Majanduspoliitika alused (0)

MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, 
vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused:  – Ajalugu;  – Õigus; – Sotsioloogia  – Demograafia;  – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja  finantsmajandusõpetused  – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.)  • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuur  • Rahvastik ja sotsiaalne hoolekanne • Ressursi- ja keskkonnakaitse • Ettevõtluskeskkond (seadused jms.) • Tööandjate ja –võtjate, tootjate ja tarbijate sidustamine   2. 1. Majanduspoliitika • Poliitika- valitsemise , eesmärkide ja võimaluste ühitamise kunst  • Majanduspoliitika – (riiklike) abinõude kogum, mis on suunatud majanduslike 
eesmärkide saavutamiseks; 


• Eesmärgid jagunevad korra-, struktuuri- ja protsessipoliitilisteks või 
põhilisteks, teisesteks ja alleesmärkideks  • Aluseks ideoloogiad ja majandusteooriad: liberalism, konservatism, 
sotsialism, globalism jt.  2.2. Majanduskorra tüübid • Agraar-, industriaal-, teenindus- ja infoühiskonnad • Orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik (turumajanduslik), sotsialistlik kord • Uue - rahu ja õiglust tagava ideaalkorra otsingud (Platoni päikeselinnas kuni 
eluni teistel planeetidel)    2.3. Turumajanduskorrad • Liberaalne (vaba)turumajandus (Adam Smith, Milton Friedman, USA)  • Riigi reguleeritud turumajandus (John Maynard Keynes)  • Sotsiaalne turumajandus (Ludwig Erhard, Saksamaa) • Riigikorporatiivne turumajandus (Jaapan) • Segaturumajandus - käsk (plaan) ja turg koos (Hiina, Vietnam)   2.4. Ühiskonna põhiväärtused • Heaolu, põhiväärtuste püramiidid:  – Rahu;  – Vabadused, sh. inimõigused; – Turvalisus (eelkõige materiaalne ja sotsiaalne kindlustatus)  – Õiglus ja õigus (õigusriik) – Informeeritus ja läbipaistvus – Kaasatus ja tunnustus 2.5. Majanduspoliitika eesmärgid • Tööhõive tagamine • Makromajanduslik stabiilsus, sh. eelarve tasakaal, stabiilsed hinnad ja 
rahakurss, madalad intressid, maksud jne. • Ettevõtlusõiguse ja eraomandi kaitse • Õiglane konkurents • Ressurrsside ratsionaalne ja säästlik kasutamine  • Konkurentsivõime ja efektiivsuse kasvatamine


• Palkade, elatustaseme tõstmine jne.  2.6. Majanduspoliitika etapid • Olukorra analüüs ja eesmärkide seadmine • Vahendite (abinõude) kavandamine • Otsustamine vastaval taseme(te)l • Täideviimine (uuenduse juhtimine) • Kontrollimine (sh. otsuste parandamine, ergutamine või ka karistamine)  • Uus olukorra analüüs ja uued eesmärgid 2.7.1. Majanduspoliitika riiklikud otsustusinstitutsioonid   • Parlament;  • Valitsus, ministeeriumid, ametid;  • Kohus;  • Keskpank;  • President;  • Riigikontroll, inspektsioonid 2.7.2. Mõjutusinstitutsioonid • Rahvusvahelised organisatsioonid • Erakonnad  • Kutseühendused, liidud, seltsid, klubid jms. • Suured (turuliider) ettevõtted • Tööandjate ühendused  • Töövõtjate ühendused (ametiühingud) • Meedia • Maffia • Teadus-, nõuande- ja lobiasutused 2.3.7. Rahvusvahelised  majandusorganisatsioonid • Euroopa Liit, EKP, ESM • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) • Maailma Pank (WP) • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)


• Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (OECD) • ÜRO majandusorg.-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss)  3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika -  Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika:  -  ettevõtluspoliitika,     -  personali- ja palgapoliitika;      -  hinnapoliitika;     -  innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja 
efektiivne kasutamine   • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt:  Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika


3.3. Regionaalpoliitika • Poliitilised ühendused ja liitriigid • Majandusühendus (EL, ASEAN, SRÜ) • Kaubandusühendus (NAFTA, EFTA) • Tolliliit (EL ja Türgi) • Vabakaubandustsoon (Hiina eri tsoonid)  • Riikidevaheline regionaalne koostöö (Põhjamaade Nõukogu, Benelux, Balti 
koostöö) • Riigisiseste mahajäänud regioonide toetamine  3.4. Harupoliitikad • Kaubanduspoliitikad • Energeetika- ja tööstuspoliitikad • Põllumajanduspoliitikad • Transpordi (vee-, õhu ja maantee) poliitikad • Keskonnapoliitikad (maavarad, õhk, vesi, loomad, taimed jms.) • Sotsiaalpoliitikad  (tööaja, -ohutuse jne.) • Kommunaalpoliitikad (eluaseme, prügi jms.) 3.5. Majanduspoliitika valikud • Maht ja piirid (kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed) kasvuks   • Vahendid (seadused, määrused, põhikirjad, stiimulid, karistused, ressursid)   • Ümberjaotamine (valijate huvides)    • Kogemused ja uuendused   3.6. Riiklik vahelesegamine • Vahelesegamise tahe ja piirid:  -  - - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus  • Vahelesegamise maht (% SKT-st) • Reguleerimise maht valdkonniti väga erinev • Valitsusest sõltumatute institutsioonide vajadus: emissiooni(kesk)pank, 
kindlustus, konkurents, aruandlus ja statistika  4.1. Populism (majandus)poliitikas, mõiste


• Mõiste: populus/rahvas- poliitikastrateegia, mille keskmes on võimueliidi ja 
rahva tahte vastandamine; • Taotlus tugineda otsustamisel rahvaküsitlustele ja referendumitele, mis 
välistab sisulise ekspertiisi • Valimispopulism (lubadused kujundada rahvale meelepärast poliitikat, anda 
raha, teha reforme või viia ellu suuri muutusi)     4.1. Populismi mõiste täpsustused • Kõik, kes tahavad meeldida rahvale, pole veel populistid, „populistid on 
vihased, nende valijad pettunud“ (J.W. Müller) • Kriitiline hoiak eliidi suhtes on vajalik, kuid mitte piisav tingimus populismis 
süüdistamiseks, lisaks peab ilmnema ka pluralismivastasus, mis on  ohuks 
demokraatiale ja vähemuste õigustele, kuid ka iga pluralismi vastane pole 
populist.  Raske on piiritleda, kus lõpeb demokraatia ja algab populism, milline erakond või 
poliitik on vähem või rohkem populistlik, sõltub asjaoludest • Populism on poliitiline demagoogia • Populism on mingil tasemel populaarne, soosib kehvemaid ja toob 
väljatõugatud poliitikasse, kõnetab rahva nimel • Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas -  põlisrahvas, 
lihtrahvas, ristirahvas, pärisrahvas jms 4.2. Populismi liigid • Parempopulism- rohkem vabadusi ja õigusi rahvale (tavainimestele);  • Vasakpopulism- rohkem õiglust ja ümberjagamist rahvale eliidi arvelt; • Rahvuspopulism- rohkem õigusi põlisrahvale rahvusriigis ja rahvusriikidele 
globaliseeruvas maailmas;  Eliidipopulism- valimislubadused võimul püsimiseks 4.3. Populismi vahendid • Propaganda – pooltõdede ja valede esitamine, hirmutamine, müütide ja 
kuulujuttude levitamine, naeruvääristamine;  • Suhtekorraldus (PR) – analüüs, sihipärane eesmärgistatud kommunikatsioon   4.4. Populismi põhjused • Võimueliidi kaugenemine reaalsest elust, rahulolematus võimueliidiga; • reaalpoliitika kriis;  • Realistliku tulevikuvisiooni puudumine, reaalpoliitika kriis; 


• Tehnokraatia, oligarhia ja korruptsiooni kasv • Reaktsioon ebademokraatlikule liberalismile (Cus Mudde, 2013) 4.5. Populismi roll ühiskonnas • Protestimeelsuse kandja;  • Kardinaalsete muutuste algataja;  • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia  koondaja;  • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus   (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber 
keskharidusega modell Carmen Kass ja loosung „Rohkem seksikaid mehi“);  • Kodanikupalga kehtestamise lubadus kõigile kodanikele riigieelarvest 
(Erakond Eestimaa Rohelised valimislubadus Riigikogu 2011. a. valimistel)  • 15 aastaga Euroopa 5 rikkama riigi hulka (Andrus Ansipi 2007.a. 
valimislubadus); • Küttepuude ja kartuli jagamine Vabaduse väljakul 2009.a. septembris 
(Tallinna linnapea Edgar Savisaare korraldus);  • Tasuta ühistranspordi teemaline rahvaküsitlus ja selle kehtestamine Tallinnas 
2013. aastal • Indrek Tarandi Euroopa Parlamendi 2009.a. valimiste loosung „Vali inimene, 
mitte partEi“ • Eesti Konservatiivse Rahvapartei valimislubadus 2019.a. kahekordistada 
pensionid 4.8. Populismi levik maailmas • Donald Trump- ainult mina esindan tõelist rahvast, ameeriklasi, „America 
first“


• Hugo Chavez ja Nicolas Maduro- „Minuga valitseb rahvas“  • Recep Erdogan- „Loeb ainult see, mida minu rahvas ütleb“ ka opositsiooni ja 
surmanuhtluse suhtes Binyamin Netanyahu- viiekordne võitja, parim mõistukõneleja ja musklirahvuslane    • Kaubandustõkked ja siseturu kaitse • Riikide keskpankade allutamine valitsuse kontrollile, intressimäärade 
mõjutamine ja keskpankade juhtide määramine  • Rahatrükk, taotlused reparatsioonideks ja võlgade kustutamiseks, • Rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepingute mõju vähendamine 4.9. Populismi levik Euroopas • Marine Le Pen ja Nigel Farage – toome võimu Brüsselist rahvusriikidele tagasi  • Theresa May – viis ka L.-Euroopa riikides populistlikud ideed võimule 
jäljendades UK Iseseisvuspartei seisukohti • Victor Orban – „olen ebaliberaalne“ ja kaitsen ungarlasi võõraste (ka lääne) 
eest, kuid on EPP-s • Jaroslaw Kaszynski- „Õiguse ja Õigluse eest“- uued kohtunikud, suveräänsus   • Jörg Haider, Geert Wilders, Silvio Berlusconi, Matteo Salvini, Beppe Grillo, Jörg
Meuthen, Alexis Tsipras jt. • Timo Soini ja põlissoomlased • Rahvuslaste erakonnad Itaalias (Lega Nord), Saksamaal (AfD), Prantsusmaal, 
Poolas, Ungaris, Taanis, Rootsis, Soomes, Austrias ja mujal loodavad 100+ 
MEP kohta peale 26. mai EP valimisi • Volodymyr Zelenskiy- vana eliidi ja korruptsiooni vastu, lõpetab sõja, alandab 
(gaasi) hindu, tõstab elatustaset jne., kuid kuidas? • TV efekt- Ihor Kolomoisky (PrivatBank) erakanali presidendi komöödiaseriaal    5.1. Euroopa Ühenduste loomine • Jean Monnet – terase- ja söetööstuse ühtsele juhtimisele allutamise idee  • Robert Schumann – 9. mai 1950 • Konrad Adenauer – alustas sakslaste poliitilist rehabiliteerimist;  • Paul Spaak- Rooma leping ja Euratom- 1957; • Walter Hallstein- Euroopa Komisjoni esimene president, 1958. 5.2. Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon – kaitseb kogu EL huve, initsiaator ja täideviija


Euroopa Parlament – esindab EL kodanikke, kaasseadusandja Ministrite Nõukogu – esindab EL liikmesriike, peamine otsuste tegija  Euroopa Kohus – kaitseb EL õigust, otsustab kohtuasjades 5.3. Teised olulisemad Euroopa Liidu institutsioonid • Majandus –ja Sotsiaalkomitee – esindab organiseerunud huvigruppe; 
nõuandja • Regioonide komitee – esindab piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi; 
nõuandja • Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite laekumist ja kasutamist • Euroopa Keskpank – juhib rahapoliitikat  • Euroopa Investeerimispank – majandusarengu rahastaja • Euroopa Ombudsman – õigusvahemees, uurib haldusomavoli vastavate 
kaebuste põhjal 5.4. Agentuurid, ametid, fondid,  keskused ja instituudid • Keskkonnaagentuur-Kopenhaagen (1990) • Kutseõppe arenduskeskus – Thessaloniki (1975) • Narkomaania järelvalvekeskus – Lissabon (1993) • Ravimiamet – London (1993) • Siseturu Ühtlustamise Amet – Alicante (1994) • Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Bilbao (1994) 4.5. Agentuurid, ametid jms. • Tõlkekeskus – Luxembourg (1994) • Ülesehitusamet – Thessaloniki (1999) • Europol – politseitalitus- Haag (1992) • Eurojust – prokuratuurid (Haag),  Toiduohutusamet (Parma), Kaitseagentuur 
(Brüssel), Välispiiri jälgimise Agentuur (Frontex, Varssavi), Kemikaaliamet 
(Helsingi),  Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius), Haiguste Tõrje Keskus 
(Stockholm) jt.- 2002 5.6.1. Seadusloome Euroopa Liidus • Alates Amsderdami lepingu jõustumisest aastal 1999, on kolm peamist 
seadusloome protseduuri: – Heakskiit, nõusolekumenetlus


– Konsultatsioon, nõuandemenetlus – Ühisotsus, kaasotsustamismenetlus – koostöö - kehtib ainult EMUle 5.6.2. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõusolek (EP arvamuse avaldamiseks)  – EL laienemine – Ühinemis- või koostöölepingud – Valimised – Struktuurifondid 5.6.3. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõuanne (EP arvamuse avaldamine - 1 lugemine) – näit. põllumajandus – Nõukogu võib EP arvamuse võtta vastu või lükata tagasi – Nõukogu ei saa jätkata enne EP arvamuse saamist 5.6.4.Seadusloome Euroopa Liidus • Kaasotsutamine (kuni 3 lugemist) – Seati sisse 1993. aasta Maastrichti lepingu alusel – Laiendati Amsterdami ja Nizza lepingutega  – EP ja Nõukogu ühisseadusandjad = 2 lugemist – Puudub kooskõla - “Lepitusprotseduur”  – Leitakse kompromiss = võetakse vastu ühistekst 5.7.1. Euroopa Komisjon • 28 liiget (volinikku) • 17 poliitika peadirektoraati (DG) • 6 välissuhete direktoraati • 11 sise- ja üldtalitust • Ülesanded: õigusaktide koostamine ja järelvalve, poliitikate elluviimine ja 
eelarve täitmine, EL esindamine rahv. suhetes  5.7.2. Euroopa Ülemkogu


• Euroopa Ülemkogu = riigipeade kohtumised vähemalt kaks, kuid viimati üle 
kümne korra aastas poliitiliseks debatiks • 28 liikmesriiki, eesistumise rotatsioon  • Poliitilised suunised EL Komisjonile ja Euroopa Parlamendile 5.7.3. Ministrite Nõukogu • Liikmesriikide ministrid osalevad asjakohastel nõukogu koosolekutel otsuste 
vastuvõtmiseks, erinevad hääletussüsteemid • COREPER, liikmesriikide EL suursaadikute kogu, valmistab ette Nõukogu 
istungid • Komiteed ja eritöögrupi, näiteks kaubanduse, põllumajanduse, migratsiooni 
erikomitee, laienemisrühm jne.-  komitoloogia (üle 150)  5.8. Häälte arv M. Nõukogus   • 29 Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusm., Itaalia   • 27 Hispaania, Poola • 14 Rumeenia • 13 Holland  • 12 Belgia, Kreeka, Portugal, Tšehhi, Ungari   • 10 Rootsi, Austria, Bulgaaria  • 7   Taani, Soome, Iirimaa, Slovakkia, Leedu  • 4   Luksemburg, Eesti, Läti, Sloveenia, Küpros • 3   Malta 5.9. M. Nõukogu otsused • Ühehäälsus (vastuhääli ei tohi olla) - maksustamise, sotsiaalkindlustuse ja 
veel mõnede küsimuste puhul. • Kvalifitseeritud häälteenamus –  (73%), enamus riike (15) mis esindavad 
vähemalt 62% rahvast - enamike küsimuste puhul 5.10. Euroopa Parlamendi volitused • Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises (751 liiget) • Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve • Kontrollib ja teostab järelevalvet teiste institutsioonide tegevuse üle 5.11 Euroopa Parlamendi tegevus • Parlament töötab kuuplaanide alusel:


– 2 nädalat komitee koosolekuid (Brüssel) – 1 nädal poliitilise rühma koosolekuid (Brüssel) – 1 nädal õigusaktide vastuvõtmiseks - plenaaristungjärk (Strasbourg) -  12 korda aastas  – samuti “mini” plenaaristungjärk Brüsselis (2 päeva) - 6 korda aastas 5.12 Majandus- ja sotsiaalkomitee • 344 Euroopa ühiskonnaelu erenevate sektorite esindajat   • Jaotatud rühmadesse: tööandjad, töötajad, mitmesugused huvirühmad • Töö kuues sektsioonis (põllumajandus, maaelu arendamine ja keskkond, 
ühtne turg, tootmine ja tarbimine,transport, energeetika ja infoühiskond, 
tööhõive ja sotsiaalküsimused, rahaliit ja ühtekuuluvus,välissuhted ) 5.13 Eesti ja EL suhted • AUGUST 1991 - seati sisse ametlikud suhted pärast seda, kui Euroopa 
Ühendus tunnustas Eesti iseseisvust • JAAN. 1992  - Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde  akrediteeriti  Eesti suursaadik • 11. MAI 1992 - sõlmiti Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (Trade and Economic Cooperation Agreement) • JUULI 1994  - sõlmiti Vabakaubandusleping (Free Trade Agreement) Jõustus 1. Jaanuar 1995 • 1995  - sõlmiti Eesti ja EL assotsiatsioonileping (jõustus 1998) • 1998-2002 liitumisläbirääkimised 5.14 Eesti ja EL l.läbirääkimiste töögrupid (EL pol. struktuur)  Teadus ja teadusuuringud  Äriühinguõigus  Kalandus  Kultuur- ja audiovisuaalpoliitika  Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted  Kaupade vaba liikumine  Teenuste vaba liikumine  Energeetika


 Tööstuspoliitika  Tarbija- ja tervisekaitse  Põllumajanduspoliitika  Maksustamine  Finantsid ja eelarve  Kapitali vaba liikumine   Haridus  Tolliliit  Majandus- ja rahaliit  Konkurentsipoliitika  Statistika  Finantskontroll  Õigus- ja siseasjad  Regionaalpoliitika ja struktuurivahendid  Sotsiaal- ja tööpoliitika  Keskkond  Isikute vaba liikumine  Transport  Telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia  Muud teemad  Institutsioonid  Välissuhted  Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 5.15 Eesti ja EL ühinemine • 2003, aprill – liitumislepingu allkirjastamine • 2003, september  - referendum liitumise küsimustes - 67% poolt • 2004, mai  – EL liikmelisuse algus koos 9 teise riigiga  • 2007, detsember – Schengeni viisapiirkonnaga liitumine  • 2011, jaanuar – ühinemine euroalaga, krooni käibelt kõrvaldamine


• 2012- IT agentuuri rajamine Eestisse 6.1 Eesti majanduspoliitika institutsioonid • Valitsus- peaminister ja ministrid, ametid;  • Riigikogu, erakonnad;  • Kohtud, riigikohus; • Eesti Pank;  • Riigikontroll;  • Kohalikud omavalitsused  Mõjutusinstitutsioonid 6.2 Väikeriigi valikuvõimalused • Demokraatlik korporatism (rahvusriik) versus vabaturg • Korporatismi tüübid: liberaalne (Šveits, Holland) ja sotsiaalne (Austria, Norra) • Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava 
rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform,  • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne 
tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999),  • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud  6.4 Eesto majanduspoliitika erisused • Madal (0 ja 20%) tulumaks • Ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvaba • Konverteeritav valuuta (nn.valuutakomitee süsteem) • Tasakaalus eelarve, madal välisvõlg • Siseriiklike põllumajandustoetuste puudumine


• Rahvapensioni indekseerimine • Vanemahüvitise süsteem sündimuse tõstmiseks • Tasuta kõrgharidus    6.5 Eesti majanduspoliitika usaldusväärsus • Seadusandluse ja institutsionaalse infrastruktuuri kooskõla 
majandusarenguga • Seaduste jõustamise mehhanismid (sh. kohtusüsteemi efektiivsus) • Valitsusametnike võim, omavoli ja korruptsioon • Majanduskeskkonna stabiilsus, läbipaistvus ja etteennustatavus Rahvusvahelised hinnangud Eesti majanduspoliitikale • Heritage ja Fraser instituutide majandusvabaduste indeksid - kõrged • Konkurentsivõime – 30+ koht • ÜRO Inimarengu indeks – 30+ koht • Krediidi riigireitingud - stabiilsed AA+ • Bertelsmanni Fondi transformatsiooniindeks - 2.-3. koht   • ÜRO õnnelikkuse indeks - 55. koht