· Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kirikukoolis,oli sotsialistide ajakirjanik,I MS heideti ta sotsialistide parteist välja,oli · Natsionalism ja faism rõhus rahvuse ühtusele,vaenlasteks sõdur. olid rahvuse reeturid,teised rahvad ja kommunistid. Faismi võidukäik itaalias: Diktatuuride tekkepõhjused: · 1921a valimistel olid fasistid edukad.kuid enamust ei saavutanud
majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada hiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavrdsust. Kommunism poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomanditeta hiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks juks klassi vistlus, kus tohib kasutada kiki vahendeid : relva abil vimu haarata.) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e. natsism on rmuslik liikumine ja petus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi videtavale erandlikkusele toetudes parema hiskonna loomist; seisnes ksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hvitamises. 6
pandi vangi, küüditati või tapeti 12. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said fasistid võimule Itaalias? 1922, oktoober, seaduslikult Mussoliini nim. Peaministriks ning seejärel riigipeaks peale ähvardust võtta võim. Kehv majanduslik seis, solvumine 1ms tulemuste pärast. Mussoliini populaarsus. 13. Iseloomusta fasistide ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Faism oma rahvuse ülisatmine, rahvas olulisem kui üksik inimene. Majandus oli kehv, eesmärk oli suurendada sõjalist võimsust. Ettevõteid kontrollis riik. Töötajate tööandjad kuulusid korporatsiooni. Parlamendil polnud võimu, sisepoliitika leebem kui Venes/Saksas. Salapolitseid (OVRA), Vastaste arreteerimine. Välispoliitika oli sõjakas vallutada uusi alasid 14. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said natsionaalsotsialistid ehk natsid võimule Saksamaal?
eraettevõtlus, sõjatööstuse arendamine. · Poliitikas ja ühiskonnaelus : üksikisiku tegevusvabaduse piiramine, poliitiliste erakondade tegevuse lõpetamine, salapolitsei, tsensuur, riigipoolne kontrollisüsteem, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada, valitsus surub oma tahte vägivaldselt peale, võim ühe juhi käes ning üheparteisüsteem. · Kultuuri ja ideoloogiate vallas: faism, oma ideoloogia pealesurumiseks kasutatakse erinevaid propagandavahendeid
aastaks alles jäänud vaid 1 400. 1930ndate aastate keskpaiku hakkas Hitleri rassilise puhastuse meetod järjest drastilisemat ilmet võtma, seni teaduses ja majanduses edukaid juute hakati igat moodi taga kiusama ja neile karme piiranguid kehtestama, kus nad tohivad töötada, kus istuda, kus astuda. Seepeale algas juutide massiline hävitamine erinevates koonduslaagrites. Erinevate hinnangute kohaselt hukkus Hitleri valitsemise ajal kuni kuus miljonit juuti. Rassilisusele oligi Saksamaa faism peaaegu kogu oma doktriini üles ehitanud. Selles oli “aaria rass” kõige kõrgem ning “juudid” kõige madalam. Natsid olid seisukohal, et üheskoos võisid elada vaid samarassilised. 5. FAKTE 9 Pärast teist maailmasõda Hitleri tervislik seisund halvenes märgatavalt. Ta olevat kannatanud ka parkinsoni tõve all. 19. märtsil 1945 andis ta käsu Saksa Riigi infrastruktuuri hävitamiseks, kuid
aastaks alles jäänud vaid 1 400. 1930ndate aastate keskpaiku hakkas Hitleri rassilise puhastuse meetod järjest drastilisemat ilmet võtma, seni teaduses ja majanduses edukaid juute hakati igat moodi taga kiusama ja neile karme piiranguid kehtestama, kus nad tohivad töötada, kus istuda, kus astuda. Seepeale algas juutide massiline hävitamine erinevates koonduslaagrites. Erinevate hinnangute kohaselt hukkus Hitleri valitsemise ajal kuni kuus miljonit juuti. Rassilisusele oligi Saksamaa faism peaaegu kogu oma doktriini üles ehitanud. Selles oli "aaria rass" kõige kõrgem ning "juudid" kõige madalam. Natsid olid seisukohal, et üheskoos võisid elada vaid samarassilised. Hitler kõnet pidamas II Maailmasõda Kodus kontrolli saavutamise järel asus Hitler, kes pidas Esimese maailmasõja järel sõlmitud Versaille'si rahulepingut sakslaste jaoks alandavaks, välispoliiti- kasse. 1938. aasta märtsis liideti Saksamaaga Austria, 23. augustil 1939. aastal
vaadelda ka kui vaadete süsteemi inimesele, riigile, ühiskonnale ja ajaloole. Alates 19sajandist võib eristada nelja konservatiivset voolu: · Liberaalne E.Burke (1729-1797), Benjamin Constant (1767 1830) · Romantiline tekkis 19saj alguses Saksamaal · Kontrrevolutsiooniline teoloogilised motiivid tugevad · Reaalpoliitiline kujunes 19saj teises pooles, Otto von Bismarck (1815 1898) Faism Faism (it fascimo, ld fascia side, liit, vitsakimp) juhikultust, militarismi ja rassismi propageeriv poliitiline ideoloogia. Nimetus pärineb Itaalias 1919 aastal tekkinud sotsiaalse suunitlusega radikaalsest natsionalistlikust liikumisest. Rajajad Benito Mussolini, Georges Sorel jt. Ehkki fasism pöörab tähelepanu sotsiaalsete probleemide lahendamisele, iseloomustab teda põlgus võrdsusideede, egalitarismi vastu, kus inimesi ei peeta
67% GDP-st avalikust sektorist. Sots. maa on näiteks ka Jugoslaavia. Kapitalismi näide: USA kapitalismi kõige tuttavam ja tulemuslikum näide, 65% GDP-st tuleb erasektorist. Lubab väga suurt eraomandit ja kontrolli tootmisfaktorite üle. Riigi alla on vaid maksud, sõjavägi, sotsiaalhoolekanne jms. Korporatism Korporatiivses riigis lubab riik iga tööstusharu suurimatel tegijatel määrata kindlaks riigi poliitika selles tööstusharus. Näit: Mussolini Itaalia 22-43 Faism Ei olegi tegelikult poliitiline majandus, vaid pigem ideoloogia (vastuseis kõigele, mis nõrgendaks riigi ühtsust ja riigielamentide harmooniat) ja massipoliitiline liikumine. Faism on: 1. Kommunismivastane ta on vastu klasside võrdsustamisele ja eraomandi kaotamisele. 2. Demokraatriavastane ta on vastu paljuparteilisele poliitikale kuna see on ebastabiilne. Seoses faismiga räägitakse mitmetest kesksetst teemadest:
1898. a. juulis avaldas Francis Fukuyama essee Ajaloo lõpp?. Fukuyama käsitluses hõivasid rõhutatult kogu esiplaani ajalugu ja poliitika ning filosoofilised osutused moodustasid dekoratiivse sõrestiku nende taustal. Tema essee põhitees on, et inimkond on 20. saj. lõpul jõudnud oma ideoloogilise evolutsiooni lõpp punkti, kus Lääne liberaalne demokraatia on saavutanud võidu kõigi oma konkurentide üle. Näit. faism hävitati jäädavalt II maailmasõjas, kommunism varises kokku jne. Järele jäävad ainult ajaloolise mineviku lokaalsed jäänused. Ajaloo lõpp ei tähenda veel igasuguse muutuse ja konflikti lakkamist, vaid lihtsalt igasuguse elujõulise alternatiivi ammendumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tsivilisatsioonile. Sotsialismi taandudes tõusis Lääne liberaalne demokraatia esile kui lõplik valitsemisvorm, viies ajaloolise arengu lõpule.
annaabi.ee 
