Poliitiline retoorika (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Majanduspoliitika alused

vihased, nende valijad pettunud“ (J.W. Müller) • Kriitiline hoiak eliidi suhtes on vajalik, kuid mitte piisav tingimus populismis süüdistamiseks, lisaks peab ilmnema ka pluralismivastasus, mis on ohuks demokraatiale ja vähemuste õigustele, kuid ka iga pluralismi vastane pole populist. Raske on piiritleda, kus lõpeb demokraatia ja algab populism, milline erakond või poliitik on vähem või rohkem populistlik, sõltub asjaoludest • Populism on poliitiline demagoogia • Populism on mingil tasemel populaarne, soosib kehvemaid ja toob väljatõugatud poliitikasse, kõnetab rahva nimel • Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas - põlisrahvas, lihtrahvas, ristirahvas, pärisrahvas jms 4.2. Populismi liigid • Parempopulism- rohkem vabadusi ja õigusi rahvale (tavainimestele); • Vasakpopulism- rohkem õiglust ja ümberjagamist rahvale eliidi arvelt;

Majanduspoliitika alused

14

docx

Propaganda mõju Eesti riigis

esinev propaganda on ikka see, milleks seda peetakse ning millist mõju avaldab selle negatiivsem külg. Vahel on ka oma eriala spetsialistidel raske määratleda piire agitatsiooni ja populismi vahel. Sellisel juhul enamasti proovitakse leida võrdlusi ning antakse enda objektiivne hinnang. Praegusel poliitmaastikul puuduvadki kindlat normid, mis paneks paika piire. Järgnevas võtan ka mina kokku Eestis esineva propaganda põhiaspektid ning proovin jõuda järeldusele, mis tasemel on poliitiline reklaam Maarjamaal. Taas kord alustaksin propaganda Eestis esineva vormi analüüsimist profesionaalsema hinnanguga, mis pärineb Reformierakonna liikmelt. Küsisin Renee Remmeli käest, millised võiksid olla piirid tolerantse propaganda ning labase populismi vahel. ,,Elu on näidanud, et piirid võivad vahest olla väga õhkõrnad ja hägused. Siin peab suutma iga mõtlev inimene ise langetada otsuse, usaldades selles kainet mõistust ja külma närvi"( Remmel 2009). Piiride

Uurimistöö

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00  19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid;  Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism;  Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991)  Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil  19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid.  Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil,  I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?),  II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast,  Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17

Ajalugu

77

xlsx

POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused

, nimetatakse olitoloogia traditsioonist? 1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus a. inimene loob kultuuri ja struktuuri b. inimene tutvub sotsialiseerumisagentidega c. inimene määratleb end ühiskonna suhtes d. inimene astub avalikku ellu 2. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab a. valimisõiguse b. teadmised poliitika kohta c. julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks d. perekonna e. meedia 3. Poliitiline sotsialiseerumine a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b

Riigiteadused

19

doc

Riigi ja valitsemise põhialused

n Kus asub see ühiskond inimajaloos? n Milliseid inimesi see ühiskond toodab? n Ühiskonnaelu seletamisel rõhk inimestevahelistel suhetel ja ühiskonnal, mitte üksikisikul n Huvi ühiskondliku elu vastu tervikuna n Tähendus tekkib ühiskonnas vastastikmõjutamise tulemusena n Rõhk inimkäitumise kontekstil Poliitika uurimise traditsioonid n Angloameerika pärimus: n Poliitikateadus kitsamas mõttes e politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted n Avaliku halduse uuringud: riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimused n Saksa ja Põhja-Euroopa pärimus: n Riigiteadused ühtse uurimisvaldkonnana n Totalitaarsed riigid: n Keelatud või salastatud (ka ENSV-s) Poliitika uurimise põhivaldkondi n Poliitikateooria ja poliitikafilosoofia n Maailmapoliitika, julgeolek ja diplomaatia n Võrdlev poliitika n Poliitikasotsioloogia

Riik ja valitsemine

19

docx

Diskursusanalüüs

küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada ­ seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias ­ Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti

Meedia ja kommunikatsioon

24

docx

Võrdlev poliitika

· Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsialiseerumine ja tarbimisühiskonna arenemine 4. Mis on feodaalriik, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Feodaalriik kujunes välja 3-13. saj. Tunnused: · personaalne vasalli ja kuninga suhe, mis on seotud õiguste ja kohustustega; · kuninga võim nõrk; · Euroopa rakukeste-laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri; · monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5. Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6

Võrdlev poliitika

24

doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine

Riigiteadused

Kommentaarid (0)