Puistu ehk puisniit (0)

Kutsekool - Geograafia - Eesti loodus ja geograafia

1 Hindamata

Puistu ehk puisniit
Referaat
Juhendaja :
Sisukord
Iseloomustus 2
Laelatu puisniit 4
Loomad ja linnud 4
Taimestik 5
Kasutatud allikate loetelu : 6

Iseloomustus

Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö – niitmise, karjatamise ja hooldamise – tulemusena. Nii puisniite kui ka kõiki teisi poollooduslikke niidutüüpe ja loopealseid nimetatakse pärandkooslusteks. Puisniidud olid ajalooliselt eriti iseloomulikud Läänemere-äärsetele maadele, eriti Eestile ja Lõuna-Rootsile, mingil määral oli puisniite ka Lõuna-Soome saartel. Leedus ja Lätis leidus suuremate jõgede kallastel üksnes lammipuisniite. Praeguseks on puisniidud meie maastikupildist peaaegu täiesti kadunud. Kogu Eesti alale on puisniite alles jäänud ehk sama palju kui neid veel sajand tagasi kuulus üheainsa küla juurde.
Ehkki puisniidud sarnanevad parkidele, on nad algselt kujunenud looduslikest kooslustest ja seetõttu rohujuuretasandil tunduvalt liigirikkamad . Hõredalt paiknevate puude ja põõsaste vahel paiknevad siin alad, mille hoiab mitmekesisena iga-aastane niitmine. Puisniitu tohib niita alles juuli, et taimede seemned saaksid küpseda ja koosluse koosseis püsiks stabiilsena.
Tuhandete aastate pikkuse puisniitude traditsiooni kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil pool-looduslikud rohumaad katsid ühtekokku ligikaudu 1/5 Eesti pindalast. Põllumajanduse intensiivistudes, rasketehnika kasutuselevõtu ja käsitsitöö vähenemisega hakkas looduslike niitude pindala vähenema ning üha enam hakati rajama tootlikumaid kultuurheinamaid. Kuni Teise maailmasõjani oli puisniitudel Lääne-Eesti talumajanduses siiski veel oluline roll. Puisniitude lõplik allakäik algas meil kolhoosikorra saabumisega. Ühismajandid loobusid peatselt hobuste kasutamisest ja käsitööst ning kogu põllumajanduslik tootmine siirdati viljakamatele aladele . Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad . Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal.
Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks – siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid. Samuti varuti puisniidult ahjukütteks hagu ja erilise kuju ja kõvadusega tarbepuid näiteks aiste ja jalaste jaoks. Inimene pidi küll niidul üksjagu tööd tegema, kuid kulusid puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud – sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt.
Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta – märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord – 76 taimeliiki ruutmeetri kohta.
Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra – selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks.
Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud puiskarjamaade või -niitudena.
Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks.
Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule on mitmeid hooldatavaid Puisniite Matsalu looduskaitsealal – Matsalus, Kirikukülas, Penijõel, Keraveres, Haeskas ja Puises.

Laelatu puisniit

Mõnekümne hektari suurune taastatud pool-looduslik kooslus, kus on varjul ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki, palju haruldasi taimeliike (sealhulgas 23 liiki orhideesid) ning liigilise mitmekesisuse Euroopa rekord. Siit võib leida kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab kuni 76 liiki soontaimi. Vanasti niideti heina tervel puisniidul – ligi 150 hektari ulatuses, ent juba aastakümneid pole sellel paigal enam mingit majanduslikku tähtsust.

Loomad ja linnud

Varakevadel ja sügisel kogunevad lahesoppidesse ja tammi äärde väike- ja lauluikede salgad, samuti kühmnokk- luiged , kes siin ka pesitsevad. Talviti või varakevadeti, kui voolukohad lahtedes jää alt vabad on, kogunevad sinna hallhaigrud. Kevadisel hommikul võib näha toitu otsivaid sookurgesid.
Kohata võib veel metskiuru, rohevinte metsvinte, leevikesi, puukoristajat, kodukakku ja imetajatest siili , metssiga ning oravat.

Taimestik

Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat.
Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis – väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi.
Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke.
Puudest domineerib tamm, põõsastest sarapuu.
Juulis võib lagendikel kohata soo-neiuvaipa, väikestel kuivadel platsidel võib siin-seal leida laialehist neiuvaipa. Teerajad ja lagedamad paigad on tumepunase neiuvaiba kasvukoht.
Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea . Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri leiukohad asuvad just Virtsu ümbruses.
Peaaegu terve suve vältel valitseb puisniidul lilla-kollasekirju harilik härghein, poolparasiitne taim, mis vajab eluks suuremate puude-põõsaste käest lisaks saaadud toitaineid. Siin-seal võib puisniidul kohata ka verevat kontpuud ja paakspuud. Sellest võib valmistada nooleotsi ja masinaosi.
Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll – tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur – fotosünteesivõimeta käpaline.

Kasutatud allikate loetelu:

Riikliku Looduskaitsekeskuse infovoldikud: Laelatu puisniit, Kiideva-Puise matkarada
R. Kuresoo , Puisniidud, Natura 2000 infovoldik
Viita puisniidu infotahvel
http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.ht m

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 47 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kasklane Õppematerjali autor

Puisniitude tutvustus, nende teke. Puisniitude loomad ja linnud ning taimed.

puisniit laelatu puistu niidud

Sarnased õppematerjalid

doc

Puisniidud

Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida

Bioloogia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk