Pead viitama teksti all, kes on teksti autor. 5. Kuidas toimub Eestis teabesuhtlus riigiga? Mida kujutab endast riigiportaal eesti.ee? Kuna Eesti on e-riik siis toimub kogu suhtlus läbi interneti. Igal riigiasutusel ning linna- ja vallavalitsusel on veebilehekülg. Riigiportaal eesti.ee on riigiportaal, kus on kõigi Eesti riigiasutuste ja üldse riigiga seonduv info koondatatud. 6. Seleta mõisted: plagiaat, avalik-õiguslik meedia, kommertsreklaam, poliitreklaam, sotsiaalreklaam, e-teenused. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta. Avalik-õiguslik meedia on meedia, mis peab hoolt kandma selle eest, et rahvani jõuaks ka niisugune info, millest muud kommertskanalid pole huvitatud. Kommertsreklaam Poliitreklaam on reklaami alaliik, mis käsitleb poliitilisi organisatsioone (eelkõige
Nii loovadki poliitikud ise endast pildi, mis pole kuigi meeldiv. Propagandasse suhtumise keskmine arvamus on kuskil vahepeal moodustades enamiku. Ajajooksul harjutakse kõigega ning inimesed ei tee enam poliitpropagandast nii palju välja kui enne. Nad võtavad seda kui paratamatust ning ootavad lihtsalt järjekordse valimisperioodi lõppu. 2.2. Propaganda, agitatsioon või populism Tihti on diskussiooni, et milline poliitreklaam peaks olema. Vaieldakse, kas Eestis esinev propaganda on ikka see, milleks seda peetakse ning millist mõju avaldab selle negatiivsem külg. Vahel on ka oma eriala spetsialistidel raske määratleda piire agitatsiooni ja populismi vahel. Sellisel juhul enamasti proovitakse leida võrdlusi ning antakse enda objektiivne hinnang. Praegusel poliitmaastikul puuduvadki kindlat normid, mis paneks paika piire. Järgnevas võtan ka mina kokku Eestis esineva propaganda põhiaspektid ning proovin
See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära sõnastuses , poliitiline kontroll, poliitiline kaalutlemine, poliitiline õigustus, poliitreklaam ja poliitiline õhutamine. Järgides eelöeldut võime kokku võtta, et retooriline analüüs tähendab uurida lingvistilisi ja teisi veenmisega seotud semiootika vahendeid retoorikas. See oli retoorika, teine aste poliitilise retoorika uurimisel on sõnal poliitiline. Kõige lihtsam seletus on, et kõik mida poliitikud teevad oma ameti järgimisel võib käsitleda kui vahendit olla poliitiline. Selline poliitilise kontseptsioon vihjab, et poliitiline retoorika on
annaabi.ee 
