Päikesesüsteem ja sinna kuuluvad planeedid (0)

Päikesesüsteem
Referaat
Sisukord
Sisukord........................................................................
Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem..........................
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid :........................
Merkuur...............................................................................
Veenus ................................................................................ Maa.....................................................................................
Marss..................................................................................
Jupiter .................................................................................
Saturn .................................................................................
Uraan ..................................................................................
Neptuun ..............................................................................
Pluuto ..................................................................................
Kokkuvõte.......................................................................
Kasutatud kirjandus.......................................................
Mis on päikesesüsteem ?
Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti.Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast.Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini . Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid.Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid , asteroidid ja meteoriidid.
Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv , mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad ) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat.
Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi.
Päikesesüsteemi moodustavad:Päike: 99.85% ,Planeedid: 0.135% ,Komeedid: 0.01% ,Satelliidid: 0.00005% ,Asteroidid: 0.0000002%, Meteoriidid: 0.0000001% ,Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001%
Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:
Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.
Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub.Merkuuril pole kaaslasi ja atmosfääri.
Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev , Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud.
Merkuuril on temperatuuri kõikumised kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni.
Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga viimasega võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi massist. Kuul seevastu puudub tuum üldse.
Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga: mõlema pinnal on näha nii meresid kui ka kraatreid (meredes loomulikult vesi ei loksu, tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega). Samuti on mõlema taevakeha pinnase soojusjuhtivus väga halb: paarikümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu ööpäeva jooksul. Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud , mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber.Andmeid Merkuurist: raadius: 2420 km, mass: 3, 3* 1020 t,keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 , raskuskiirendus : 3, 6 m/ s2 ,paokiirus: 4, 2 km/s .
Veenus
Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Seetõttu nimetatakse teda rahvasuus ka Koidu- või Ehatäheks.See,et Veenus on päiksesele äärniselt lähedal ja kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige tulisema planeedi.
Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas , on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.
Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur ja väga hele. Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike, hästi on näha faasid . Maale lähedases asendis ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone - seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri.
Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub , et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase.Andmeid Veenusest:raadius: 6070 km, mass: 4, 9* 1021 t ,keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 , raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 ,paokiirus: 10,3 km/s.
Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. ”Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks.Maakera keskkohta vöötab ekvaator - mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel.“ Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust.Maal on ka üks kaaslane - Kuu. “Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks.”Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis.Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959 . Aastal Luna - 3 poolt.
Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes):

40 Maakoor

10- 400 Vahevöö ülaosa

400- 650 Ülemineku piirkond

650- 2700 Vahevöö alaosa

2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale)

2890- 5150 Välimine tuum

5150-6378 Sisemine tuum
Maa keemiline koostis (massi järgi):

34.6% rauda

29.5% hapnikku

15.2% räni

12.7% magneesiumi

2.4% niklit

1.9% väävlit

0.05% titaani
Marss
 
Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks (sõjajumalad: Kreekas- Ares , Roomas- Marss.) Marsil ei ole globaalset magnetvälja.Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad.
Marsi avastamisest saadik on püütud leida tõendeid elu olemasolust Marsil. Põhjus, miks arvatakse Marsil elu olevat, on tema soodne kaugus elu võimalikkuseks Päikesest ning tähtsaks argumendiks on ka planeedi õhkkond. Samuti on täheldatud erinevaid pinnamoodustiste värvi ja kontrasti muutusi. Neid seostatakse taimede kasvuga. Lisaks on avastatud ka kanaleid ning iidseid jõesänge, kuid sellest ja kõigist tehtud katsetest hoolimata pole elust Marsil tänini mingeid kindlaid tõendeid. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elu olemasolule planeedil osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu, temperatuuri ja atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil.
Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. Huvitavad ja mõistusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna . Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku.Marsi statistilised andmed:raadius: 3395 km ,mass: 6, 42 * 1020 tonni,keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3,raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 ,paokiirus: 5, 0 km/s .
Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5, 2 a. ü. kaugusel asuv heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega, nii nagu ongi kohane roomlaste peajumala nime saanud planeedile. Eesti rahvaastronoomias peeti Kuu läheduses paiknevat heledat tähte Kuusulaseks. Kui viimane kõndis peremehe (Kuu) ees, olid head ajad- peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad. Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Jupiteri kuud on: Metis ,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda . Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).
Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem.
Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljonilise baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas . Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina erinevaid "jääsid".
Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Saturni orbiit on “keskmiselt ümmargune” nagu Jupiterilgi. Kalle on ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter. Saturnil on üsna tugev magnetväli.
Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. Rõngas asub 13 000 km kõrgusel ekvaatori kohal ja rõnga kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Rõnga kalle orbiidi tasandiga on 63 kraadi.Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad.Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja “kivimist”- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele , millest moodustus Päiksesüsteem.Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt.
“Võrud, mis on nii tavalised Jupiteril, on palju kahvatumad Saturnil. Ekvaatori lähedal on nad ka palju laiemad. Detailid pilvede tipus on Maalt nähtamatud, ning neist ei teatud midagi kuni Voyager sinna ootamatult sattus ning nüüd on kõik Saturni atmosfääri ringid uuritavad. Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990 aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994 aastal märgati teist väiksemat tormi.Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena ; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6).
Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid.
Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Hoolimata nende mõjukast välimusest on rõngastes tõesti väga vähe materjali -kui rõngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks selle läbimõõt rohkem kui 100 km. ”Rõngaste päritolu on teadmata.
Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas ( diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem kuid massilt väiksem kui Neptuun.Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa.Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. ja tiirlemisperiood 84 aastat. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem.
Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud.Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani.
Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt.
Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad , aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad olid esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus.
Uraani magnetväli on veider, sellepärast, et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes.
Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia , Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind , Belinda, Puck, Miranda, Ariel , Umbriel, Titania . Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare 'i ja Pope'i kirjutistest.Andmeid Uraanist:raadius: 24500 km , mass: 8, 6 * 1022 tonni , keskmine tihedus: 1, 58 g/ cm3 ,raskuskiirendus: 10, 4 m/s2 , paokiirus: 22 km/s .
Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan.Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi.
Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast).
Neptuuni gaasilisel pinnal oli näha mitmeid pilvevööte ja kaks tumedat laiku, millest suurem sai endale kohe nimeks Suur Tume Laik. See laik aga ei olnud nii püsiv, kui Jupiteril asuv tuntuim atmosfäärikeeris: 1994. aastal tehtud piltidel seda enam näha ei olnud. Põhjust, miks Uraani ja Neptuuni atmosfäärid nii erineva aktiivsusega on, kindlalt veel ei teata. Arvatakse, et põhjus peitub Neptuuni suuremas tiheduses. Magnetväli on aga Neptuunil tunduvalt nõrgem kui Uraanil. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt.
Neptuunil on ka rõngad. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, aga Voyager 2'e fotod näitasid, et nad on terviklikud rõngad heledmate kohtadega. Üks rõngastest paistab olevat veidra põimunud struktuuriga.Andmeid Neptuunist:raadius: 25100 km ,mass 1, 03 * 1023 tonni ,keskmine tihedus: 2, 3 g/cm3 ,raskuskiirendus: 14 m/s2 , paokiirus: 25 km/s .
Pluuto on planeet, mis on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi. “Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.”Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust .1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole “Päiksesüsteemi lõpus” üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit.Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet.
Kokkuvõte:
Päikesesüsteem on asi ,millest võiks rääkima ja kirjutama jäädagi.Kuna see on nii võrd suur.Päikese süsteemi kuuluvad ka veel asteroidid,meteooridid,komeedid need on ka päikesesüsteemi väikekehad.Kõik kokku võtes on päikesesüsteemis 9 suurplaaneti koos kaaslastega,mõnituhat väikeplaneeti (asteroidi), umbes sada perjoodilist komeeti ning teadmata kogus meteoorilist ainet (tolmu).
Kasutatud kirjandus:

E. Pärtel, J. Lõhmus. Füüsika IX klassile Soojusõpetus ja Universum , Tallinn, Koolibri 2000

http://tahistaeva.pri.ee/

http://www.obs.ee/astro/surveyor/

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCstee m

http://et.wikipedia.org/wiki/Voyager_1

http://opik.obs.ee/boxid.html