Taimed Anni Vanemb 11A Sisukord · Kullerkupp · Sinilill · Pääsusilm · Näsiniin Kullerkupp · Kullerkupp (Trollius europaeus) · Mitmeaastane taim. · Levinud Euroopas,Väike- Aasias,Eestis,Põhja-Ameerikas. · Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda kullerkupp. · 25...30 kullerkupu liiki Sinilill · Sinilill (Hepatica nobilis) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias · Tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. · Umbes 6 liiki
Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus] Silène Põisrohi Stellària Tähthein Trientàlis Laanelill Trifòlium Ristik Vacc`inium Mustikas Verònica Mailane V`icia Hiirehernes [viitsia] V`iola Kannike Centaurèa Rukkilill, c`yanus jumikas
Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena. - Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul. - Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad
Oh mu vend, mu sõsar, naine, Ema, isa, isamaa! 3) Küll on lainte hiilgus ilus 4) Pääsukese silm Küll on lainehiilgus ilus, Lendamine, lidin ja laul, Ilus hiilgus mere veel. Taevasina, kevade aul: Küll on tähehiilgus ilus, Päikeseselge ilm, Ilus hiilgus ülevel. Pääsusilm! Minu kullakese silmad Ilusamad enam veel Kui see tähehiilgus kõrgel, Kui see hiilgus mere teel. Aga kullakene kaugel, kaugel olma otsata. Tuhat merd on meie vahel, Tuhat lainet lõpmata. Luuletus „Helin“ on autobiograafiline ja räägib selles, kuidas koos vanusega hakkasid ilmnema ka mured ja kohustused. „Isamaale“ on isamaaline luuleus ja sellega on tahetud edasi anda kunagist Eestimaa vaevatud olukorda. Armastusluuletus „Küll on lainte hiilgus
Evelin Teiva - kooli ja päevakeskuse juhataja, telefon 58 234 042 Asukoha aadress: Lille tn 8,Lääne-Virumaa, Rakvere 44311 Telefon: (+372) 32 45115 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.kirilill.edicypages.com/ Seisuga 01.09.2012 osutatakse teenuseid 37-le Lääne-Virumaalt pärit kliendile ja MTÜ Kirilill on tööandjaks 27-le inimesele. Tutvustus Ühingul on kaks osakonda: 1. Päevakeskus Päevalill 2. Rakvere Lille Kool koos arendusrühmaga Pääsusilm Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm: Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on:
Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas § Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid.
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3 Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände. Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus taimeliik, mis sai endale nimeks saaremaa robirohi . Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga ja lõunapiiril alpi võipätakas. Kasvab
paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. Ökoturism Eestis Eesti ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid eeldusi ökoturismi arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka vähemalt mobiiltelefoniside kogu maa. Mitmed Lääne-Euroopas kadunud või haruldased taime- ja loomaliigid, näiteks sinilill, pääsusilm, hunt, toonekurg jpt. on meil veel üsna tavalised. Kui turismi kavandada mõistlikult, saab paljusid neist jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju. Ökoturismi arendamine Eestis Eesti külaliikumise KODUKANT teisel seminaril 1993. aasta maikuu lõpul Soomaal
Nad püüavad õhust taimedele olulist lämmastikku ja töötlevad selle taimedel kättesaadavaks. Bakterid saavad taimelt vastu toitaineid (suhkrut). Järelikult on tegemist kahe organismi koostöö ehk sümbioosiga. (1) Liblikõielistest kasvavad niidul ristik, hiirehernes, aashernes. Lisaks kõrrelistele ja liblikõielistele kasvab niidul veel palju teisi taimi. Näiteks tulikad, kellukad, härjasilmad, karikakrad, käpalised (käokeel, kuldking), härghein, kullerkupp, pääsusilm. (1) 3. LOODUSLIKUD JA KULTUURNIIDUD 3.1. Looduslikud niidud Niidud on tekkinud puude langetamisel karjamaade, heinamaade ja põldude tarbeks. Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata. Pärast puude mahavõtmist hakkasid lagendikul metsataimed asenduma rohkem valgust vajavate niidutaimedega. Inimene ei külvanud ega istutanud neid taimi. Niimoodi kujunenud niitu nimetatakse looduslikuks niiduks. (1)
Turvas on enamasti hästi lagunenud ja tema tüsedus keskmiselt 1 m. Sood Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände. Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus) ja lõunapiiril alpi
· Enamik lamminiite on meil teisese tekkega kooslused, st inimene on need metsamaa arvelt raadanud. · Viljakas, kuid üleujutatav pinnas on soodne peamiselt heina kasvatamiseks, ning seetõttu ilmestasid seda maastikku sageli heinaküünid. · Puurinne: tamm, hall lepp, haab, toomingas · Põõsarinne: pajud, harilik sarapuu · Rohurinne: lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, angerpist, angervaks, hanijalg, kullerkupp, pääsusilm, harilik metsvits · Tähtsamad lamminiidud : Kasari jõe delta, Soomaa, Alam- Pedja märgala, Emajõe luhad: Ropka-Ihaste luht, Kärevere luht, Emajõe suudmeala ja Piirissaa; Mustjõe luht Luhaniidud: · Üheks ohustatumaks elupaigaks Euroopas. · Lääne-Euroopas on jõed õgvendatud ja veevoolu hulk reguleeritud. · Ida- Euroopas sh ka Eestis on probleemiks mõõduka majandustegevuse lakkamine.
ja veini. Juuretõmmis tervendab ja tugevdab maksa ning tõstab isu. Kahe võililleliigi, T. koksaghyz ja T. hybernum juurikad sisaldavad looduslikku kautsukit. Minevikus on neid isegi kautsuki saamiseks kultiveeritud. Tänapäeval arutatakse võililledest kautsuki tootmist jälle. Võililled on ilusad. Mitut liiki, sealhulgas harilikku võilille, kasvatatakse kohati ilutaimena ja aretatud on ka kultivare 26 7. Pääsusilm (Primula farinosa Rahvasuus on taimel arvukalt nimetusi, näiteks ellerhein, neitsitina, õlangas, jaanilill, jaanikann. Kasvab lubjarikastel muldadel, peamiselt niisketel niitudel ja soodes. Seoses märgade niitude pindala tugeva vähenemisega maaparanduse tagajärjel 20. sajandi teisel poolel on varem Eestis väga tavalisest pääsusilmast saanud vaid paiguti esinev liik. Pääsusilm on kaunis niiskete niitude väike lilleke. Ega siis ilmaasjata ei ole talle
aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis
nende hulgas. Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel. Viljaka mullaga kühmudel ja künnistel asuvad soosaared erinevad rabadest üllatavalt. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede kallaste kooslustes sinine kuslapuu, pääsusilm ja lubikas nende hulgas. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 34 taimeliiki, neist 19 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Käoraamatuid, laialehiseid neiuvaipu, roomavaid öövilkeid ja ööviiuleid võib nautida matkaraja läheduses.
Seemnepank Mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum. Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised. Miks puisniidud on nii liigirikkad? Suur liigifond Suur pindala ja lai levik Seesmine heterogeensus Madal konkurents Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine Sagedamaid rohttaimi pärandkooslustel. Võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik kuutõverohi, härjasilm, metsmaasikas, pääsusilm, lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn. Külad ja heinategu Küla – 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus Pärast 19. sajandi teisel poolel toimunud maade kruntimist haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem
püsilillepeenras. Väga head lõikelillena. 24. Priimula Priimula ehk nurmenukk on värvikate õitega madalad ja poolkõrged mitmeaastased taimed. Priimula sugukannas leidub üle 400 liigi. Priimula ehk nurmenukk Priimula kasvab looduses ka meil, see on kollaste õitega harilik nurmenukk. Rahvakeeles tuntakse teda nimedega nagu kanavarvas, kikkapüks, neitsipisar, titepüksid, sõrmkinnas. Priimula mis kasvab looduses niisketel aladel on pääsusilm. Jahedas valges kasvukohas õitseb aiandist ostetud taim toas mitu nädalat. Pikemaks õitsemiseks näpista järjepidevalt kõik närbunid õied ära, see ärgitab uusi õisi avanema, taim ei tohi kuivada. Peale õitsemist ei tasu priimulat ära visata, kasta teda nagu toataime,lehed on ilusad rohelised nii, et maikuus võid ta aeda istutada. Tegemist on külmakindla püsikuga. Kasvupaigaks vali talle poolvarjuline väikese kallakuga parasniiske huumusrikka mullaga koht. Liigniiskust
nimetatud kolmest taluvusvõimest. Kas meie ökoloogilised tingimused võimaldavad ökoturismi? Eesti ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid eeldusi ökoturismi arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka vähemalt mobiiltelefoniside kogu maa. Mitmed Lääne-Euroopas kadunud või haruldased taime- ja loomaliigid, näiteks sinilill, pääsusilm, hunt, toonekurg ja paljud teised on meil veel üsna tavalised. Kui turismi kavandada mõistlikult, saab paljusid neist 7 jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju.3 EESTIMAA TURISMITOODETE ÖKOTURISMI KVALITEEDIMÄRGIS
Rohuvönd- pilliroog, merihumur,rand-orashein, punane aruhein, randristik. Linnud kurvitsalised,kiivitaja,merisk,hanelised Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb. Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein. LINNUD- metsvint,salulehelind,tihased MÕISTED Pool-looduslik kooslus e. pärandkooslusteks nim loodusliku elustikuga kooslusi, mida on
Rannaniit 390 26 19 Võsaülane Anemone nemorosa (tulikalised) Kollane ülane Anemone ranunculoides (tulikalised) Metsülane Anemone sylvestris (tulikalised) Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum (liilialised) Härjasilm Leucanthemum vulgare (korvõielised) Metsmaasikas Fragaria vesca (roosõielised) Pääsusilm Primula farinosa (nurmenukulised) Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras ja sellel paiknev hoonestus), pärast 19. sajandi teise poole maade kruntimist peamiselt haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga ühised
· Sugukond kanarbikulised Igihaljad, kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seenesümbiontidega Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi · Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas, jõhvikas, sinikas, sookail, hanevits, küüvits, harilik kukemari, ümaralehine uibuleht · Sugukond nurmenukulised · Harilik nurmenukk, alpikann, pääsusilm, laanelill, perek metsvits · Sugukond madaralised · Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) · Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus · Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges,
Sugukond kanarbikulised Igihaljad, kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seenesümbiontidega Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas, jõhvikas, sinikas, sookail, hanevits, küüvits, harilik kukemari, ümaralehine uibuleht Sugukond nurmenukulised Harilik nurmenukk, alpikann, pääsusilm, laanelill, perek metsvits Sugukond madaralised Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges,
sai kuklasse kärtskärr! 23. Teenisin, teenisin, sain sinise seeliku, hakkasin üle aia minema, läks lõhki sirr. Pääsukesega seotud nimed: 1. LIBLIKAS: Pääsusaba on meie kauneim päevaliblikas. Ta pärineb liigirohkest troopi- kaperekonnast. Pääsusaba võib kohata mai lõpust juuli keskpaigani, soojal ja kuival suvel kuni augustini. 2. LILL: Tore kõndima on minna, kui on kena kevadilm. Niiskel niidul teispool linna kasvab pääsusilm. Õied püsti pikal varrel, lehed vastu maad priimulaga aiapeenral sugulane ta. 23 PÄÄSUKESED q Pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit Jaan Kaplinski Pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit lendasid õue ja tegid vidiit Tiit see oli pääsukeseisa kandis savi ja ehitas pesa Tiia oli pääsukese-ema, neli muna pessa munes tema munadest haudus ta neli poega, näljased kõik ja kärsitu moega
-on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest -on levinud üle Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. -puurindes esineb sookask, haab, sanglepp, saar, harilik toomingas. Põõsarindes: paakspuu, paju, lodjapuu. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas.
Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Sood Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt
annaabi.ee 
