid
Riik- on “poliitilise võimu eriline organistioon, millele sunniaparaat, mis väljendab valitseva klassi ja kogu rahva tahet ja huve”, on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure; kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus; organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid.
Riik on olulisim ühiskonna poliitiline institutsioon haarates endasse terve poliitiliste institutsioonide süsteemi: parlamentarismi institutsioon; täitevvõimu institutsioon; riigipea institutsioon; kohtuinstitutsioon ja mitmeid teisi institutsioone.
Riigi tunnused- territoorium millel on antud riigi poliitiline kord; rahvusvaheliselt tunnustatud piirid; ühiskonnas eksisteeriv eriline sotsiaalne grupp, kes tegeleb riigi juhtimisega; riigi võimumonopol: õiguskorra teostamine ; maksude kogumine, lõivude kogumine jne; välisturvalisuse tagamine; välispoliitiline tegevus.
Riigi tüübid- monarhia (absolutism, konstitutsiooniline ), vabariik (parlamentaarne, predisentaalne).
Ajaloolised vormid- orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik.
Riigiehituse järgi: unitaarne, föderaalne , konföderatiivne
b) riik ja kodanikuühiskond , nende vahekord; kodanikuühiskonna tunnused
Kui riik on eriline organisatsioon ühiskonna juhtimiseks mis moodustub professionaalsetest riigiametnikest, siis kodanikeühiskond on riigi elanikkond, kes on ise organiseerumisvõimeline ja võimeline ennast ise korraldama (valitsema) sõltumata riigi tegevusest.
Riik ja kodanikuühiskond võivad teineteist täiendada, kuid võivad ka teineteisele vastanduda. Sageli on nõrk kodanikuühiskond eelduseks autoritaarse režiimi tekkele.
Kindlasti on selle tunnusteks kodanike ühinemisvabadus, huvirühmade diskussioon, ühistel huvidel põhinev vabatahtlik koostöö, riigivalitse- mise läbipaistvus ning miks mitte ka kodanike poolt riigiasutuste vastu algatatud kohtuasjade olemus.

c) poliitilised režiimid
-Autoritaarne (rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte), totalitaarne (antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL), demokraatlik (riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism , üldine valimisõigus , kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas) (stalinism- isiku võimu režiim).
d) ühiskondliku leppe teooria; suveräniteed ja tema tüübid; võimu lahususe printsiip
Ühiskondliku leppe teooria- riik on inimestevaheline (eriline) kokkulepe mille kaudu nad ohjeldavad primitiivset vabadust, väljuvad nn. looduslikust seisundist ja moodustavad kui organiseeritud terviku mis tekkis juba antiikajal (Platon).
Suveräniteet- väliste mõjude puudumine võimutäiuse teostamisel kogu riigi territooriumil (riiklik suveräniteet), enesemääramisõigus (rahvuslik suveräniteet), juhul kui seda kõike teostab aga rahvas – on suveräniteedi allikaks -, siis on tegu rahva suveräniteediga (J. J. Rousseau).
Võimuse lahususe printsiip- seisneb selles, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on iseseisvad, võrdsed ning tasakaalustavad üksteist. See põhimõte eeldab seadusandliku võimu valitavust, kohtuvõimu ja täitevvõimu määratavust ning tegevuse üksteisest lahutatavust.

a) ühiskondlikud huvigrupid ja poliitilised parteid, nende roll poliitilises elus; poliitiliste parteide põhitüübid; parteid ja ühiskondliku liikumised
poliitilised parteid on “ühiskondlikud organisatsioonid ” mille liikmelisus on vabatahtlik ning mille eesmärgiks on saada võimule, omandada materiaalseid hüvesid ja isiklikke privileege
Poliitiliste parteide funktsioonid:

Poliitiline = osavõtt võimuvõitlusest ja riigi juhtimisest
-ideoloogiline
sotsiaalne
Organisatoorne
Propagandistlik
hariduslik

Seega on poliitilised parteid kodanike vabatahtlikud ühendused oma isiklike huvide kaitseks poliitilise võimu haaramise kaudu.
Partei – osa millestki
Erakond – era versus ühiskond – ühine huvi
Poliitiliste parteide tüübid- ideoloogia järgi (konservatiivsed, liberaalsed, sotsialistlikud, klerikaalsed jt), tegevuseesmärkide järgi (võimuparteid, sotsiaalsed jt.), organisatsioonitüübi järgi (aparaadi järgi, klubid, liikumised), eesmärkide järgi (parlamentlikud, sotsiaalsed), оrientatsiooni järgi (elitaarsed, totalitaarsed , demokraatlikud).

b) valimissüsteemid ja valimisprotseduurid; valimised ja demokraatia
Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem- igast ringkonnast valitakse üks kandidaat, kas siis absolutse häälte ülekaaluga (50% + 1 hääl), või siis häälteenamusega. Kasutatakse USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Jaapanis . Süsteem on soodne suurtele parteidele
2) Proportsionaalne süsteem- luuakse suured ringkonnad, kus valitakse mitu saadikut. Mandaadid jagatakse vastavalt kogutud häälteprotsendile. Kohaliku omavalitsus valimised toimuvad Eestis selle süsteemi järgi.
3)Hübriidsed ehk segasüsteemid- a) osa parlamendist valitakse majoritaarse süsteemi järgi, osa proportsionaalse süsteemi järgi.
b) proportsionaalsesse süsteemi viiakse sisse kvoot. Eestis Riigikogu kandidaadid, kes koguvad kogu kvoodi , osutuvad otse valituiks, teised parteide nimekirja järgi vastavalt kogutud häälte protsendile.
c) demokraatia ja totalitarism: meetodid ja süsteemid
Demokraatia- valitsemisvorm, milles võimutäius (suveräniteet) kuulub mitte isevalitsejale vaid rahvale.
Demokraatia vormid-

Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise
Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu ( esindusdemokraatia )
Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt.
Tööstusdemokraatia
Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu

Totalitarism on poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku , majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu.
Totalitaarsele ühiskonnale on omane üheparteisüsteem, kus lihtinimese eeskujuks on juht, kes toetub ainsale valitsevale parteile, ja julgeoleku- ning salateenistustele, mis tagavad võimu ja suruvad maha igasugune vastupanu kehtivale režiimile.
d) globaliseerumine (maailmastumine) ja riigiüleste ühenduste vormid
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus , mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
On olemas poliitiline, majanduslik ja kultuuriline globaliseerumine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janne_t Õppematerjali autor

institutsioon institutsioonid organisatsioon parlament poliitilised parteid kodanikuühiskond huvigrupid vahekord kohtuvõim poliitiline institutsioon ideoloogiariik läbipaistvus

Sarnased õppematerjalid

odt

Sissejuhatus politoloogiasse

SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on riik, võim ja selle teosta

Politoloogia

doc

Eksami küsimused

1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, mis seotud võimuga. Võim, valitsev seisund ühiskonnas inimeste poliitiliste suhete sfääris. Võim tähendab võimalust isikule käsutada, mõjutada, suunata teiste tegevust

Politoloogia

doc

Politoloogia ja poliitika

actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus Esimesena kasutas mõistet (science politique) Jean Bodin oma kuulsas ,,Kuuesraamatus vabariigi kohta" (1576). Politoloogia kodumaaks peetakse USA-d. Poliitikateaduse uurimisobjektiks on poliitika (mis omakorda on seotud võimu ja võimusuhetega). Mõiste poliitikateadus on eesti keeles suhteliselt uus. See tuli kasutusele alles 1990-ndatel aastatel. Eesti üleminekuaja politoloogia ei lange päriselt kokku sellega, mida poliitikateaduse all mõistetakse Läänes ning põhjuseks peetakse 'Teadusliku kommunismi pitserit'. Meil kiputakse kõiki ühiskonnateaduse harusid, mis mingil moel käsitlevad poliitikat, nimetama politoloogiaks. Säilinud on 'Teaduslikule kommunismile' omane normatiivne mõttelaad s.t. kiputakse kasutama rakenduslikult (millegi õigustamiseks või selle näitamiseks, kuidas on õige, kuidas peab olema).

Õigusteadus

docx

Võrdlev poliitika

1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial

Võrdlev poliitika

doc

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad te

Arenguõpetus

docx

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas:  Esindusdemokraatia  Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ü

Poliitika ja valitsemise alused

docx

Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- k

Poliitika ja valitsemise alused

doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika

Riigiteadused

Rohkem sarnaseid