Puisniit (1)

Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Puisniit
Liikide kooslus
Varasematel   aegadel   oli  puisniit  otsekui  ökoloogilise,
polüfunktsionaalse  majandamisviisi  mudel    puisniitudelt  saadi
püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne.
Taimestik
Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask , saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka
okaspuudomineerimisega niite . Põõsastest on tavalisim sarapuu.
Eesti   puisniitude   soontaimede  nimestik  sisaldab  603  taksonit.  Kaitsealuseid  taimi  leidub  vähemalt
56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see
30,3%,  puisniitude  liikide  arvust  aga  9,3%.  Suurima  konstantsusega  liikideks  (alanevas
järjekorras):lubikas,  tedremaran,  kortsleht,  keskmine  värihein,  käbihein,  värvmaran,  hirsstarn,
punane aruhein , angerpist jne.
Samblarinne   on  rohurindega  võrreldes  liigivaene.  Väga   tavalised   on  puisniitudel  metsakäharik,
sagedased on niidukäharik, harilik laanik , harilik viherik, lainjas lehiksammal.
Seenestik  on   liigirikas   ja   mitmekesine .  Palju  on  mükoriisaseeni.  Sagedasemad  liigid  on  sirge
kühmik, siid punalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid.
Loomastik
Imetajad Puisni tude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole
ja  seega  sõltub  puisniidul  kohatavate  loomali kide   hulk  peamiselt  seda
ümbritsevate  alade  loomastikust.  Tavalisemad  on  põder,   metskits ,  halljänes,
rebane .  Pisi metajatest  on  teada  kasetri biku,  leethiire  ja  juttselghi re
esinemine.
Linnustik    tüüpiline  pargilinnustik,  mil est  peamise  osa  moodustavad
mitmesugused  värvulised.  Tavalisemad  li gid  on  metsvint,   salu lehelind,  aed
põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida
ka luhani tudele iseloomulikke li ke nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik.
Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine.
Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn .
Tingimused koosluse tekkimiseks
Esimesed  puisniiduilmelised  alad  kujunesid  muinasaja  inimese  asulakohtade

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Shaggyboy Õppematerjali autor

slaidiesitlus puisniidust, tehtud ökoloogia ja keskkonnakaitse aine jaoks ülikoolis, tutvustav ülevaade koos piltide ja toiduahelaga

puisniit loomastik taimestik osakaal tegurid toiduahel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Puisniidud

Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida

Bioloogia

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused