TKTK
ga plokirea. Tavaliselt laotakse plokid ½-kivise ülekattega. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks kasutatakse kummi- haamrit. Paikakoputatud plokki ei tohi enam liigutada, sest liigutamine halven- dab ploki ja mördi naket. Pärast ploki paigaldamist eemaldatakse vuugist väl- junud liigne mört. Sarruste ja müürisidemete paigaldamine 21. Ladumise käigus paigaldatakse plokk- müüri projektis ettenähtud sarrused. Sarrused peavad olema puhtad. Sarru- sed asetatakse plokis olevasse soonde mördikihi peale. Sarruse ümber peab 24. Akna- ja uksepõskedes paigaldatakse geks, tõstetakse sarrust näiteks naelte jääma vähemalt 15 mm kaitsekiht. Sar- igasse vuuki roostevabast terasest side. abil. Ava kohal ei tohi sarrust jätkata. Sil-
Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas · aluspinnas- looduslik pinnas ehitiste all · planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- alusp...
Maandustakistuse lubatavuse täpsemaks kontrolliks arvutatakse rikkel tekkiv maandusvool (mis on võrreldes kaitsejuhis kulgeva vooluga suhteliselt väike) ja selle järgi maanduspinge, mis ei tohi olla suurem kui 50 V. Olenevalt pinnasest ja hoone suurusest on ühepereelamute vundamendimaanduse maandustakistus enamasti vahemikus 2 kuni 10 W, korruselamutel 1 kuni 5 W. Vundamendimaandust saab kasutada ka vai- ja plokkvundamentide korral. Sel juhul on maanduselektroodideks vaiade ja plokkide sarrused, mis peavad olema varustatud väljaviikudega ja mis tulevad omavahel nt. ribateras-ühendusjuhtide abil kokku ühendada. Olemasolevatel hoonetel ei ole paigaldisemaandust sageli üldse olemas.
1. Mis ? 1. Erikrohvid tavapärasest mörtidest erinevate või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid 2. krohvimajaka ribad krohvimine algfaasis, täitekrohvmördist tehtud mördi või mu juhtribad 3. masinkrohv mördipumba ja suruõhu abil laotatud krohv . 4. krohvivõrk krohvi tugevdamiseks 5. polümeerkrohv ainult viimistlus krohvina, vihmakindel 6. mineraalne viimistlus krohv kuivseguna 7. silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil 8. kraapkrohv siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9. terassikrohv veega pestab kuivkrohv 2. MisMis? 1. Sideaine - aine, mis kivistudes liidab kasutatud täiteaine. 2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases valmistatud mördid: happekindlad, akustilised, soojaisolatsiooni- ja tulekaitsemördid. 3. Õhekrohv ühe m...
Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi. Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk. Betooni ajalugu Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini
on keeruline. Raketis peab olema vastupidav sellele tulevatele koormistele ehk siis betoonile. Armatuur tuleb paikutada sisse. Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga. Sarruse ümber olev jää takistab või nõrgestab betooni nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev betoonitarind) soojendatakse niipalju, et valatav betoonisegu ei jahtuks. Soojendamiseks võib kasutada näiteks auru või infrapunakiirgust. Betoonisegu soojendamine
suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku
Eeltööd Pärast raketise paigaldamist eeltöödeldakse vormi pinda vormimäärdega. Vormimääre vähendab betooni ja vormi vahelist nakkumist, nii et raketise saab kergelt eemaldada, vastupidavus suureneb ja saadakse siledad betoonpinnad. Vormimäärdena kasutatakse happevabasid rasvu nagu vormiõli või vaha. 2.3 Betooni sarrustamine · Raudbetoon koosneb betoonist ja terasvarbadest. Seda nimetatakse terasvarbadega sarrustamiseks. · Terasvarvad on tugevdustraat, betooni sarrused või terasvõrk. · Ilma teraselementideta võiks betoon transformeeruda ja isegi laguneda, teraselemendid peavad koormusele vastu. 8 · Ehitustööstuses mõjuvad betoonelementidele surve- ja tõmbejõud, harvem ka tõukejõud. · Tõukejõu neelavad betoonelemendid, tõmbejõu peavad neelama teraselemendid. Betooni ja terase kooskasutamise eelised on:
Valtsmetall tooted on enim ehitusel kasutusel olevates metallmaterjalides. Need valmistatakse peamiselt terasest, vahel ka alumiiniumi ja vase sulameist. Näiteks tehakse profiilteraseid:ümarteras, leht-teras, karpteras, T-teras, rööpad jne. Tõmmatud toodetest tehakse traati ja peenemaid torusid. Valatud toodetest tehakse ahjutarbeid, kanalisatsiooniturisd. Sarrusterased terasvardad, mida kasutatakse betooni valamisel. Tema ülesandeks on vastu võtta tõmbejõude. Sarrused on kas sileda või reljeefse pinnaga. Lisaks veel väiksed detailid: naelad, kruvid, mutrid, needid, poldid jne. Korrosioon. BETOON. Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad, nad tekitavad tehiskivi, mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest,
· Peenemad torud Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist) Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) · Kruvid(puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid) · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallist ehitusmaterjalid: · Sarrused paigaltatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st
Mõõtmisreeglid: - sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s - sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile - sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) - sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm
Sarrustamistööd Sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s Sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile Sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata Sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) Sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile Sarrused rühmitatakse tüübi järgi: võrksarrus, varbsarrus (kalasaba-, sile jne) Eraldi näitatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms Sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel Kohtbetoneerimistööd Mahtude arvutamisel tuleb aluseks võtta projektlahendis toodud betoon- ja raudbetoontarindite mõõtmed
Mõõtmisreeglid: - sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s - sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile - sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) - sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
