Propaganda mõju Eesti riigis (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Poliitiline retoorika

arvamuste kujundamiseks) · Spetsiifiline semiootiline meedia seotud valimistega, petitsioonidega (loosungid, valimiste programmid, valimiskõned, Tvintervjuud ja TV debatid, ajaleheartiklid jne) Kolmas aste. Andmete ettevalmistamine ja valik Tavaliselt kogutakse andmeid rohkem kui analüüsiks vaja. Edasised kokkutõmbamised on vajalikud, et saada kokku juhitav hulk andmeid. Kriteeriumid nagu representatiivsus/tüüpilisus, mõju, väljapaistvus, erandlikkus (ekstreemsed juhud), originaalsus vajaminevate andmete puhul aitavad valida konkreetse diskursuse fragmente. Neljas aste. Hüpoteeside formuleerimine Andmete pealiskaudne ülevaade lubab eraldada täpsemalt uurimisalloleva küsimuse ja töötada välja mõned hüpoteesid, mis on seotud antud teemaga. Uuritav küsimus võiks kõlada nii- · Kui parempoolne populistlik retoorika on ohtlik Austria demokraatiale, peaks seda selgitama a

Politoloogia

7

doc

Valitsemine: Demokraatlik ühiskond

3. Euroopa Parlamendi valimised Iga 5 aasta tagant Eestil on 6 saadikukohta Hääletada saavad vähemalt 18-aastased kodanikud k.a. ka teiste EL riikide kodanikud Kandideerida saavad vähemalt 18-aastased EV kodanikud Valimiste etapid 1. väljakuulutamine presidendi poolt 2. ettevalmistus-tehniline pool ja kandidaatide ülesseadmine 3. valimiskampaania e. propaganda häälte võitmiseks 4. eelhääletus-neile, kes ei saa/taha hääletada valimispäeval; toimuvad mõned päevad enne valimispäeva, hääletada saab jaoskonnas ja e-hääletusel 5. valimispäev-hääletus toimub ainult jaoskondades 6. häälte kokkulugemine, algab kohe peale valimisjaoskondade sulgemist 7. tulemuste väljakuulutamine-ametlikud tulemused mõned päevad peale valimisi Seadusandlik võim e. parlament 1. Ühekojaline

Ühiskonnaõpetus

1

odt

"Meedia juhib ja mõjutab meie elu"

Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati, kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt näkku

Eesti keel

33

docx

Avalike suhete põhjalik konspekt

viib ellu tegevusprogrammi, et teenida avalikkuse poolt mõistmine ja aktsepteerimine (Griswold, 1978). · Suhtekorraldus on spetsiifiline tegutsemisfilosoofia, mille järgi juhtkond koostab tegevuskavasid, mis oleks nii ettevõtte kui ka avalikkuse huvides. Pikaajalised, hoolikalt läbiviidud jõupingutused arendamaks ja säilitamaks tugevat, paindlikku ja positiivset konsesnsust kõigi siht- ja sidusrühmadega, kellele institustsiooni tegevus mõju avaldab. ( Steinberg1958) Jäämäe sündroom suhtekorralduses Suhtekorralduse peidetud ehk jäämäe veealuse osa moodustavad: Juhtidenõustamine, Uuringud ja analüüsid Programmide planeerimine Programmide hindamine Seega kõik need tegevused, mis on esmapilgul silmale nähtamatud ning reegline leiavad aset organisatsiooni sees. Frazer seitel on kokkuvõtvalt öelnud, et efektiivse suhtekorralduse eesmärk on

Avalikud suhted

20

doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

34

docx

Suhtekorralduse eksamiteemad.

esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste eksperimentide ja tõestuste terviklik süsteem  Teadmiste, arvamuste, väärtuste ja normide terviklik loogiline süsteem, mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele Suhtekorraldusega seotud alad Äri Juhtimine Organisatsioonikäitumine Sotsioloogia Politoloogia Psühholoogia Meedia ja kommunikatsioon Massikommunikatsiooni teooriad Kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju  Uses and Gratification Theory  Agenda Setting Theory Uses and Gratification teooria Inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad, kuidas ja millal meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad Miks kindlad sihtrühmad meediat kasutavad? Kas: Meelelahutuseks? Vajaliku info leidmiseks? Agenda Setting teooria Agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele ütelda,

Suhtekorraldus

33

pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

.................................................................................. 32 3 Sissejuhatus Antud uurimustöö teemaks on ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus. Kõige enam on keskendatud(tähelepanu pööratud)riigikogu valmistele, täpsemalt VII-XII valimisteni. Teema valiti, kuna on väga päevakohane ning puudutab kõiki Eesti Vabariigi kodanikke. Uuritavaks osutus see, kui palju inimesi käib valimas, kuidas nad valimistel osalevad ja mis põhjusel ei käida valimas . 4 1 Uurimisküsimused 1.1 Sekundaarandmete analüüs Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust?

Inimgeograafia uurimismeetodid

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Eesti uusima aja ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)