Kaarma Kool Meteoorid. Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Sisukord: 1. Meteoorid 2. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju 3. Meteoorivool 4. Piirtähesuuruse määramine 5. Meteoorid laiendasid Universumit Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv
Mis on meteoor ? Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater 200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all Vaatlemine Millal vaadelda ? Kus vaadelda ? Vajalikud abivahendid Meteooride vaatlemine head kontsentratsioonivõimet ja kiiret...
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm
Meteoorid ja meteoriidid Meteoorid Pimedatel pilvitutel öödel võime näha langemas helendavaid taevakehi, mis liiguvad tohutu kiirusega läbi Maa atmosfääri. Ilmingut põhjustavat kosmilist kehakest nimetatakse meteoorkehaks ehk meteooriks. Täppisteadlased teavad nii tähtede arvu kui asukohti. Ka seda, et ükski neist pole aegade jooksul kaduma läinud. Järelikult peab langev täht tekkima vahetult enne selle kadumist, ja sellise pildi annab just suure kiirusega atmosfääri tungiv taevakeha. Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nag...
Universumi väikekehad Asteroidid · Nimetus asteroid tuleb kreeka keelest ja tähendab "tähekujulised" · Kasutatakse ka nimetust "väikeplaneedid" või "planetoidid" · Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese · Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres) · Praeguseks on teada tuhandeid asteroide · Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö ka...
Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks.
1. Nimetada Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud. Asteroidi langemine tiheda asustatusega piirkonda ...
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
TEST 13 Astroloogia 1. Millised komponendid esinevad Päikese kiirguses? a. Valguskiirgus b. Soojuskiirgus c. Ultraviolettkiirgus d. Raadiokiirguss e. Korpuskulaarkiirgus f. Röntgenkiirgus 2. Päikese aktiivsuse tsükli pikkus on 9/10/11 aastat 3. Millal esineb päiksevarjutus, millal kuuvarjutus? a. Kuuvarjutus Maa varjab päikeselt tuleva valguse / Kuu varjab päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse b. Päikesevarjutus Maa varjab päikeselt tuleva valguse / Kuu varjab päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse 4. Millised faktid Kuu kohta on õiged? a. magnetväli puudub b. rakuskiirendus 1,6g (tegelikult 0,16g) c. kaugus maast 384 milj km (tegelt 384 tuhat km) d. atmosfäär puudub 5. Inimene astus esmakordelt Kuule a. 1949 a. ...
olevat. METEOORID Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Suure massiga
ilmastikunähtuse d Stratosfäär 20 km 0,1 -56,5 kuni Osoon Ultravioleet kg/m3 0,8 °. kiirguses Mesosfäär 4050 0,1 +50°C Gaasilin Meteoorid kuni 80 kg/m3 edasi kuni e 90 km -70° või -80°C. Termosfää 85500 0,1 800 °C Gaasilin Lämmastik , Seal pidurduvad r km kg/m3 e hapnik , ja põlevad ära ioonid meteoorid Eksosfäär 4501000 0,1 Õhu
Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. (http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html) Hale'i Boppi komeet METEOORID Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põle. Meteoori kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega
Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks. meteoor
atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama.
meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 80–90 km.Õhutemperatuur on selles kihis –225°C. Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril
Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 8090[1] km.Õhutemperatuur on selles kihis 225°C (120180 K [2]).Seal esinevad helkivad ööpilved Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Edasi toimub temperatuuri langus kuni -70° või -80°C.Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C (275 K[2] Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km)
.................................................................lk 8,9 3.3 Komeetide ehitus........................................................................lk 9 3.4 Orbiidid ja tiirlemisperiood............................................................lk 9 3.5 Nähtamatud komeedid ohustavad inimkonda?..................................................lk 10 3.6 Tuntud komeedikütid...................................................................lk 10 4. Meteoorid ja meteoriidid........................................................................................lk 11 4.1 Mis on meteoorid?.............................................................................................lk 11 4.2 Kust tulevad meteoorid?....................................................................................lk 11 4.3 Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju..................................lk 11 4.4 Mis on meteoriidid?.............................
Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja kõigest, mis selle ümber tiirleb. Päikesesüsteem on nii suur, et seda on raske ette kujutada. Aga ülejäänud Universumiga võrreldes on ta õige tilluke. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päike on suurim keha Päikesesüsteemis. Nii nagu kõik tähed, annab ka tema tohutu palju soojust ja valgust. Päike tekitab ka tugeva külgetõmbuva jõu, mida nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõud ei lase planeetidel kosmosesse laiali lennata. Ümber Päikese tiirleb üheksa planeeti. Päikesele lähim planee...
Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel 9 METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda.
Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda
Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda vaiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb umber Maa taistiiru, nimetatakse tahe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jouab Maa ja Paikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sunoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Paikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes naeme Kuu erinevaid faase
Tähistaevas Palja silmaga näeme öises taevas umbes 3000 tähte ja tähtkujusid on 88. Tähtkuju all mõistetakse kindlalt piiritletud ruumilist taeva ala. 1. Mis on tähtkuju ja kuidas määratakse ühe tähe koordinaate? 2. Sõnasta kolm Kepleri seadust. 3. Iseloomusta ühte maatüüpi planeeti (Merkuur, Veenus, Maa või Marss). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi pinnaehitus, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 4. Iseloomusta ühte hiidplaneeti(Jupiter, Satur, Uraan, Neptuun). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 5. Iseloomusta Päikesesüsteemi väikekehi(komeedid, asteroidid, meteoorid). 6. Iseloomusta Päikest (tekkest, arengust ja surmast on ka vaja rääkida). 7. Iseloomusta teisi tähti. 8. Iseloomusta galaktikaid. 9. Universumi teke, areng ja häving. Tegelik ...
Poolusel: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist. Ekvaatoril: poolkaared. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed? Kulminatsioon tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv-kui on näha ülemine kulminatsioon. Täht on loojumatu on näha mõlemad kulminatsioonid. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö? Ekliptika on taevasfääri suurringjoon, mida mööda toimub Päikese näiv liikumine. 10. Päikesesüsteemi kehad: Täht, planeedid, asteroidid, kuud, komeedid, meteoorid ja meteoriidid? Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest. Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale. Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed. Kuud ehk planeetide kaaslased.
Atmosfäärikihid Eksofäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi.Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on a tmosfäärikiht kõrgusel 40-90 km. Suurim temperatuur on 60. km (umbes 50 kraadi), edasi la...
Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad Komeedid Päikesest sadade tuhandete aü kaugusele. Meteoorkehad tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa atmosfääri nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudesmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nim. Radianiks. Maa liikumine võib jagada kolmeks komponendiks: 1. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3
Neptuun Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest. On kuulus oma avastusloo poolest. Tema asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temas kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Mõõtmetelt on lähedane Uraanile. Neptuuni kaugus päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast: Triton ja Nereis. Neptuunil on ka 3 nõrka rõngast. 9. Päikesesüsteemi väikekehad. Komeedid. Asteroidid. Meteoorid. Meteoriidid. Asteroidid Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, aga esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga
Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub
1. Päikesesüsteemi väikekehad on: astreoidid, komeedid ja meteoorid. 2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3
tekkib Päikesest planetaarne udukogu. Päike päikesesüsteemi keskpunkt Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond : 0.0000001% Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, kuhu kuuluvad Päike ja kaheksa planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja gaasipilved. Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta. 3 olulist fakti PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB PEAMISELT VESINIKUST JA HEELIUMIST. PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL NÄHTAVA VALGUSE FOOTONEID, MIS ON TEKKINUD TERMATUUMAREAKTSIOONI KÄIGUS. KUIGI PÄIKEST PEAKS OLEMA VEEL 5 MILJARDIKS
tooks kaasa suurkatastroofi. Komeedid on Päikesesüsteemi välikehadest kõige tuntumad. Ilmuvad enamasti ootamatult. Koosneb heledast udusest peast ning nõrgenevast sabast (sirge ioonsaba ning kõver tolmsaba). Komeedi tuuma on pildistatud vaid kord. Koosnevad valdavalt veest, vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Orbiidid on väga piklikud. Tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Koguarvuks hinnatakse 2 3 miljonit. Meteoorid tekivad siis, kui kosmiline ainekübeke tungib Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoriidiga on tegu siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist
Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptun Neli esimest planeeti nim Maa tüüpi planeedid. Viimased neli hiidplaneedid. Päikesesüsteemi kuuluvad veel Marss'i ja Jupiteri vahel asuvad asteroidide vöö. Veel kuuluvad Päikesesüsteemi komeedid - need on väga väljavenitatud ellipsit mööda liikuvad taevakehad, mille ühes fookuses on Päike. St nad ilmuvad korraks (sabaga täht) ning kaob aastateks, et siis jälle ilmuda. Aegajalt eksivad Päikesesüsteemi meteoorid. Päikesesüsteemi massist kuulub Päikesele 99,9% kogumassist. Maa on läbimõõdult 109x väiksem kui Päike. Maa tüüpi planeedid Üldiseloomustus. On neli esimest planeeti Päikesest: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss. Neil iseloomustab: väike mõõde, väike mass, suure tihedusega, pöörlevad ümber oma telje väga aeglaselt, hõre atmosfäär, vähe kaaslasi või nende puudumine. Maa Mass on 6x10 astmel 24 kg.
Kool REFERAAT René Descartes Koostaja: Klass: Juhendaja: Üldine teave René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye'i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes'i pojana. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis. Õpingud 1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche'is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis kirjandust, grammatikat, teadust ja matemaatikat. 1614. aastal lahkus ta Jesuiitide kolleegiumist ning asus õppima õigusteadust Poitieris. Diplomi õigusteaduses sai ta 1616. aastal. Lisaks õppis Descartes veel psühholoogiat, tehn...
hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% infrapunane soojus, 8% ultraviolettvalgus päevitus. Osa neeldub, (pilved, osoon, veeaur, aerosoolid, tolm), osa peegeldub tagasi. Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu
Kordamine füüsika KT-ks Päikesesüsteemi ehitus Merkuur, Veenus, Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter, Saturn, Uraan, Pluuto Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi. Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) 99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid, kuud Täht Täht on taevakeha, mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel. Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha. Kuu Planeedi ümber tiirlev ja pöörlev üldiselt kerakujuline looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kehel esimesel planeedil Merkuuril ja Veenusel.
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad / Ekvaatoril käivad üle. 9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikes...
Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ning Pluuto mida praegusel ajal enam meie planeetide nimistusse ei loeta. Kui taevasse ilmub sabaga moodustis ning mis püsib seal pikemat aega, seda nimetatakse komeediks ehk sabatäheks. Teatud aegadel vilksatavad sähvatusena taevas meteoorid ehk lendtähed mis maa atmosfääri sisenedes üldjuhul põlevad ära. Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud helendavat punktikest mis liigub aeglaselt teiste tähtede suhtes on arvatavasti tegu mõne maa tehiskaaslasega. Selges taevas öösel on näha ka Linnuteed, mis on meie taevas ühtlane heledam kogu mis koosneb tähtedest. Linnutee laotub üle taevavõlvi. Linnutee koosneb umbes 100 miljardit tähte ning selle läbimõõt
Lõunas on veel üks kontinent Lada maa Veenuse geograafia (3) Kõrgematest aladest Beta regioonis on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea suurema kraatri läbimõõt on 60-90 km Ishtari maa lääneosas asuval Lakshmi platool asub kaks kraatrit, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt Veenuse pinnal on 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Puuduvad väiksemad meteoriidikraatrid, sest neid tekitavad meteoorid põlevad tihedas Veenuse atmosfääris lihtsalt ära Veenuse geograafia (4) Suurima meteoriidikraatri läbimõõt on u. 280 km Tihti on meteoriidikraatrid parvena koos, sest suur meteoriit on tihedas atmosfääris purunenud Veenusel paiknevate basaltide vanus on umbes 800 miljonit aastat Veenuse pind on põhjalikult muutunud 300-500 miljonit aastat tagasi Veenuse pinnas Pinnas on vulkaanilise koostisega, tõenäoliselt
Atmosfääri kontrolltöö Atmosfääri koostis ja ehitus Mõisted: Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks l...
Kosmoloogia · taevaskera- kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühe...
4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi. Asteroidide liigitus koostise alusel C tüüpi asteroidid Koosnevad karbonaatsetest kivimitest S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid M tüüpi asteroidid Ni+Fe Komeedid - Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Meteoorid (kr. meteoros - õhus hõljuv) *METEOORKEHA (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha *Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR (väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) *Võib METEORIIDINA Maale langeda 5. Kepleri seadused. Kepleri I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike. periheel - päikeselähis
1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni
1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud
raskel ajal puudu sisemisest toetusest. Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri Waffen-SS ja tema luureteenistus oli lünklik. Mussolini surm Peale II maailmasõja kaotamist üritas Mussolini Itaaliast põgeneda, kuid sattus partisanide kätte, kes ta koos tema armukesega 28. aprillil 1945. aastal maha lasid Kasutatud kirjandus Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion Kivisikk, A. 1993. Meteoorid poliitkas. Viljandi: AS KTK Laaman, E. 1991 Demokraatia ja diktatuur. Pärnu: Perona Lee, S. J. 2002. Euroopa diktatuurid 1918-1945. Tallinn: Kunst Williamson, D. 1997 From Socialist to Fascist. London: Hodder & Stoughton Ideon, A. 3. märts 2004. Eesti Ekspress. Benito Mussolini Eesti Vabadusristi kavaler
.................................................................................................. 25 4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD................................................................................ 27 4.1 Asteroidide vöö................................................................................................................27 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid..............................................................................28 4.3 Meteoriidid ja meteoorid..................................................................................................29 4.4 Kuiperi vöö objektid - cubewanod..................................................................................31 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 32 KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................................................33
Taevas nähtav pole tegelikult aga komeet vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas.Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 3. Meteoorid. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha pea igal ööl, kui on selga ilm. Taevast üle vilkastavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 tunni
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi...
jm. nähtuste kompleks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba. Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4
kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. (6) · METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud
suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
