Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. (minimaalne kaugus 42 milj. Km) Hele (heledamad vaid Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvka...
peamiseks põhjuseks vee puudumine Veenusel Süsihappegaasi on mõlemal planeedil umbes sama palju Veenusel on väga tugev kasvuhooneefekt, millest tuleneb ka ülikõrge õhutemperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal Veenuse geograafia Ulatuslikumat ülevaadet Veenuse pinnavormidest annavadki vaid radarvaatlused nii Maalt kui ka orbiidilt 70.-ndate lõpus õnnestus ameeriklastel saada kujutis umbes kümnendikust Veenusest pinnast lahutusvõimega umbes mõnikümmend km-t Kõige põhjalikuma uuringu Veenuse pinnavormidest tegi 1990-94 ,,Magellan", mille piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120-300 m Veenuse geograafia (2) Veenus on üldiselt tasane, umbes pool Veenuse pindalast jääb poolekilomeetrisesse kõrgusvahemikku Suurim kõrgustevahe 12 km (Maal 20 km) Veenuse põhjapoolkeral asetseb Austraalia- suurune maa või manner, mille idaosas
Planeet VEENUS Veenus on Päikesest lugedes teine ning meile lähim planeet (min. 42 milj. km). Hele planeet Veenus on Päikesest lugedes teine ning meile lähim planeet (min. 42 milj. km). Hele planeet VS Veenus vs Maa Veenus Maa Kaugus Päikesest: 0,72 a.ü. 1,00 a.ü. Ekvaatori raadius: 6 051 km 6 378 km Mass: 4,87x1024 kg 5,97x1024 kg Tihedus: 5,24 g/cm3 5,52 g/cm3 Raskuskiirendus: 8,9 m/s2 9,8 m/s2 Veenus vs Maa (2) Veenus Maa Aasta pikkus: 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgu...
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika V...
Veenus Veenus on maaga peaaegu ühesuurune planet ning lähim planet meile. Veenus on väga hele, temast on vaid heledamad Päike ja Kuu. Taevast on ta kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast, Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab...
10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Atmosfäär Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Pinnamood ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga.
Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h 400 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku.
Baudelaire oli prantsuse luuletaja, kes sündis(1821, suri 1867) ning kasvas üles Pariisis ja õppis õigusteadust. Kõige otsesemaid mõjutusi sai ta E. A. Poe loomingust, mida ta ka tõlkis ning analüüsis. Baudelaire`le tõi kuulsuse pärast surma avaldatud luulekogu ,,Kurja lilled", mis ilmus 1857. aastal (e. k. osaliselt 1967, 2000), suur osa selles sisalduvaid luuletusi valmis 1850ndate alguses. Baudelaire`i kummitas maise elu ängistus ja surm. Ta kirjeldas naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust, sealjuures kaasaegset olu enda ümber vältimata (tsükkel ,,Pariisi pildid"). Baudelaire'i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema kirjutas anonüümsusest ja moraa...
Veenus Taevasõela taustal Veenuse üleminek Päikesest Veenusest on näha vaid tihe pilvkate UV-kiirtes on näha Veenuse atmosfääri struktuur "Venera 13" tehtud fotod Veenuse pinnast Radari abil on võimalik läbi Veenuse pilvede vaadata Veenuse maastik: 8 km kõrgune vulkaan Maat Mons Suured laavavoolud. Pilt hõlmab u 500 km Vulkaaniliste protsesside tulemus Arahnoidid -- vaid Veenuselt leitud tundmatu tekkemehhanismiga kuni 200 km suurused ämblikke meenutavad pinnavormid 69 km läbimõõduga kraater Dickinson
o Lämmastik 3,4% o Vingugaas, vääveldioksiid, veeaur o Põhjalikumad analüüsid : hapnik, vesinik o 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Pilved · Pilved katavad Veenuse täielikult · Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest · Liiguvad kiirusega 350 km/h · Veenuse uurimine · Põhjalikult on uuritud kosmosest · Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega · Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal Andmed Veenusest: o raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) o mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) o keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) o raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) o paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Veenuse pind
Selle läheduses on viibinud omast 100 korda nõrgem diporaalne ainult kaks kosmoseaparaati magnetväli. · Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. ·Ainult Päike ja Kuu on Veenusest Maa taevas heledamad ·Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa · Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on
orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20). 3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse
Urbiino Veenus ,,Urbiino Veenus" on õlimaal,mille maalis Itaalia meister Tizian.Pildi peal on kujutatud alasti noort naist, identifitseeritud jumalanna Veenus, lebamiseks on tal diivan või voodi,mida ümbritseb renesanssi palee. See maal ripub Uffizi galeriis, Firenzes. Kujundi kujutamine põhineb Giorgione's Magavast Veenusest(ca 1510), kuid Tizian kasutab rohkem sensuaalsusi võrreldes Giorgioniga. Puuduvad igasugused klassikalise d ja allegoorilsed ornamendid("Veenus" ei esinda jumalanna kehastust,mida ta peaks.),maal on erootilist laadi. Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.Ta jõllitab otse vaatajale näkku,olles ükskõikne oma alasti olemise suhtes.Paremas käes hoiab ta lillekimpu ja vasaku käega varjab ta oma häbet,mis provokatiivselt on asetatud kompositsiooni keskele.Tagataustal on koer,mis sümboliseerib truudust.Kuid see,et koer magab sümboliseerib seda,et naine on truudusetu....
Ennustus rääkis sellest, et troojalased hävitavad Kartaago. Juno oli Kartaago eeskostja ja kaitsja (soosija), kõige rohkem ta armastas just seda linna. Ta on hooliv, sest ta on valmis teha mis iganes, selleks, et kaitsta oma linna. Jupiter on võimukas, üllas, rahulik ja mõistlik. Teoses Jupiteril ei ole inimlikku ebatäiuslikkust, ta on asjakohalik ja õiglane, samas on kindel oma tegevustes. Ta on ainuke jumalatest, kes kontrollib inimeste saatust. Järgmisena räägime Veenusest. Veenus on hooliv, lahke, rahuarmastav, empaatiline. Veenus on Aenease ema, tema tegevused põhinevad ta suurel armastusel oma poja vastu. Veenus ilmub Aenease juurde neidiserüüs ning väidab, et ta on inimene. Ta ergastab teda ja aitab. Kokkuvõtte Publius Vergilius Maro. Sündis 15.oktoobril 70 eKr , suri 21.september 19 eKr. Üks kõige tähtsamatest rooma kirjanikest.Tema teos "Aeneis" oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teos on heroiline eepiline poeem
uuesti alla. Konvektsioon avaldub tugevates tuultes ja tormides, mida võib jälgida ka väljastpoolt. Maad ei tabanud Veenusega sama saatus tänu sellele, et ta asus piisavalt kaugel Päikesest, et atmosfäär saaks veest tühjaks sadada ja kaotada sel viisil kasvuhoonekatte. Koosnes ta seejärel peamiselt süsihappegaasist nagu Veenus tänapäeval. Hapnikuga rikastus Maa atmosfäär alles siis, kui hakkasid vohama fotosünteesivõimelised bakterid. Kuigi Veenusest on räägitud kui Maa kaksikõest, peame tõdema, et tegelikult on asi sellest väga kaugel. Nad erinevad nii atmosfääri koostiselt, tiheduselt, rõhult, temperatuurilt. Kuigi jah, peab tunnistama, et kaunid on mõlemad planeedid nii Maa kui Veenus oma helendava looriga. Kasutatud kirjandus: 1. MacNab, David ja Younger, James ´´Planeedid´´; 1999 2. http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/venusfact.html 3. http://www.nineplanets.org/venus.html
Temperatuur Veenuse pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenuse atmosfääri rõhk on 9 MPa. Maal on umbes selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Kokku umbes 0,1% on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenuse pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus Maaga sarnane. Veenus on üldiselt tasane. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit, suurim kõrgustevahe Maal on 20 kilomeetrit. Madalamad alad ehk ookeanid vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Veenuse põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi, mille kõrgus on 12 kilomeetrit
taevakeha. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Pöörleb vastupidises suunas Veenus ja maa on õekesed, kelle elu ja arenguteed on täiesti erinevad. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pilte Veenusest MAA Ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks . Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks . Kaaslaseks on Kuu Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15° C Lisaks Päikese ümber tiirlemisele pöörleb Maa ka ümber oma telje, tehes ühe pöörde pisut enam kui 23 tunni ja 56 minutiga. Suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. PILTE MAAST Click to edit Master text styles
suhteliselt lapikud. Jupiter Magnetväli on tugevam kui Maal Mass on 318 korda suurem Maa massist Tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat Ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. 16 kaaslast Tumedad rõngad Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas(ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Heledad rõngad Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane
keskimine kaugus Päikesest 108 mln km, mass 4,9 * 1024 kg ning tihedus 5250 kg/m3, pöörlemistelg orbiidi tasapinnaga peaaegu risti. Temperatuur Veenuse pinnal ulatub 480C ja rõhk 90 atm. Maa keskmine läbimõõt on aga 12 735 km, keskmine kaugust Päikesest 149,6 mln km, mass 6 * 1024 kg, tihedus 5517 kg/m3, raskuskiirendus ekvaatoril 9,78 m/s2. Rõhk maapinnal 1 atm. Veenusel pole ookeane, vihma ega tuult. Planeedil ei ole kaaslasi ega nimetamisväärset magnetvälja, kuid Veenusest puhub mööda päikesetuul ja loob selle ümber pseudomagnetvälja. (2) Veenuse atmosfääri koostis Veenus koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), kuid sisaldab ka lämmastikku (3,4%), intergaase (0,02%) ning väga vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru, vesinikku, hapnikku, argooni, väävelhapet, väävelmonooksüüdi ja muud.. Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi teevad Päikese lähedus ja suur kasvuhooneefekt, mis on tingitud
05). Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magneetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega.Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io,
1.2 Veenus Veenus asub Päikesesüsteemis 2. kohal ja on Maa naaber. Veenus on ainuke planeet, kus Päike tõuseb läänest ja loojub idasse, sest ta pöörleb vastupidi. Üks Veenuse ööpäev kestab sama kaua kui 243 Maa ööpäeva. Ringi ümber Päikese teeb ta 225 Maa ööpäevaga. Veenus on Maa-tüüpi planeet, sest tal on tahke, vulkaaniline ja kraatritega maastik. Veenusel puuduvad kuud ja ringid. Veenust on külastanud üle 40 kosmoselaeva ja 98% Veenusest on kaardistatud. Elust Veenusel pole ühtegi märki, sest kõrge temperatuuri(480℃) tõttu on üsna ebatõenäoline, et seal mingisugust elu eksisteerib. 1.3 Maa Maa on Päikesesüsteemis 3. planeet sellest ka nimetus: “Kolmas kivi Päikesest”. Hetkel on Maa ainuke planeet, kus inimeste teada eksisteerib elu. Üks ööpäev Maal võtab aega 24h ja ühe ringi ümber Päikese teeb Maa 365 ööpäevaga. Maa on kivine planeet, kus on tahke ja dünaamiline
seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi.Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit
Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning inertgaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967. aastal teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Kui Venera 7 1970. aastal Veenusel maandus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega
Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui
Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning inertgaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967. aastal teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüteemi kõige kuumema planeedi. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks
Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Ehatäht ja Koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). Veenusest video : http://www.youtube.com/watch?v=Hg_NzWbsvxE Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust.Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. http://www.youtube.com/watch
ühismissiooni BepiColombo, mille käigus peaks Merkuuri uurima kaks sondi, millest üks kaardistaks planeedi pinda ja teine uuriks planeedi magnetosfääri. Algul oli plaanis aparaate Merkuurile maandada, kuid see kava on esialgu kõrvale jäetud. Sondid peaksid plaanide järgi startima Vene Sojuz-tüüpi raketiga Guyana kosmosekeskusest 2013. aastal ja jõudma Merkuurini 2019. aastaks. Trajektoori kujundamiseks teeb BepiColombo möödalennu Kuust ja Veenusest ning lõpuks Merkuurist ja jõuab lõpuks 2019 Merkuuri juurde. Kasutatakse nii keemilisi kui ka ioonmootoreid. Magnetomeetersond lastakse Merkuuri-lähedasele elliptilisele orbiidile. Seejärel lastakse keemiliste rakettide abil kaardistaja-sond ringorbiidile. Kumbki sond töötab Merkuuri-lähedasel orbiidil ühe aasta. Kaardistaja-sondil on MESSENGER-i omadele sarnased spektromeetrid ning ta uurib planeete paljudel lainepikkustel, sealhulgas infrapuna-, ultraviolett-, röntgen- ja
Seetõttu nimetatakse teda rahvasuus ka Koidu- või Ehatäheks. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige tulisema planeedi. Andmeid Veenusest: · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) 3. 3. Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille
vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning intergaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaam "Venera 4" otsemõõtmine teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu alles 1967. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Esimesena õnnestus Veenusel maanduda N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475 0C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanidest kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja Ei; ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse atmosfääris olev süsihappegaas laguneb valguse mõjul
Eeter oli vanakreeka inimeste jaoks mittemateriaalne jumalik substants või lihtsamalt öeldes: jumalik aine, mis täidab kosmost. Kõik, mis asub maises maailmas, koosneb neljast elemendist: maa, vesi, tuli, õhk. Kõik, mis on taevas, on jumalik ja koosneb eetrist ehk ,,viiendast elemendist". Pythagoras lõi oma õpetuse sfääride harmooniast ja muusikast arvule seitse. Ta nimetas vahemaad Maast Kuuni üks ,,intervall", Kuust Merkuurini pool intervalli, sealt Veenusele samuti, Veenusest Päikeseni poolteist intervalli, sealt Jupiterini pool, Jupiterist Saturnini pool ja sealt sodiaagini üks intervall. Kokku seitse heli oktaaviharmoonia. Kogu looduse helisüsteem sisaldub neis seitsmes helis, mida seetõttu nimetatakse ,,looduse hääleks". Pythagorase meelest olid inimesele kõige olulisemad tema aistingud ja seetõttu oli tema arvates muusika kõige tähtsam õppeaine. See sisaldab teatud meloodiaid ja rütme, mille abil valitsetakse inimese tegusid ja tundeid.
Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid.1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga. Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Ta sarnaneb üpris palju Jupiteriga, kuid on pisut väiksem. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal on väiksem kui veel. Saturnil on punane laik (läbimõõt 1250 km). Saturn kiirgab 2,5 korda rohkem soojust, kui saab Päikesest. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei
Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua. Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. 1994 aastal põrkas komeet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga (vasakul). Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda.
teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks. Ammusel ajal sadas tema pinnale rohkesti kaljutükke, mis katsid selle suuremate ja väiksemate kraatritega. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Veenus . Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt õhtupoole ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse pilvkate on mitmekihiline. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ja ülespoole ulatub hõre udu. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea, kuid siiski on pöörlemise tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal
Andmeid Merkuurist: raadius: 2420 km, mass: 3, 3* 1020 t,keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 ,raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 ,paokiirus: 4, 2 km/s . Veenus Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Seetõttu nimetatakse teda rahvasuus ka Koidu- või Ehatäheks.See,et Veenus on päiksesele äärniselt lähedal ja kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige tulisema planeedi. Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.
Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kanditaadid. 1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga (vasakul). Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Kokkupõrke rusud olid nähtavad ligikaudu aasta hiljem HST'ga. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega." SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Saturni orbiit on "keskmiselt ümmargune" nagu Jupiterilgi. Kalle on ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes
See oli tema loomuses ning ta nägi terve elu vaeva, pannes mängu kogu oma kavaluse ja oskused. Suure vaeva ja ohtude hinnaga saavutas ta igatsetud võimutäiuse. Caesar: ,,Minu tädi Julia suguvõsa pärineb ema-liini pidi kuningatest, isa-liin viitab aga surematutele jumalatele: pärineb ju Anca Marciast Marciuste kuningate sugu, Juliuste suguvõsa aga, kuhu meie perekond kuuluub, pärineb jumalanna Veenusest endast. Seepärast ongi meie suguvõsa ümbritsetud puutumatusega nagu kuningad, kes on kõigist inimestest võimsamad ja harda austusega , sarnaselt jumalatele, kelle ees painutavad pea ka kuningad" Kahjuks aga ei ela kuningad igavesti ning samal aastal, mil senat ta eluaegseks diktaatoriks kuulutas, G.J.Caesar mõrvati. Lapsepõlv ja isiklik elu Gaius Julius Caesar sündis 12.juulil 100a .eKr Rooma vanimas linnaosas Suburas, elava
Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui
(Allikad 5, 8, 10) Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. (Allikad 5, 8, 10) Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. (Allikad 5, 8, 10) Andmeid Veenusest: · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) 3.3. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna
Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kanditaadid. 1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga (vasakul). Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Kokkupõrke rusud olid nähtavad ligikaudu aasta hiljem HST'ga. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega." 8 SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Saturni orbiit on "keskmiselt ümmargune" nagu Jupiterilgi. Kalle on
ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad
päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. [6] 3.2 Veenuse omadused Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning inertgaase. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi.[3] -9- Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Veenuse õhkkonna keemia on väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Madalamal kui 46 kilomeetrit toimub väävelhappe termiline lagunemine ning komponendid tõusevad pilvedesse.[2] 3.3 Veenuse pilved 1967. aastal mõõtis prantslane A
11 meid seal kokku 90 korda suurema jõuga kui Maal, põrgulikus kuumuses sulab seatina. Kraatreid on Veenusel vähem kui Merkuuril või Kuul, sest osa neist on täitunud laavaga- Veenusel on palju vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla. (1:13) Joonis 7. Veenus Suur keskmine tihedus viitab raud-nikkeltuuma olemasolule. Andmeid Veenusest: · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) (6) 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa Kolmas planet päikesest on Maa, mis on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km.
Juliuste suguvõsa esivanemaks. Aenease kohtumine Kartaago lesestunud kuninganna Didoga jääb Aenease eksirännakute aega: hirmus torm oli sundinud troojalasi randuma Aafrika põhjakaldal Kartaago linna lähedal. Dido (semiidipäraselt Elissa) oli Kartaago rajanud ja võimsaks kasvatanud. Kauni lese ümber keerles palju kosilasi, kuid Dido leinas ikka veel oma abikaasat. Alles Aeneas, toetatuna Veenusest ja Cupidost, suutis võita Dido südame. Dido pani kartaagolasi Aeneast kummardama, soosis ta kaaslasi, korraldas jahiretki ja pidusööke, kuulas väsimatult Aenease jutte oma seiklustest. Aeneaselt nõudis Dido üht - et Aeneas teda armastaks. Ent Dido ja Aenease armulugu hakkas häirima Jupiteri plaane. Peajumal oli otsustanud, et Aeneas peab Itaaliasse seilama, nind Aenease viivitamine oli talle vastumeelt. Seetõttu saatis ta Mercuriuse Kartaagosse Aeneasele lahkumiskäsku andma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
