Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem

Päikesesüsteem (3)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Millise kujuga on planeetide orbiidid?
Kuidas nad paiknevad?
Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Kuidas ta pöörleb?
Milline on Jupiteri atmosfäär?
Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Mida on teada Pluuto kohta?
Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun ja Pluuto ), väikeplaneedid ( asteroidid , komeedid ), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest.

Loetleda planeedid alates Päikesest.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun .
Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet.

Maa-rühma planeedid ja nende tunnused.
Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi . Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul eemaldatakse (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.

Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused.
Hiidplaneetideks loetakse Jupiteri, Saturni, Neptuuni ja Uraani. Nad on tunduvalt suuremad kui Maa-rühma planeedid ning väikese tihedusega. Koosnevad enamjaolt erinevatest gaasidest ja jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub arvatavasti vedelatest mineraalidest ning gaasidest tuum. Samuti iseloomustavad hiidplaneete rõngad ning arvukad kaaslased.

Millise kujuga on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?
Planeetide orbiidid on peaaegu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega, enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
Merkuur – orbiit piklik ja liikumine orbiidil ebaühtlane (ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas), 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust)
Veenus – orbiit praktiliselt ringikujuline, pöörleb väga aeglaselt, telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti (aastaaegade vaheldumine puudub)
Maa – orbiit pisut piklikum kui Veenusel
Marss – orbiit Maa omast piklikum, telje kalle erineb Maa omast vaid 4% (!)
Jupiter – orbiit peaaegu ringikujuline (Veenuse ja Maa omadest siiski piklikum), ekvaatori kalle vaid 3°
Saturn – orbiit nagu Jupiterilgi peaaegu ringikujuline, telg orbiidi tasandi suhtes kaldu (ekvaatori kalle 63°)
Uraan – telg orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle -8°), orbiit enam vähem ringikujuline
Neptuun – orbiit väga piklik, kalle 60°

Merkuuri välisilme ja liikumine.
Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet.
Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust)
Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km
Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.
Mass on 3,303× 1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist).
Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril).
Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi
Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti
Merkuuril ei ole kaaslasi.
Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist.
Merkuur on kollast või tumehalli värvi.
Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub.
Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist.
Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub.
Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179°C), minimaalne 90°K (-173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C; sellel temperatuuril on võimalik tinasulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623°K, öösel 193°K.
keskmine tihedus on 5,43 g/cm³; Kuul 3,34 g/cm³
Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest.

Veenuse välisilme ja atmosfäär, tema liikumine.
Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves : 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht . Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h.
Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.
Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO),vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.
Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.
Päikesesüsteemi kõige kuumem planeet.
Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise.
Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele.
Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi , kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva.
Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada . Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine.
Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased .

Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C.
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane , rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (" ookeanid ") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega).
Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid.
Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival .
Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad.

Võrrelda Maad ja Marssi.
Orbiit- Marsi orbiit Maa omast piklikum
Pöörlemistelgede kalle – enamvähem ühesugune
Ööpäeva pikkus – Marsil 24 h 37 min, Maal 24 h
Aasta pikkus – Marsil 697 Maa päeva, Maal 365 või 366 päeva
Pinnatemperatuur – Marsil +25°C kuni 125°C, keskmine temperatuur Maa pinnal 15°C
Gravitatsioon – Marsil umbes 40% Maa omast
Atmosfäär – mõlemal läbipaistev (ka Marsil esineb pilvi)
Õhurõhk – Marsil vaid 1/70 maapealsest rõhust
Hapnik – Marsil puudub, Maal olemas
Vesi – Marsil vedelas olekus puudub, Maa pinda katab 80%liselt
Kaaslased – Marsil 2 (Phobos ja Deimos), Maal 1 (Kuu)
Aastaajad ning kliimavöötmed – esinevad mõlemal

Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb?
Maa-rühma planeetidest tunduvalt suurem. Puudub tahke pind. Tiirlemisperiood on väga aeglane. Jupiter pöörleb kiiresti kusjuures pöörlemisperiood sõltub „geograafilisest laiusest“. Pöörlemistelg on orbiidiga peaaegu risti.

Iseloomustada Jupiteri nelja suuremat kaaslast .
Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha . Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel.
Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene.
Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Suurim kuu päikesesüsteemis - läbimõõt suurem kui Merkuuril kuid massi poolest väiksem. Ganymedes avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt.
Callisto on planeet Jupiteri üks kaaslastest. Suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis (Jupiteri kaaslastest jääb suuruselt alla vaid Ganymedesele). Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik.

Milline on Jupiteri atmosfäär?
Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiseltvesinikust (70%) ja heeliumist (27%) ( protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkustevälgunoolte pilte.

Saturni välisilme.
Saturn on kõige lapikum planeet meie Päikesesüsteemis. Sarnaneb Jupiteriga, kuid on tollest pisut väiksem. Saturni eripäraks on kolmest osast koosnev heledavärvline rõngas.

Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär.

Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest planeetidest.
Neptuun on üsna sarnane Uraaniga. Maapealsestest teleskoopidest näeme Neptuuni kui üht sinakat ketast. Esinevad pilvevööndid. Planeedilt on leitud nö Jupiteri laigu külm analoog- Suur Tume Laik.
Neptuuni üks kaaslastest, Triton on Päikesesüsteemi üks massiivsemaid kaaslaseid ning liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Arvatakse, et esmaslt ei pruukinud Triton kaaslane olla.

Mida on teada Pluuto kohta?
Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümberkääbusplaneediks.
Pluuto jääb suuruselt alla seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele - Kuule , Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile.
Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)× 1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3.
Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest ja Pluuto pöörleb oma orbiidil külili nagu Uraangi.
Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule . Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside ( metaan , CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud.
1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon .

Uraani välisilme ja pöörlemine.
Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina. Pinnadetaile on sel väga raske eristada. Voyager`i fotode järgi on tema atmosfääris pilvevööndid ja tumedamad laigud, samuti on Uraanil üheksasti kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem.
Planeedi päärlemistelk asub peaaegu orbiidi tasandis. Seega pöörleb Uraan Päikesega tiirlemisega peaaegu risti.

Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
Läbiviidud vaatlusprogramm välistab sealt edasi 19. tähesuurusest heledamate planeetide olemasolu.
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

m2ngel Õppematerjali autor

Päikesesüsteem, Maa-rühma planeetidest hiidplaneetideni ja nende kirjeldused.

päikesesüsteem hiidplaneedid maa-rühma planeedid orbiit merkuur veenus jupiter saturn titan triton pluuto neptuun planeetide liikumine planeetide atmosfäär planeetide välisilme

Sarnased õppematerjalid

doc

Päikesesüsteem

Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks)

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi ülevaade [ Küsimused+Vastused]

1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planee

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puudub tahke pind, vaad

Füüsika

docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe."

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss.

Füüsika

rtf

Nimetu

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3

Kategoriseerimata

doc

Kosmoloogia

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad?

Füüsika

Rohkem sarnaseid