inimestest. Vabakaubanduse põhimõte( tollide ja mahuliste väärtuseliste piirangute kõrvaldamine). Sotsialistlik ideoloogia Ühiskonna peaks rajama omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel. See kindlustaks inimestele inimväärse eksistentsi, kõrvaldaks sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid),
kirjeldada, analüüsida, seletada riiklike institutsioonide, poliitiliste muutuste sotsiaalseid põhjuseid. Poliitikateadust huvitab võimusuhete sotsiaalsed, organisatsioonilised, protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis. Neid probleeme käsitleb poliitikateadus mitmes valdkonnas (aspektis).Niisugusteks valdkondadeks on näiteks poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid (liik, parteid, kohalik valitsus), riiklik administratsioon; poliitilised protsessid, reziimid ja muu, mis on nendega seotud. Poliitilised ideed ja teooriad on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Ajaloos võib eristada 4 olulisemat kultuuri tüüpi.Neist igaühel on oma arusaamad võimust, selle kasutamise meetoditest ja eesmärkidest. Need oleksid vanade Idamaade, Vana-India, Vana-Hiina kultuur ning
maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine
Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone
säilitamaks ühiskonna terviklikkust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust; -Poliitilise süsteemi olulisemad elemendid: poliitilise tegevuse osalised; poliitiline tegevus ise, selle vormide mitmekesisus; poliitika sotsiaalsed institutsioonid; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur. b) liberaalne ideoloogia Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia
1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel
Ühiskonna korporatism tekib post-pluralistlikus ühiskonnas kui uus vorm ühiskonnas eksisteerivate huvide esindamiseks, seotud hilise kapitalismi kriisiga- ei suudeta puhtalt poliitilise demokraatia põhimõttel eksisteerida ning rakendatakse korporatsim selleks, et tagada kodurahu. Üldises korralduses tekivad probleemid, seega tuleb sisse viia uued elemendid, milleks on korporatsioonid (need on moodustatud funktsionaalsete esinduste põhimõtete järgi). 3. loeng Valitsemiskorraldus ja institutsioonid kohtud ja valitsused Nimetage mõned konstitutsiooniliste kohtute põhifunktsioonid? EL · Põhiseaduslik järelvalve vastuvõetud seadused peavad olema vastavad põhiseadusele *kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse · Instut. Vahelised konfliktide lahendamine · Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt) · Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid? USA ja UK
Ideoloogia ja usund omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus Põhiideed: Protest olemasoleva vaesuse vastu
ühiskonnale Kodanikeühiskonna tasandid n Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks; n Avalikkussfäär inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil; n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle
planeerida ja suuri muutusi ette võtta. 12 13 · Bürokraatliku poliitika teoorias rõhutatakse, et otsuste tegija roll organisatsioonis mõjutab oluliselt , kuidas ta probleemi käsitleb, kuidas ta on informeeritud ja kuidas ta otsuseid teeb. · Organisatsiooniprotsessi teooria oletab, et organisatsioon arendab kindlaid rutiinseid standardeid protsesside käsitlemiseks. Väljundid Kui poliitilised otsused on tehtud, saavad nad poliitilise süsteemi väljunditeks. Mõned analüüsijad leiavad kasuliku olevat eristada väljundeid, mis on otsused ja nende täitmine, ning tulemust, ehk seda mida need otsused tegelikult ühiskonnas muutsid. Tagasiside Riik vajab tagasisidet selleks, et aru saada kuidas tema otsused on keskkonda (ühiskonda) mõjutanud. Süsteemi püsivus.
1)Mis peab riigil olema, et olla riik? 1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on
paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust)
teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks. RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks 10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil.
Tööstusühiskonnas aga oli tööjaotus rohkem arenenud, mistõttu kujunes ka keerulisem ja läbipõimunum ühiskonna struktuur. Inimesre vastastikune sõltuvus muutus ühiskonna kooshoidmisel üha olulisemaks. Durkheimi meelest ongi tööjaotuse põhifunktsioon sotsiaalse solidaarsuse hoidmine. Samas võivad mitmed ühiskonnasuhete ulatuslikust muutusest tulenevad ohud seda solidaarsust kõigutada. Tööstusühiskond suurendas individualismi, mistõttu traditsioonilised institutsioonid, nagu perekond, kirik ja naabruskond, kaotasid oma rolli normide kehtestamisel. Selle tulemusena ohustas tööstusühiskonda anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Anoomia ja sotsiaalsete sidemete puudumine võib põhjustada enesetappe, sest indiviidil puudub vaimne tugi, et oma probleemidega hakkama saada. Surkheim on rõhutanud, et ühtviisi ohtlikud on inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia
n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2. Kaaslased 3. Kool 4. Massimeedia Täiskasvanueas lisanduvad: 1. Töömaailm 2. Totaalsed institutsioonid Poliitiline sotsialiseerumine n Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas suh-teliselt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem n Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: n poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa (üksmeelt, konsensust) ja on seega poliitilise süsteemi püsimiseks hädavajalik
Aristotelese filosoofia jõudmaks tänapäeva politoloogiasse. Lisaks on erinevus ka metodoloogias – USA-s kasutatakse tunduvalt rohkem kvantitatiivset, Euroopas kvalitatiivset lähenemist, kuigi viimastel aastatel on ka Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed
suhtes. 2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks. 3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri. 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool. 5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast, oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8
a. valimisõiguse b. teadmised poliitika kohta c. julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks d. perekonna e. meedia 3. Poliitiline sotsialiseerumine a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b. oskused poliitikas osalemiseks c. eesti keele oskus d. kodanikujulgus 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on a. reeglite rikkumine, karismaatiline domineerimine, legitiimsus b. osalemine, mitteosalemine ning kohandumine c. jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7
Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu,
oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse; poliitiline ideoloogia on erakonna või sotsiaalse liikumise tegevuse lähtekohaks integratsioon integreeritud ühiskondkooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes interventsioon, riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. interventsionistlik riik järelvalve institutsioonid riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll; järelvalve institutsioonideks on riigiehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid keinsianism ehk keinslus Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi
integratsioon (2), integreeritud ühiskond - kooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes Integratsioonifond (5) -Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest. interventsioon, interventsionistlik riik (2) - riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. järelvalve institutsioonid (2,3) - riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll. Järelvalve institutsioonideks on riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid kapitalism (1) - majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid
S. : hinge harmooniast see peegeldub naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid. Suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu : nähes endas halbu tundeid või meenutades oma halbu tegusid (südametunnistus). Järelikult on õnne jaoks oluline puhas südametunnistus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau tsivilisatsioonikriitika Loomulik inimene inimene, kes areneks ühiskonna mõjudest väljaspool. Enesearmastus- põhivajaduste rahuldamine. Sõltumatu : kuna tal pole põhjust teistele halba teha, sest ta ei võistle nendega ega püüa muljet avaldada. On kaastundlik inimene ning ta on oma eluga rahul. Ühiskondlik inimene inimene , kes on kasvanud ühiskonnas ja on seetõttu moraalselt korrumpeerunud
suurendab selle arenguvõimet. 8. VÕIM ÜHISKONNAS Riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. On võimu teostamise aparaat. Riigi tunnused: · Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle · Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad · Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: · ainelised omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha
suurendab selle arenguvõimet. 8. VÕIM ÜHISKONNAS Riik – institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. On võimu teostamise aparaat. Riigi tunnused: Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim – isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: ainelised – omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
Naisi nähakse pigem koduhoidjatena ja vanureid suguvõsaliikmete hoole all või tasulises hooldekodus. Ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad; riik omab kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud ning vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Institutsioonid: kohus, seadusandlik ja täidesaatev võim, keskpank, järelvalde institutsioonid nagu riigikontroll, inspektsioonid ja õigusvahemehed. Riigiasutusele iseloomulikud tunnused: neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia; nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; nende töötajaskonna moodustavad
tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisust interventsionistlik riik riik, mis sekkub ulatuslikult majandustegevusse intress raha hind; raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasutatavast rahasummast jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve järelevalveasutus riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike või parlamendi tegevuse seaduslikkuse kontrollimine: riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsman, inspektsioon kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui erakonnast sõltuva poliitilise figuuri mõju
Ka tänapäeval on mõningad piirangud: ·tervisepiirang valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. ·kodakondsuse piirang riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania
Nt Ideoloogia- mitmesuguste ideede ning vaadete süsteem, hoiakute ideeline alus. Nt Infoühiskond- infot tähtsustav ja seda ka kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Nt Infrastruktuur- piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Nt Institutsioon- majanduslik, riiklik, poliitiline vm sotsiaalne korraldus, tava v asutus. Nt Kolmas sektor (mittetulundus)- ühiskonna osa kuhu kuuluvad kodanikuõigusel põhinevat kasumit mittetaotlevad institutsioonid. Eesmärgiks on kaasa aidata ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Nt Konföderatsioon- lepingu alusel liitunud kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Nt Konservatism- vaenulikkus uuenduste suhtes. Nt Konstitutsiooniline monarhia- valitsemisvorm mille puhul monarhi võim on piiratud põhiseadusega. Nt norra kuningriik Liberalism- majanduse, poliitika ja ideoloogia suund mis rõhutab isikuvabadust ja vaba võistlust ühiskonnas. Nt
Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised. Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond, sotsiaaldemokraadid. Survegrupp-(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel).looduskaitseselts, ametiühingud. demokraatia võimalused ja ohud/võimalused: kaitsta üksikisikute võimu eest ja kaitseb tema vabadust, sest valitsemineon seadusega piiratud, edendab haridust ja sotsiaalset kapitali,
Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Riigivõimule ainuomased tunnused: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, riigivõimul on üks keskpunkt ja võimuasutuste kindel hierarhia, riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. Riigivõimu komponendid on asutused ja institutsioonid, ametnikud ja õigusnormid. Majandusliku võimu puhul tagab juhtpositsiooni majanduslik edukus. Kultuuri vallas tagab juhtpositsiooni pigem populaarsus, autoriteetsus. Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk 2 ülevalt- alla sõltuvusest. Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse
Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida 5 haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus:
Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19. Kodaniku 3 strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirchmani järgi on - Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
