Päikesesüsteem (0)

REFERAAT
KOOL KOOL
Päikesesüsteem
Lühireferaat
Töö Koostas: KOOSTAJA,
9b kl. Õpilane
Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist.
Päike
Päike on hõõguv-kuum pulbitsev gaasikera . Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatoimid teise gaasi, heeliumi aatomiteks. Ühinemisprotsessi nimetatakse tuumareaktsiooniks. Selle käigus vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust- päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis , siis pöörleb ta diferentsiaalselt – ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke"
Merkuur
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Kaaslasi tal pole.
raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust);
mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi);
keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust );
raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust);
paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2)
Veenus
Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves : 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht . Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C
raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust);
mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi);
keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust);
raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust);
paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) (2)
Maa
Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 110 000km/h. Kaugus Päikeseni on 150milj.km. Maa kaugus Päikesest on parajasti sellne,et vesi saab olla vedel. Õhu olemasolu. Maad ümbritseb atmosfäär, mis on segu mitmest gaasist. Üks gaasidest on hapnik, mida elusolendid vajvad hingamiseks. Maakoor koosneb paljudest suurtest kiviplaatidest-laamadest, mis on pidevalt pisut nihkuvad ja üksteise vastu hõõruvad. Laamade järsud kokkupuuted tekitavad maavärinaid.
34.6% rauda
29.5% hapnikku
15.2% räni
12.7% magneesiumi
2.4% niklit
1.9% väävlit
0.05% titaani
Marss
Marss on neljas planeet. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes. Asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km.
raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust);
mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi);
keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust);
raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 (0, 45 Maa raskuskiirendust);
paokiirus: 5, 0 km/s (0, 45 Maa paokiirust)
Jupiter
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiteri 3-s kihis pilvedes leidub 90% vesinikku ja 10% heeliumit. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedi välimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Jupiteri Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17.ndal sajandil). SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Temperatuur tuumas on kusagil 20,000 K. Kuumus tekitatakse aeglase planeedi gravitatsiooniline surve poolt. Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat.
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens . Saturnil on punane laik (läbimõõt 1250 km). Saturn kiirgab 2,5 korda rohkem soojust, kui saab Päikesest, kuid pilvede väliskihi temperatuur on siiski ainult - 170. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha.
Uraan
Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinakasroheline värvus tulenebki metaani sisaldusest. Uraani pilvkate on veel rahulikum ja ilmetum kui Saturnil. Tal on avastatud ka magnetväli, mis on pöörlemistelje suhtes 60° nurga all. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti. Uraani kaaslasi on praegu teada 21.
Neptuun
Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas. Nagu kõikidel hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele : mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega ja suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta.
Pluuto
Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja kaugelt väikseim. Avastati see planeet 18. veebruaril 1930. aastal ameerika amatöörastronoomi Clyde Tombaugh` poolt. Otsiti planeeti, mis põhjustas häireid Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline . Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest. Pluto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni oma. Tema orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku. Pinna temperatuur on arvatavasti 35 ja 45 Kelvini vahepeal (-228 kuni -238 C). Plutot saab näha amatöörteleskoobiga aga see ei ole kerge.
Kasutatud kirjandus:
1.Raamat: „ Astronoomia & kosmos“
2.9.klassi füüsika õpik
3. http://et.wikipedia.org
4. http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2009%252Fpaikesesuteem_markuskiili.ht m
5. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.ht m
6. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/nineplanets.html#toc