Maagid- pronks, raud, Majanduslikult huvipakkuvad kivimid. Keskahelik- paljudestparaleelseest lõhedest tükeldatud võimas mäestiku ahelike süsteem. Ookeanide külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Vulkaaniline saarkoor- vulkaaniline rida, mis valub süvikusse Kuumad täpid- kuumade kivimite ülessulamiskollete ja maapinnale tõusukoht. Kontinentaalne rift- Võrkkerge laes, venituspinged, kolmeharulised rebendid, mida mööda tõuseb üles magma. Vulkaan- maakorde tekkinud lõõr või lõhe,kogu süsteem, mda mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale. Vulkaand võivad olla kustunud, suikuvad või aktiivsed.Vulkaane leia litosfääri laamade piirialadel. Islandi ja Vaikse ookeani ''tulerõnga'' vulkaanid.Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida -Aafrika v vulkaanid. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel. Nad on erineva räni-sisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja
M aakera siseehitus ja areng Maa siseehitus maakoor vahevöö tuum Maapinda kujundavad jõud Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad
GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU KUUMAVEEALLIKAD ISLANDIL ISESEISEV TÖÖ Töö eesmärgid:
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub
Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused. *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut
Muutke teksti laade Teine tase vulkaanilise Kolmas tase kraater tuha pilv Neljas tase Viies tase vulkaanituhik laava (temperatuur lõõr kuni 1000°C; kiirus kuni 700- magma maakoor (temperatuur 700°C - 4.04.2011 7 1200°C) Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase VULKAANIDE ASUKOHAD
* Kõrgmäestike all 80km. * Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff pakkunud kivimmass. 13
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U S vulkanism M A A T E A D U S
a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete
järjekord Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks Aegkonnad - pikad perioodid - vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond, ürg ja aguaegkond. maavärina kolle-tekkekoht Maa sees. epitsenter-koht maapinnal mis asub otse maavärina kolde kohal maalihe-pinnase kihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul tsunami-maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. vulkaanilõõr-lõõr vulk. sees mis ühendab magmakollet maapinnaga geiser-kuuma vee ja auru allikas süvakivim-keskmise- kuni jämedateraline magmakivim. mineraal-kivimi väike tahke koostisosa, looduses tekkinud. maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara geoloogia-teadus maa ehitusest geoloogiline aeg-ajavahemik mis võrdub maa vanusega 4.5milj aastat ajastu-aegkonna lühem osa.
..................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned daikid ja tardunud magma kihtsooned sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära , paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks
suurimad järved. Vesuuvi graater Pinnamood Etna Etna asub Euroopa kõrgeimal saarel. Sitsiilia,kus asub Etna on valdavalt künklik ja põhja osas mägine. Peale Etna vulkaani leidub seal teisigi kõrgeimaid kohti. Etna Etna pinnamood Ehitus ja liik Vesuuv Vulkaan on koonuse- kujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on lõõr, mis ühenduses magmakoldega. Magmakoldega on ühenduses daikid ja sillid. Vulkaani ehitus Vesuuv on kihtvulkaan. Ehitus ja liik Etna Purskega kaasnevad laavaplahvatused. Laavaplahvatused paiskavad kraatrist välja hõõguvad ained. Etna on kihtvulkaan. Etna on Alpide lõuna Kiht vulkaani läbilõige poolseim kõrgeim tipp. Purske tüüp ja ajalugu
Vesuuv Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned - daikid ja tardunud magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks
Vesuuv Vulkaani asend: Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant
(näiteks Vaikse ookeani ümbritsevat tulerõngast) Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohad Maa pinnale. Need ei tee kaasa laamatriive. Kontinentaalne rift kuum täpp paksu mandrilise laama all-> võlvkerge, sulatab maakoore kivimid->venituspinged->rebend(kolmeharuline -> kont. Rift. Rebendeid mööda tõuseb üles magma. Kont. Rift on pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega VULKAANID Vulkaan maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa
(Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Mandrilise koorega laamaosad ei vaju vahevöösse. 3.3 Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas)
vabanemise tõttu toimunud tõuge. Magma Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust & gaasidest küllastunud kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud & suurema osa gaasidest kaotanud magma. Vulkanism maasisese soojusenergia poolt põhjustatud nähtuste kogum, mille tagajärjel magma & gaasid tungivad maapinnale. Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik. Tegevvulkaan vulkaan, mis purskab vahetevahel või pidevalt. Kustunud vulkaan vulkaan, mille purskamisest ei ole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid.
vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega?
vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega?
laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid on näiteks Kljutsevskaja Sopka, Vesuuv jne. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult, nende kraatrit täidab laavajärv. Kilpvulkaanid on näiteks Mauna Loa Havai saarel. 3. Vulkaanide ehitus Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava (joonis3) ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. 4. Tuntumaid vulkaane
– ühe soonega plokid 0,4 0,23 – kahe soonega plokid 0,4 0,47 – soojustusega plokid 0,4 0,4 – lõõr 0,1 Vundamendid ja välisseinad in-h/plokk in-h/m² – plokk 600 x u 300 x 200 0,05 0,41 – plokk 600 x 350 x 200
Kilpvulkaan: Kujuliselt madal, lai. Need on ookeanides (peamiselt). Magma: basaltne, vedel, räni ja gaasidevaene, kiiresti voolav, rahulik purse, plahvatust ei kaasne, voolab rahulikult, voolab mitu kuud järjest. Kihtvulkaan: Tüüpiline koonusekujuline vulkaan. Koosneb pursetekihtidest. Peamiselt asetsevad mandritel. Magma: Graniitne magma, mis on paks, räni ja gaasiderohke ja aeglaselt voolav ja purse on sageli plahvatusohtlik. Kihtvulkaanil on: Kraater, lõõr, laava mis voolab juba ülevalt alla ja magmakolle, mis on vulkaanisees. Gaasid ja tuhk tulevad ülevalt lõõrist välja. Maavärinad: Neid piirkondi kus sageli esinevad maavärinad, nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinad esinevad Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani
3.Kahe ookeanilise laama kokku põrkamine,mille tulemusena 1 laam sukeldub maa sisse:*maavärinad *süvikud *okea mk hävimine *vulkaanid *vulk saared *kivimite moondumine *NT: Filipiini laam,Vaikse ook laam 4.Kahe mandrilise laama kokkupõrge:*kurdmäestikud *maavärinad *NT Himaalaja mäestik-Euraasia laam, Araabia laam 5.Laamade nihkumine küljetsi: *maavärinad*vulkaanid *NT Põhja-Am läänerannik- San Andrease murrang VULKAANID ...on koonusekujulised mäed, mille sees on lõõr, mida mööda magma,gaasid, purustatud kivimite massid maapinnale jõuavad. Magma-e sulanud kivimid maa sees jaguneb: *basaltne-aluseline, SiO2 sisaldus kuni 50%, hästi liikuv, gaasivaene, vedel, pärit astenosfäärist *graniitne-happeline,SiO2 sisaldus kuni 75%, viskoosne(poolvedel), aeglaselt liikuv, rohkem gaase, tekib mandrilise maakoore üles sulamisel Magmalaava *laavas gaase pole, Maa sees *magma Maa peal Basaltgraniit *B-kiire *G-aeglane Maarid-sisselangenud vulkaanikraatritesse
muuta pelgalt helgema kuumuskindla värviga üle võõbates. 7 [H1] KORSTNAD Vanimad korstnaga ahjud ehitati sageli ruumi välisnurka ja korsten välisseinale. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati korstnaid paigutama hoone keskele. Sageli üritati, et korsten (või korstnad) paikneks katuseharja suhtes sümmeetriliselt, mille nimel ei peljatud korstnat pööninguosa ulatuses ka viltuselt ehitada. Vanadel korstnatel on sageli vaid üks lõõr, kuhu suunati kõik kolded. Tänapäeval peaks siiski igal koldel oma lõõr olema, lisaks tuleb silmas pidada ventilatsioonilõõre, 8 kuigi need võivad paikneda kõik ühes korstnas. Kaitseks ilmastiku eest ehitati korsten hoonest väljas olevas osas paksemana. Vanasti, kui ei olnud veel saadaval ilmastikukindlaid telliseid, tuli korstnaotsa sageli korrastada. Seda püüti küll kaitsta
süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik) *Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad *Laamde liikumine küljetsi: tugevad maavärinad, takistavad teineteise liiumist(San Andrease murrang) *Kuumad täpid - süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nim kuumadeks täppideks. (Hawai ja Kanaari saared) *Mandriline rift ehk Mandriliste laamade lahknemine: Ida-.Aafrikas 3.VULKAANID Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. Kus esineb? · Laamade äärealadel - laamade põrkumisel ühe laama serv sukeldub teise alla (Vaikse ookeani tulerõngas, nt Nazca + Lõuna-Ameerika laam, Andid) - laamade lahknemisel laamad eemalduvad üksteisest (Atlandi ookeani keskahelikul, nt Island) · Kuuma täpi piirkonnas (Vaikses ookeanis, Hawai) · Mandrite sisealadel kontinentaalse rifti piirkonnas (Ida-Aafrikas)
ajaarvestusele Maal Maakoor Maa tahke pindmine kest, koosned põhiliselt ränirikkaist kivimeist. Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Tuum asub maakoore keskel. Laam litosfääri osa, mis piirneb sisemiselt aktiivsete vöönditega. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mi son vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Vulkaan - looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Maavärin sismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Aluspõhi pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel lasub pinnakate Pinnakate ehk kvarternaarisetted. Pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
P.2.2 Pinna temperatuurid ja ohutuskaugused. Tabel.1 Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad
- rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava Magmakolle- vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores Lõõr- magma liikumistee koldest kraatrisse Laava- maapinnale voolanud magma Magma liikumisel maakoores ja selle pinnale, tekivad magma-ehk tardkivimid. Maa sees tekivad süvakivimid, näiteka gabro ja graniit. Maa pinnal tekivad peeneteralised basaldid. Vulkaaniline materjal Vulkaanide kuju ja koonuste kasvukiirus sõltub vulkaaniliste produktide iseloomust. Nende omavaheline vahekord on erinev eri vulkaanitüüpidel ja erinevatel tegevuse ajalõikudel.
kuumeneda jõudnud välispinnal pragusid - ahju paisumine on ebaühtlane. Selle vältimiseks tuleb ahjulõõride vaheseinad, see on ahju kogu massiiv tuleb laduda lapiti tellistega. Soovitav on teha lõõrid ristküliku kujulised, sest siis on lõõri sisesinte pind suurem. Mida suurem on lõõri sisepind, seda rohkem soojust võtab ta vastu. Pikliku ristlõikega lõõri pikem külg asugu alati lõõri välisküljel. Pikliku ristlõikega lõõr tehakse 10-15 cm lai. Lõõri siseseinte konarused, nukid, sisseulatuvad kivid jne takistavad gaaside sujuvat voolu Katikud Kohtades kus hoonete puitosad asuvad korstnate, ahjude ja seintes asuvate suitsulõõride lähedal, tuleb nad lõõridest eraldada nn. tuletõrjevahedega. Viimased võivad olla tühjad või täidetud mittesüttiva materjaliga. Harilikult täidetakse see vahe müüritisest kaitseribaga nn. katikuga
mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse sellest ka erinevus vanuses. Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas)
sukeldub ookeani-alune laam mandilise laama alla ja sulab seal (subduktsioon) - Põrkumise piirkonnas esineb: - Maavärinaid - Vulkaane - Mäestike teke (kurrutused) - Süvikud - Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille
Maa-aluse tule kütteaineks peeti väävlit ja 7 bituumenit. Usuti, et tugev torm võib õhu-ja veemassid maa sisse suruda. Sel viisil püüti seletada vallanduvaid aurupurskeid, laavavoolu ja kaljulahmakate väljapaiskumist. Maailmas on umbes 300 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned ja tardunud magma kihtsooned võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetakse laavaks lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakaid, mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks
paljude ruutkilomeetrite laiused · sügavalt maa seest saab maavarasid allmaakaevandusi rajades · ulatuslikus karjäärid muudavad reljeefi, kõrvaldavad käigust metsa- ja põllumaid, tekitavad järvi, kaevandused võivad sisse variseda, aherainest kuhjuvad terrikoonikud, kaevandused võivad alandada põhjavee taset jne. · rekultiveerimine nõuab kapitalimahutusi. Litosfäär 3 (vulkanism) Mõisted: vulkaani ehituse mõisted (vulkaan, kraater, lõõr, magmakolle, kivimkehad e intrusiivid), magma, laava, vulkaanide liigid, kuumaveeallikad ja geisrid, aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid Vulkaanide paiknemine: (vt joonis lk 82 ja 63 Avita õpik 2002 või Maailma atlas lk 72, 73) Ülesanne: nimeta kuulsamaid, kõrgemaid jne vulkaane, näita kaardil. Kus on vulkaanide levikualad? (Subduktsioonialad, laamade lahknemise alad, kuumad täpid; vt laamade liikumise viise) Kuumad täpid (punktid) (vt Avita, lk 85).
Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale. MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad Vulkanism- protsesside kogum, hõlmab magama teket ja selle tungimist maapinnale Magma- gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA
jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised
veeaur temas kondenseeruda samottellist ( ¼ kivi). vähendamine. Pliidi korstna siseküljele ja Ahjudes laotakse tulekolde kasutamine on rohkem toimuks pigi eraldumine lagi võlvina. Suitsukäigud on mõeldud kiire kuumuse korstnast väljapoole.skeem põhilisteks soojusvahendus saamiseks pliidi plaadil, 10.2. kondensaadi oht tekib kohtadeks. Iga kolle peaks soojamüüril on ka siis, kui lõõr on liiga suur( võimaldama mingil teisejärguline, täiendav eriti tihti vanadel hoonetel). määral soojust salvestada. funktsioon. / Ahjud on Eestis laotakse korsten Pliitidel kasutatakse soojuse mõeldud suurema hulga traditsiooniliselt hoone sisse salvestamiseks soojamüüri soojuse salvestamiseks. (mujal ka välja) punastest (truupi). Soojamüürid Soojus salvestatakse
Samas see ei tähenda osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultrviolettkiirgus kõik elava maa peal. Osooniaugud esinevad eelkõige polaaraladel, eriti antartika piirkonnas. b. Analüüsi etteantud rahvastiku püramiidi ja otsusta, kas antud diagramm iseloomustab nooreneva või vananeva rahvastikuga riiki. c. Kaardi tundmine 14. a. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Vulkanism Vulkaan kujutab endast maakoode tekkinud lõõr, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Seisult võivad vulkaanid olla kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed- pidevad või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanite keskahelikes. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui
– osaline regressiivne lähiassimilatsioon. k. Mõne diftongi järelkomponendi madaldumine: *ai > ae; *äi > äe; *oi > oe (*aika >> aeg, *päivä >> päev, *poika >> poeg) – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. Dissimilatsioon – assimilatsiooni vastand (häälikud muutuvad erinevaks) Nt kui sõnas on kaks r-i, siis laenamisel üks asendatud l-ga või n-ga: *rööver > röövel, *rüüter > rüütel, *rööre > lõõr, *rekrut > nekrut. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. 1. Asepikendus (Veske-Collinderi teooria). Seotud järgsilpide vokaalide kaoga. Kvantiteedi kompensatsioon esimeses silbis – pikenes esisilbi vokaal, diftong või mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä
täpi vulkaanid kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel. Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest. Avavust mille kaudu magma maapinnale liigub nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmakoldest magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv.
c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal. 48. Geisrid, fumaroolid Fumaroolid mädalõhn,väävliühendid,lõhe
Keskosa kivimid on oluliselt nooremad, kui keskosast kaugemal olevad VULKANISM JA MAAVÄRINAD vulkanism – protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores laava – enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magma, mis purskab vulkaanist vulkaan – looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal o suurimad vulkaanid tekivad laamade kokkupõrkealas o vulkaani purse võib olla plahvatuslik või pidev laava ja suitsu immitsemine kraatrist või pragudest. Sõltub vulkaani ehitusest ja kivimite happelisusest
Üldiselt laotakse korsten punasest savitellisest, vahel ka silikaadist. Korstna seinapaksus on tavaliselt ½ kivi (12 cm). Korstna lõõrid on üldiselt kivi või poole kivi kordsed. Sobivad lõõri möödud - ahi, pliit, saunakeris, ventilatsioonilõõr; - kamin, väikeelamu katlamaja; - pole soovitav kasutada suure sisemise hüdraulise takistuse tõttu. Parema tõmbe saavutamiseks kasutatakse viimasel ajal metallsisekesta lõõris. Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad.
7. VULKANISM JA MAAVÄRINAD 7.1. Vulkaanid Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel ning jagunevad kuju, laava omaduste ja leviku põhjal kihtvulkaanideks ja kilpvulkaanideks. Avavust, mille kaudu magma maapinnale liigub, nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Maailmas on loetletud umbes 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivsed
o Sill (plaatjas magmakeha) o Lakoliit (seenelaadne) o Lopoliit (kausilaadne) o Batoliit (suurim korrapäratu) o Stokk (batoliidi lae väljasopistus) · Vulkaanilised: o Laavavool, laavakate (suurimad purskekivimi kehad) o Laavakuppel (lõõrist väljasurutud materjal) o Vulkaani koonus (lõõrist väljasurutud materjal) o Nekk (magmaliste kivimitega täidetud lõõr) o Radiaalne daik Effusiivsete e. purskekivimite lasumuskuju määravad ära laava kogus (laavakate), viskoossus, purske mehhanism, väljavooluala reljeef. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: a) rööpsed (ühilduvad), b) lõikavad e põiksed 69. Batoliit, stokk, lakkoliit, lopoliit, nekk, daik, sill nende intrusioonide olemus. 16
Praktikas või- karburaatõriteks. Karburatsiooni paremaks mõist- vad sellised segud mootorisse jõuda ainult tema oskamatul miseks vaadelgem selle käiku lihtsaimas karburaatoris käivitamisel. (joon. 24). Millist küttesegu vajab mootor? Külma mootori Karburaatori põhiosad on ujukikamber ja segu- käivitamisel vajatakse rikast segu; selleks tuleb kar- kamber e. lõõr. Kütusekraani avamisel voolab ben- buraatoris valmistada ülirikas segu (l : 4 ... l : 6), sest osa siin paagist ujukikambrisse. Teatud taseme saavutamisel temas olevast bensiinist kondenseerub enne süütemomenti suleb bensiini juurdepääsu ujukiga ühendatud nõel- kokkupuutel külmade detailidega. klapp. Koos bensiini taseme langusega ujukikambris
annaabi.ee 
