Puisniit (1)

Puisniit
Liikide  kooslus
Varasematel   aegadel   oli  puisniit  otsekui  ökoloogilise, 
polüfunktsionaalse  majandamisviisi  mudel  ­  puisniitudelt  saadi 
püsivalt heina, tarbe­ ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne.
Taimestik
Puistu   koosseisus  domineerivad sagedamini tamm,  kask , saar,  haab  ja sanglepp, esineda võib ka 
okaspuudomineerimisega  niite . Põõsastest on  tavalisim  sarapuu.
Eesti   puisniitude   soontaimede  nimestik  sisaldab  603  taksonit.  Kaitsealuseid  taimi  leidub  vähemalt 
56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 
30,3%,  puisniitude  liikide  arvust  aga  9,3%.  Suurima  konstantsusega  liikideks  (alanevas 
järjekorras):lubikas,  tedremaran,  kortsleht,  keskmine  värihein,  käbihein,  värvmaran,  hirsstarn, 
punane  aruhein , angerpist jne.
Samblarinne   on  rohurindega  võrreldes  liigivaene.  Väga   tavalised   on  puisniitudel  metsakäharik, 
sagedased on niidukäharik, harilik  laanik , harilik viherik, lainjas lehiksammal.
Seenestik  on   liigirikas   ja   mitmekesine .  Palju  on  mükoriisaseeni.  Sagedasemad  liigid  on  sirge 
kühmik,  siid ­punalehik, kevad­põldseen, mitmed  pilviku ­ ja riisikaliigid.
Loomastik
Imetajad  ­ Puisni tude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole 
ja  seega  sõltub  puisniidul  kohatavate  loomali  kide   hulk  peamiselt  seda 
ümbritsevate  alade  loomastikust.  Tavalisemad  on  põder,   metskits ,  halljänes, 
rebane .  Pisi metajatest  on  teada  kasetri biku,  leethiire  ja  juttselg­hi re 
esinemine.
Linnustik  ­  tüüpiline  pargilinnustik,  mil est  peamise  osa  moodustavad 
mitmesugused  värvulised.  Tavalisemad  li gid  on  metsvint,   salu ­lehelind,  aed­
põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida 
ka luhani tudele  iseloomulikke  li ke nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik.
Roomajad  ­ teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine.
Kahepaiksed ­ kärnkonn, rohukonn ja  rabakonn .
Tingimused koosluse tekkimiseks
Esimesed  puisniiduilmelised  alad  kujunesid  muinasaja  inimese  asulakohtade 
vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid 
kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate.
Kariloomade  arvu  ja  sellest  tuleneva  talvesööda  vajaduse  kasvuga  ning 
söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude  levikuala .
Tõenäoliselt  tekkis  puisniiduilmeline   maastik   Eesti  aladel  koos  esimeste 
inimasulatega.
Puisniidusarnase  maastiku  võisid  meie   esivanemad   kujundada   metsast   seda 
pikkamööda  harvendades,  võsa  lõigates,  loomi  karjatades  ning  lehisvihtu  ja 
hilisemal ajal heina tehes. 
Puisniitude  levik  laienes  ki resti  pärast  vikati  laialdasemat  kasutuselevõttu 
esimese aastatuhande teises pooles p.Kr.
Tegurid püsimajäämiseks
Puisniidu    regulaarne   niitmine:  tekitab  ja  hoiab  tasakaalu  metsa­ 
ja niiduliikide üheaegse esinemise vahel
Muldade lubjarikkus – soosib üldist taimede liigirikkust
Mõõdukas  mitmekesine  inimmõju  –  (puude­põõsaste  raiumine, 
okste  pügamine,  pinnase  tasandamine  ja  riisumine,  lõkke 
tegemine)
Tingimuste muutumine
Muldade viljakuse kadumise tagajärjel hukuvad ka taimed.
Puisniitude niitmata jätmisel kasvab puisniit liiga  rohtu , taimedel 
ja loomadel võimatu seal elada
Osakaal Eesti looduses
Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne­
Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi­puisniite 
Eesti muudes osades.
Puisniidud teeb väärtuslikuks nende kõrge  liigirikkus .
Seitsmel  Lääne­Eesti  puisniidul  on  kirjeldatud  üle  60  liigi 
ruutmeetril.
Puisniidul  kui  pärandkooslusel  on  väga  oluline  tähendus  Eesti 
rahvuskultuuris.
Haruldane /kaitset vajav või kaitse 
al  olev kooslus ?
Viimase 70 aastaga on puisni tude kogupindala vähenenud peaaegu 1000 
korda.
Peamised tegurid, mis põhjustavad puisni tude kadumist:
maaelanikkonna kahanemine ja linnastumine
põl umajanduse muutumine
2010. aastal taotleti Eestis toetusi vaid 703 ha puisni du hooldamiseks.
Puisni tude  kaitsega  tegeleb  Eestis  teiste  seas  Pärandkoosluste  Kaitse 
Ühing
Eesti   kaitsealused   puisni dud:     Laelatu   puisni t,   Nedrema   puisni t, 
Tagamõisa puisni t, Vahenurme puisni t, Koiva puisni t, Allika puisni t jt.
Osmussaare puisniit
Kasutatud kirjandus
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_hoolduskava_2011.pdf
http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=52&Itemid=64
http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit
Tänan kuulamast !

Document Outline

• Slide 1
• Liikide kooslus
• Taimestik
• Loomastik
• Tingimused koosluse tekkimiseks
• Tegurid püsimajäämiseks
• Tingimuste muutumine
• Osakaal Eesti looduses
• Haruldane/kaitset vajav või kaitse all olev kooslus ?
• Slide 10
• Slide 11
• Osmussaare puisniit
• Kasutatud kirjandus
• Slide 14