50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
proxemon
Õppematerjali autor
...................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine............................................................................................
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses
tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a plokkseotis ja b ristseotis plokksüsteemis seinal, c müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi 3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises: a, b ja d -- ühe, poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine klassikalises plokkseotises, c ja e -- poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine lihtsustatud plokkseotises, f -- mineraalvattmatt-täidisega 43 cm paksuse tellisseina plokkseotis, g -- kahe kivi paksuse seina nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7
Vundamendid ja välisseinad in-h/plokk in-h/m² – plokk 600 x u 300 x 200 0,05 0,41 – plokk 600 x 350 x 200 – ladumine, sarrustamine 0,045 0,37 – pumpvalu 0,08 Vaheseinte ladumine in-h/plokk in-h/m² – plokk 0,05
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimis
3. MÜÜRITÖÖDE MATERJALID JA NENDE OMADUSED. 3.1. KIVID JA PLOKID. Kõik kivid on oma olemuselt haprad materjalid, see tähendab, et osakestevahelised sidemed on nõrgad. Sellised materjalid töötavad üsna hästi survele, kuid halvasti tõmbele. Müüritöödel kasutatakse looduslikke kive ja tehiskive ning plokke. Looduslikke kive kasutatakse kandekonstruktsioonis tänapäeval harva, kuna nendest müüri ladumine on väga töömahukas. Lubjakivi survetugevus on 30 ... 60 MPa, tihedus 1,8 ... 2,6 T/m3. Põhiliselt kasutatavad tehiskivid on a) tellised - silikaattellised, survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3; - savitellised (põletatud), survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3; b) betoonplokid - Columbia-kivi, survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3; c) kergbetoonplokid - keramsiitbetoonplokid Fiboplokid survetug
Keskmise pinge vaadelda kivi- ja muust Eristatakse nn - ridasillust, alusel määratakse materjalist silluseid. kaarsillust (võlvi) ja kõrget vertikaalkoormus ja Monteeritavad sillused - tala (talaseina). Kõrge tala kontrollitakse neid põikseina Monteeritav sillus tõstetakse puhul on vajalik müüritise osasid, mis ristuvast seinast müüri ladumise ajal ava peale, armeerimine. Võlvi tugevust kaugel, kuna sel juhul võib peale seda müüri ladumine konyrollitakse võlvi lukus, eeldada vaba nõtkumist. jätkub. Kasutatakse nn -- võlvi all kaldpragudele ja 22.Kiviseintega kõrghoone mittekandvaid ja kandvaid välisseina läheduses lõikele. konstrueerimine: silluseid. Esimesel juhul on Armeeritud sillused - põhitähelepanu kõrghoone sillus ettenähtud ava peale Kasutatakse armeeritud 10
Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada vajalik veetihedus. Armeerimine Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5 – 1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalist. Armatuur paigaldatakse ka sillus- ja sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga. Betoneerimine Müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid. Samas enneaegne betoneerimine, kui vuugid ei ole saavutanud piisavat tugevust, võib põhjustada plokkide nihkumist. Sellest tulenevalt on betoneerimine lubatud alles peale seda kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse: ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist. 24. Gaasbetoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Poorbetoonväikeplokkidest võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid (praktikas siiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid