Facebook Like

Päikesesüsteem (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Päikesesüsteem ?
  • Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist ?
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud.
Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid.
Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM
Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks (vt. joonis1.).
Joonis.1. Universum
Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis
2 prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. (Allikad 3, 8, 10 )
Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi , sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 )
Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun ja Pluuto . (Allikad 3, 8, 10 )
Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 )
Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
*Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.
*Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
*Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.
*Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.
*Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Allikad 3, 4, 8, 10 )
Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur .
3 Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maa ja Päikese mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest maksimaalselt 28° võrra ja Veenus 48° võrra. Sellepärast paistavad siseplaneedid alati kas hommikul või õhtul Päikese lähedal. (Allikad 3, 4, 5, 8, 10 )
Ka välisplaneedid võivad olla ühenduses Päikesega, kui nad asuvad Päikese taga. Asendit, kus välisplaneet asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel selliselt , et Maa jääb planeedi ja Päikese vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim , sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku. (Allikad 3, 8, 10 )
Järgnevalt väike tabel. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist?
Päike: 99.85%
Planeedid: 0.135%
Komeedid : 0.01%
Satelliidid: 0.00005%
Asteroidid : 0.0000002%
Meteoriidid : 0.0000001%
Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% (Allikas 10 )
4 2. PÄIKE
Päike on Päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera , mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest . Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse , aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit kelvinit ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt , kui vesi. (Allikad 1, 2, 9)
Andmeid Päikesest:
· läbimõõt on 1, 4 miljonit kilomeetrit
· kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad
· vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat
· välispinna temperatuur on umbes 6000 °C
Keemiline koostis:
· vesinikku 92, 1%
· heeliumit 7, 8%
· hapnikku 0, 061%
· süsinikku 0, 03%
· lämmastikku 0, 0084%
5 · neooni 0, 0076%
· rauda 0, 0037%
· räni 0, 0031%
· magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% (Allikas 9)
3. MAA RÜHMA PLANEEDID
Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. (Allikad 3, 8, 10 )
3.1. Merkuur
Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. (Allikad 5, 8, 10)
Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (Allikad 5, 8, 10)
Kuni 1962-ni aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse , et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks ühele. (Allikad 5, 8, 10)
Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama ( Mariner 10, USA, 1974-75) poolt. Jaam lendas kolm korda Merkuurist mööda, kuid kahjuks on kõikidel piltidel üks ja sama poolkera .
6 Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga . Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. (Allikad 5, 8, 10)
Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum (raadius umber 1800km- 1900km). Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum, arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on sula. Silikaadist Merkuuri välimine koor sarnaneb Maa vahevöö ja koorega ning on ainult 500 kuni 600 kilomeetrit paks. (Allikad 5, 8, 10)
Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss , tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul.
Merkuuril puuduvad ka kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. (Allikad 5, 8, 10)
Andmeid Merkuurist:
· raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust)
· mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi)
· keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust )
· raskuskiirendus : 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust)
· paokiirus : 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust)
3.2. Veenus
Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. (Allikad 2, 5, 8, 10)
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas , siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. (Allikad 5, 8, 10)
Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna. Rõhk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal. Peale kraatrite on Veenusel avastatud ka lõhesid.
7 Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. (Allikad 5, 8, 10)
Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane , mis võivad olla aktiivsed. (Allikad 5, 8, 10)
Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. (Allikad 5, 8, 10)
Andmeid Veenusest :
· raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust)
· mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi)
· keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust)
· raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust)
· paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust)
3.3. Maa
Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks. (Allikad 2, 5, 8, 10)
Maakera keskkohta vöötab ekvaator - mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Päikesesüsteem #1 Päikesesüsteem #2 Päikesesüsteem #3 Päikesesüsteem #4 Päikesesüsteem #5 Päikesesüsteem #6 Päikesesüsteem #7 Päikesesüsteem #8 Päikesesüsteem #9 Päikesesüsteem #10 Päikesesüsteem #11 Päikesesüsteem #12 Päikesesüsteem #13 Päikesesüsteem #14 Päikesesüsteem #15 Päikesesüsteem #16 Päikesesüsteem #17 Päikesesüsteem #18 Päikesesüsteem #19 Päikesesüsteem #20 Päikesesüsteem #21 Päikesesüsteem #22 Päikesesüsteem #23 Päikesesüsteem #24 Päikesesüsteem #25 Päikesesüsteem #26 Päikesesüsteem #27 Päikesesüsteem #28 Päikesesüsteem #29 Päikesesüsteem #30 Päikesesüsteem #31 Päikesesüsteem #32 Päikesesüsteem #33 Päikesesüsteem #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristy1989 Õppematerjali autor

Lisainfo

1)Päikesesüsteem
2)Päike
3)Maa rühma planeedid
4)Hiidplaneedid
5)Kelplari seadus
6)Jupiteri kuud

päikesesüsteem , erinevad planeedid , päike , kuu , marss , saturn , jupiter , pluto

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

kristjanp profiilipilt
kristjanp: Tänud!
19:06 14-02-2011


Sarnased materjalid

24
doc
Päikesesüsteem
33
doc
Päikesesüsteem - referaat
27
doc
Päikesesüsteem
13
docx
Planeedid ja päikesesüsteem
17
doc
Mis on Päikesesüsteem
12
doc
Päikesesüsteem
6
docx
Päikesesüsteem
18
doc
Päikesesüsteem



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun