Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plokkmüüritised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plokk, õõ, müür, kõr, plokki, sarrus, lõõr, tari, mört, betoo, betoon, plokid, väl, rindi, projek, kont, ment, kontrol, liselt, tatud, müüritis, ladumine, vuuk, gust, kvali, vuugi, vunda, silluse, ladumise, ratu, sarruse, esime, müüritise, avade, kerg, soone, hori, ülevaatus, gaad, verti, horison, vahesein, brigaad, ajanorm, müüritöötugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a plokkseotis ja b ristseotis plokksüsteemis seinal, c müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi 3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises: a, b ja d -- ühe, poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine klassikalises plokkseotises, c ja e -- poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine lihtsustatud plokkseotises, f -- mineraalvattmatt-täidisega 43 cm paksuse tellisseina plokkseotis, g -- kahe kivi paksuse seina nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7
võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure veesisaldusega v liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Fibo Plokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist
Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk); mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid ); autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc’i plokid); pressitud betoonkive ( Columbia-kivi ). Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokke) seina struktuur on poorne, mille tõttu isoleerib ta hästi soojust ( betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel.
...................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine............................................................................................
3 ) P L O K K S E O T I S E J A M I T M E K I H I L I S E S E O T I S E V Õ R D L U S Seotise liik Iseloomustus Plokkseotis Mitmekihiline seotis 1. Pikikiviread 2. Täidisread (kvalifikatsioon) 3. Tugevus 4. Mittetervete kivide vajadus 5. Tootlikkus 6. Soojapidavus 7. Pragunemiskindlus 4 ) K E R G S E I N A D 4.1.3 TELLISTE LADUMINE TÖÖRIISTAD KONTROLLMÕÕTERIISTAD 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 13 TÖÖVÕTTED LADUMISE JÄRJEKORD MÜÜRSEPA TÖÖKOHT SEIN S M S M TÖÖ ORGANISEERIMINE Töölis-te arv Kutsekvalif
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING nesplokide ladumine ja betoneerimine REFERAAT ppeaines: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 32/42 Juhendaja: A. Ruk Tallinn 2009 Sisukord: 1 Üldised soovitused........................................................................................................................3 2 Madal betoneerimine.................................................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine......
......................................................4 Tulepüsivus..................................................................................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür........................................................................................................................6 Seinad...........................................................................................................................................7 Sillused.........................................................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus...........
Looduskivi 8 4 Tehiskivid Tellised Savitellis, tsement- tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö tööline: line: <30 kg. 9 Tellised Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast
Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine. Hea nakkega mört nakkub ka tellise otsa külge ja ei kuku selt kivi paigaldamisel maha. Mört peab olema hästi töödeldav. Töötlemise seisukohalt sobivalt plastne, sitke ja voolitav.Sobiv plastsus tähendab et tellist on võimalik õigesse asendisse paigaldada kergete käeliigutustega. Kui müürsep laseb tellise lahti ja tellis jääb samasse asendisse ega liigu kohalt on mört sobiv. Vasar mördi (mitteplastne segu) korral tuleb tellis paigale koputada.
pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega. Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. (Silikaat AS) 1.2. Mört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasi- kandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes
valmistamise eelduseks on, Mahumass: 2200 peab kivis olema puhas et nad oleksid ühe käega kg/m ,3 värvus kvarts või Al dioksiid. haaratavad ja tõstetavad. hall.Kasut 5.Mördid ja nende Mass: 4-6 kg, väikeploki portlandtsementi ja omadused: mört kooseneb mass ei tohi ületada 30 kg. kvartsliiva. tavaliselt sideainest liivast ja ·Savitellised ·Väikeplokid tehakse veest. Mört liigitatakse valmistatakse savi ja erinevatest vastavalt koostisele liiva segust, mis materjalidest.Plokkide *põhimört *peen e.kergmört. põletatakse ahjus
teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri kõrguseks on 14*100 Kui müür tuleb kahe tasandi vahele siis vuukide mõõtmete määramisel vaja arvesse võtta ülemise mürikihi ja näiteks laevahele tuleb lisa rõhtvuuk. Müürikihte tuleks endistviisi ühepalju 14 tükki kuid vuuke 1 rohkem. Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha
............................................................ 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis ...................................................................................... 5 Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................
Mördi koostis on tavaliselt sideaine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, -nakkuvus kividega -plastilisus (töödeldavus, mört on hästi laotatav müürile), -hea võime hoida endas vett, -vähene agressiivsus. Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutamiseks. Tuntumad klassikalised mördid on: -tsementmört, -segamört, -lubimört. Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees. Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui vees. Tuntum õhksideaine on õhklubi, hüdrauliline tsement.
Poolekivi puhasvuuk vahesein 1000 m2 Töö kirjeldus on lubatud maksimaalselt H/200, kus H on tarindi vaba kõrgus. Materjali maksumus Vahelae kohal võib telje kõravlekalle olla maksimaalselt +/- 8mm. Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine. Kuna tegu on Materjal Kulunorm Kogus Hind Summa m2 hind Tarindi kõverus on lubatud maksimaalselt H/250. Rõhtvuugi mittekandvate vaheseintega ei ole vaja müüritist armeerida, vajalik Silikaattellis
.................................................................. 5 1.7.2 Eriotstarbelised tellingud................................................................................................6 1.8 Tellingutel töötamine.............................................................................................................6 1.9 Tõsteseaded............................................................................................................................6 2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid.....................................................................................7 2.1 Üldist......................................................................................................................................7 2.2 Raketis....................................................................................................................................7 2.2.1 Valuvorm.......................................................................
püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel. - konstruktsiooni liik: määratakse konstruktsioonielemendi asendi, kuju ja töötamisviisi jär-
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumist alustatakse silluse otstest nn kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn lukukivi paigaldamisega. Max lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes
kahe normaalsuurusega eluruumi kütmiseks. Ristlõike pindala on 80x93 cm = 0,75 m2 ja ümbermõõt 3,46 m. Ahi kütab 30-35 m2 suuruse toa Laskuvate lõõridega ahjud kolde tagumisest osast tõusevad kumad gaasid mõõda avarat tõusulõõri ahju lae alla kus nad korraga pööravad ahju külgedel asuvatesse lõõridesse laskunud võlvile suubuvad gaasid ahju esiküljel olevasse tõusulõõri tõusevad jälle ahju lae alla ja pöörduvad läbi viima lõõri korstnasse Koldevõlvi ladumine Pärast seda kui kolde külgseinad ja esisein on laotud 42-50 cm (6-7 tellisekihti) kaetakse kolle võlviga. Koldevõlv tehakse tulekindlatest samott- tellistest. Võlvi ladumist alustatakse võlvi kandadest ja lõpetatakse võlvi keskosas asuva lukukiviga. Kannakivid toetatakse külgseintele, võlvi vuugid tuleb teha õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi
ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. · Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: · Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. · Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana. · Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega. · Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid. · Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks.
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3. Vertikaalselt koormatud armeeritud müüritis
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
paigaldajat. Lisa 3. 3.2.6. Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele Geodeedid käivad objektil mitu korda, esmalt enne vundamendi taldmikeplokkide paigaldamist, teisalt peale paigaldamist, vahetult ennem monoliit betoonvöö ehitamist ja seejärel peale betoonvöö kivistumist. Geodeedid markeerivad teodoliidiga killustiku padjale, taldmikuplokkidele ja betoonvööle projektijärgsete seinte telgede täpsed asukohad, mille järgi vundamendi seinaplokid paika laotakse. Plokid tõstetakse paikka teleskooptõstukiga Cat TH 417'ga. Lisa 3. 3.2.7. Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi taldmiku plokkidele Monoliitne betoonvöö konstrueeritakse taldmikuplokkide peale, tasandamaks taldmikuplokkide paigaldamisest tulnud ebatasasusi ning tagamaks kaalu ühtlasemat jaotust. Betoon tuuakse mikseriga Mercedes- Benz Actros 3241. Taldmikuplokkidele ehitatakse vajalikud rakised, armeeritakse ja seejärel betoneeritakse monoliidina. 3.2.8
puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need
Tallinna Ehituskool Raketised REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 12 Tallinna Ehituskool SISUKORD Page 2 of 12 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Paljusi väike maju ehitatakse puidust, aga selleks et mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada. Vundament tehakse betoonist ja selleks, et betoon valada peab olema raketis. Rakedised tehakse kohapeal laudadest ja kui on olemas, siis kasutatakse ka igasuguseid puitplaate või tellitakse kusagilt. Muidu tehakse väike maju ka betoonist. Selleks, et betoonist seinu, talasi, poste ja lagesi teha peab olema raketised, kuhu selle betooni valada. Isegi taldmiku tegemisel on vaja raketist. Seinaraketis Aluspinnas tuleb kaevata
Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1. tardkivimid tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on
annaabi.ee 
