Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga
Juhendaja:
Õpilane:
Väimela 2013
Sisukord:
Sissejuhatus.............................................................................................3
Fibo müüritis........................................................................................4,5
Piirangud, deformatsioonivuugid , viimistlus ............................................5
Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7
Kokkuvõte...............................................................................................8
Kasutatud kirjandus.................................................................................9
Sissejuhatus:
Seekordses referaadis räägime lähemalt fibo plokk müüritise ladumisest, selle soojustamisest ja välisfassaadist. Materjal on otsitud internetist.
Fibo müüritis
Müüritise all mõistame liitmaterjali, mis on saadud müüri ladumisel ( kivid , plokid + mört). Müüritisel (kui materjalil) on oma omadused – tugevus, deformatiivsus jne. Paljud nendest omadustest on seotud teatavate konstruktiivsete nõuete täitmisega müüritise tegemisel. Müüritise tugevusomadused on ainult siis kivikonstruktsioonide üldiste reeglite järgi määratavad:kui müüritis on monoliitne; kui on täidetud kivide omavaheline sidumine ülekattega;kui nii horisontaal- kui ka vertikalvuugid on mördiga täidetud (või kui on kinni peetud nende täitmise tingimustest). Müüriseotisel on kahene funktsioon: esiteks peab müüriseotis tagama müüritise töö võimalikult ühtse materjalina;teiseks võib seotisel olla esteetiline väljund, kui müüritist eksponeeritakse viimistlemata välispinnaga.
Suurt tähtsust omab Fibo plokkide ülekate müüritises ja ülekate peab olema minimaalselt ≥1/4 ploki pikkusest. Võib julgelt väita, et Fibo toodete kasutamine ei sea arhitektidele ja projekteerijatele piiranguid ning turvaline on kasutada ühest materjalist (kergkruusast) valmistatud tooteid, mis käituvad erinevates olukordades (näit.mahumuutuste osas) ühte moodi. Tänu plokkide ja silluste laiale nomenklatuurile saab ehitada erinevatele nõudmistele vastavaid konstruktsioone.
Plokkide valikul peab arvestama hoone funktsiooni, suurust ja seintele mõjuvaid koormusi . Siin üheseid lahendusi ega reegleid ei ole ning iga konkreetse olukorra peab lahendama projekteerija .Müüritise ladumise juures tuleb kindlasti jälgida ka seda, et Fibo 5 plokke ei tohi ilma projekteerija nõusolekuta asendada Fibo 3 plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100 /600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi- armatuuri . Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks). Bi- armatuur tuleb sängitada korralikult mördikihi sisse nii, et see ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline jätkamine tuleb teha seina sirgel osal ning armatuuride ülekate peab olema vähemalt 300 mm. Nurkade armeerimisel tuleb lõigata üks bi-armatuuri varras katki ja teist varrast tuleb siis vastavalt nurgale painutada. Müüritist on soovitav tihedamalt armeerida suuresildeliste avade tugipinna postide all, kus võivad tekkida suuremad pinged. Kui soovitakse ehitada kihilist välisseina (kandva seina plokk + soojustus + välisvoodri plokk), siis tuleb vooder müüritisega siduda roostevabade müüriankrutega, mille kulu on 4 tk/m².Teatud olukordades võib Fibo plokkidest laotud müüritise vertikaalvuugid täitmata jätta, sest ei ole täpselt teada, kui suurt mõju see müüritise tugevusele avaldab. Ka projekteerimisnormid ei võimalda seda otseselt arvutada vaid ainult eeldavad, et müürikivi (plokk) peab olema korralikult sängitatud. Sängituspinnaks loetakse müürikivi (ploki) pealmist ja alumist pinda ladumisel. Sellegipoolest on välja kujunenud reeglid, kuidas erinevates olukordades võib toimida. 100 mm ja 150 mm laiused plokid laotakse alati täidetud vertikaalvuukidega. Laiemate plokkide puhul, kui kandvate seinte vahekaugus on 5-6 m ja koormused müüritisele on 15-25 kN/m võib vertikaalvuugid täitmata jätta. Horisontaalvuugid võib väikeste koormuste (15-25 kN/m) ja ploki laiusest alates 200 mm laduda õhkvahevuugiga. Kindlasti tuleb laduda täisvuukidega kõik tulepüsivust ja helipidavust nõudvad seinad.
Piirangud
Müüritise suurim lubatud saledus mördivuugiga ladumisel on 1/27 ehk 100 mm plokist võib ehitada kuni 2,7 m kõrguse seina.Kandvate seinte minimaalne laius võib olla 150 mm.Sisemiste kandvate seinte minimaalne laius võib olla 200 mm, siis saab paneelid toetada mõlemalt poolt seinale ja jääb piisavalt ruumi betooniga monolitiseerimiseks.Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Fibo plokkidel on avatud struktuur, mis nõuab müra isoleerimiseks, tule tõkestamiseks ja tuule- ja vihmakindlaks tegemiseks krohvimist .Fibo plokid imavad müüriladumisel mördist vähe vett ning seetõttu ei toimu kivinemine kiiresti. Seda peab eriti arvestama õhematest (100 mm ja 150 mm) plokkidest müüritise ladumisel, sest müüritis võib „ujuma“ hakata. Raskemates ilmastikuoludes tuleb jälgida ehitusperioodi keskel vahepealseid kivinemisi.
Deformatsioonivuugid
Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks pragude teket seinas. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuukidega on võimalik jagada seinaosad piisavalt väikesteks osadeks , et vähendada pragude tekkimise ohtu.
Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsioonivuuk tuleb ette näha: kui seina pikkus on üle 10 m;sooja ja külma seina liitumisel;erinevalt koormatud seinte ristumisel;erinevatest materjalidest seinte ristumisel;juhul, kui muutub seina kõrgus ja laius.Kuna müüritis on deformatsioonivuugi kohalt katkestatud, siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahjulike mõjude eest.
Viimistlemine
Siseviimistlus
Kuna Fibo plokid on täpselt mõõdus ning nendest oskuslikult laotud müürid ühtlaselt tasapinnas ja sirged , siis reeglina piisab Fibo müüri pahteldamiseks 3-5 mm tasanduskihist. Sellise kihi tegemiseks sobib hästi tsemendil baseeruv täitepahtel weber TT. weber TT on niiskus-, külma- ja kuumakindel ning seda võib kasutada kõikide ruumide seinte tasandamiseks , alates vannitoast ja saunast , lõpetades tamburi ja elutoaga. weber TT oskuslikul pinnalekandmisel saavutatakse piisav siledus tapeedi alla. Siledama pealispinna saamiseks tuleb TT-ga tasandatud seinad viimistleda weber LR+ või weber VH-ga. LR+ ja VH on peened viimistluspahtlid, mis tagavad sileda pinna värvi, tapeedi või muu viimistlusmaterjali alla. weber LR+ sobib ainult kuivade ruumide (eluruumid) seinte ja lagede pahteldamiseks. weber VH on tsemendil baseeruv viimistluspahtel ning seda võib kasutada lisaks eluruumidele ka vannitubade, pesemisruumide, trepikodade ning muude niiskes ja ka külmas keskkonnas olevate ruumide pahteldamiseks. Kui alusmüür on ebatasane, sobib seina tasandamiseks krohvisegu weber. stuck 313. weber.stuck 313-ga võib teha kuni 25 mm paksuse tasanduskihi. Üksikute aukude ja lohkude täitmisel (pistikupesad, kaablisooned, torude läbiviigud) võib kihipaksus olla kuni 5 cm. weber.stuck 313 on tsemendil baseeruv niiskus-, külma- ja kuumakindel krohvisegu, mida võib kasutada nii sise- kui välistingimustes, kuivades ja märgades ruumides. See segu sisaldab ka kiudusid, mis armeerivad segukihi ühtlaselt ning aitavad ära hoida pragude teket. weber.stuck 313-ga tasandatud sein tuleb enne värvimist või tapetseerimist pahteldada weber LR+i või VH-ga.
Välisviimistlus
Soojustamiseks ja fassaadi ehitamiseks on lahendusi palju. Populaarsematest lahendustest soovitame õhekrohvisüsteeme WeberTherm ja WeberMin. Pikaealise ja kvaliteetse tulemuse garanteerib ThermoRoc-lahendus. WeberThermi näol on tegemist nn õhekrohvisüsteemiga, milles polüstüteen (EPS) paigaldatakse seinale spetsiaalse kleepsegu weber.threm 305-ga ja tüüblitega (weber 394, weber 396). Soojustusmaterjali peale tehakse umbes 5-6 mm paksune kahekihiline armeerimiskiht seguga weber. therm 310. Esimesse kihti tuleb sisse suruda ka armeerimisvõrk weber 397 ning teise kihi peale kandmist võib alustada alles peale esimese krohvikihi täielikku kuivamist. Enne viimistluskrohvi tegemist tuleb aluskrohvi pind kruntida weber.prim 403 krundiga, mille toon peab vastama viimistluskrohvi toonile. Viimistluskrohvi materjali saab valida erineva terasuuruse ja fraktuuriga krohvisegude hulgast, mida toonitakse Weber ja NCS värvikaartide alusel.
Teise populaarne lahendus on WeberMin. WeberMin on oma ehituselt sarnane eelpool kirjeldatud WeberTherm lahendusega, kuid polüstüreeni asemel kasutatakse soojustuseks jäika mineraalvilla (nt. Isover FS-30). Jäiga villa eelis polüstüreeni ees seisneb tulepüsivuses.
ThermoRoc on eelmistest lahendustest erinev, sest tegu ei ole õhekrohvisüsteemiga, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega terasvõrguga armeeritud lahendusega. Kuna ThermoRoc-süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks poolpehmet villa (nt. Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 2 cm paksune krohvikiht, siis kasutatakse villa ja krohvikihi kinnitamiseks seinale roostevabast terasest ankruid. Kõigepealt kinnitatakse seinale ankrud, seejärel surutakse villaplaadid neist läbi ning siis paigaldatakse ja fikseeritakse soojustuse pinnale metallist raabitsvõrk. Pärast võrgu paigaldamist tehakse esimene krohvikiht. Krohvimiseks kasutatakse kiududega tsementkrohvi weber.stuck 313. Esimese kihi paksus peab olema ca 8-10 mm ja krohvivõrk tuleb paigutada krohvikihi keskele. Pärast esimese kihi kuivamust tuleb teha teine, 8-12 mm kiht, samuti weber.stuck 313-ga. Seejärel kaetakse pind viimistluskrohviga.
Viimistluskrohvide valik on lai:
Scratch – tüüpi (K) krohvid – need on nn. tera -tera kõrval krohvid, mis jätavad ühtlase kareda pinna. Valikus on 1-3 mm täitefraktsiooniga krohvid.
Rillen – tüüpi (R) krohvid – need on uurdelise pinnastruktuuriga krohvid (rahvakeeles „kooreürask“, „ussi-muster“). Valikus on 1,5-3 mm täitefraktsiooniga krohvid.
Pritskrohvid – need kantakse pinnale krohvipüstoli või -pumbaga. Valikus on 2 mm, 3 mm ja 5 mm täitefraktsiooniga krohvid.Viimistluskrohve toonitakse Weberi ja NCS-värvikaardi alusel. Kvaliteetse ja pikaealise tulemuse tagavad weber.pas 460 ja weber.pas 461 silikaatkrohvid ning weber.pas 480 ja weber.pas 481 silikoonkrohvid. Need viimistluskrohvid on saadaval ämbris valmissegatuna, objektil tuleb need ainult seinale kanda. Weber-i sortimendis on ka traditsioonilised lubi - tsement viimistluskrohvid (weber.star 220, weber.star 224, weber.star 240, weber. vetonit 201 jne).Kui tegemist on mitteköetava külma hoonega, mida ei soojustata, on soovitatav Fibo müürid krohvida ~2 cm paksuse kihiga . Krohvimiseks sobib eelpool mainitud weber.stuck 313. Kvaliteetse tulemuse tagab ka weber.therm 310, mille kihi paksus külma müüri peal peab olema 8-10 mm. Nende lahenduste kasutamisel ei jää Fibo plokist müüritis viimistluskrohvist läbi kumama.
Sokli viimistlemiseks soovitame kasutada weber.vetonit Kivipuruviimistlust, mis on külma- ja niiskuskindel, mehaaniliselt tugev ning tänu erinevale värvivalikule ka visuaalselt nägus. Kivipuruviimistlus sobib ka tugevate kivifassaadide ja tsementkrohviga kaetud seinte viimistlemiseks. Tegu on kahekomponentse lahendusega, mis koosneb liimsegust ja kivipurust. Liimsegu on 4 värvitooni: valge, hall, tumehall ja punane. Kivipuru on 5 värvitooni: helehall, hall, must, punane ja pruun. Pinnale kantakse kahes kihis: kõigepealt liimsegu ~3 mm paksuse kihina ning seejärel visatakse kivipuru värskesse liimsegu kihti ja surutakse kummipõhise hõõrutiga kinni.Keldrite ehitamisel tuleb Fibo müüritis väljastpoolt katta hüdrosiolatsiooniga, et vesi hoonesse ei tungiks. Enne hüdroisolatsiooni pealekandmist peab Fibo müüri tasandama ja selleks sobib weber.therm 310 – piisab 1-2 mm paksusest kihist , et ploki krobeline pealispind siledaks saada. Pinnase niiskuse kaitseks kaetakse vundament bituumeni baasil lahusega weber.tec 901-ga. 0,5-1,0 mm kiht tagab, et niiskus müüritisse ei tungiks. Kui on oht, et sade- ja pinnaseveed on kõrgemal, tuleb keldriseinad katta 3-4 mm paksuse bituumenmastiksi weber.tec Superflex 10 kihiga.
Kokkuvõte:
Fibo plokk müüritist on väga käepärane ja lihtne laduda ning viimistleda, selle tegemiseks on loodud spetsiaalsed ja kvaliteetsed vahendid mida on lihtne kasutada, lisaks on ka palju erinevaid moodusi kuidas viimistleda fassaadi. Referaat on 9 lehekülge.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.weber.ee/fibo-plokitooted/weber-tooted/tooted/fibo-kergplokid/fibo-plokk.html