KÕIGE SUUREMAD TÄHED 10. klass SIIRIUS • Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas. Eestis on Siirius nähtav madalal talvetaevas. • Tänapäeval on Siiriuse komponentide massid määratud järgmiselt: Siirius A 2,02 Päikese massi ning Siirius B 0,978 Päikese massi. Raadiused vastavalt 1,711 ja 0,0084 Päikese raadiust ning temperatuurid 9940 K ja 25200 K. Kaksiktähe tiirlemisperiood on 50,09 aastat. WOLF 359 • Wolf 359 on punane täht, mis asub tähtkujus Lõvi, lähedal ekliptika. Kaugusel umbes 7,8 valgusaasta kaugusel Maa, see on ilmne suurusjärku 13,5 ja saab näha ainult suur teleskoobiga. • Wolf 359 on kõige lähem täht Päikesesüsteemi. • Mass: 0,09—0,13 M • Temperatuur: 3500 K • Avastaja: Maximilian Franz Josep...
kui näiteks Päikese ümbruses Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk algsest udukogust pärinevad gaasi ümbritseb neid veel praegugi. Hüaadid on palju vanem parv. palju suure massiga kuumi O- ja B-tähti, need ioniseerivad ümbritsevat gaasi, pannes selle helenduma. Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv Plejaadid ehk Sõel. "Seitse tähte taevasõelas," ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte) Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul.
kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses ● Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk algsest udukogust pärinevad gaasi ümbritseb neid veel praegugi. Hüaadid on palju vanem parv. ● palju suure massiga kuumi O- ja B-tähti, need ioniseerivad ümbritsevat gaasi, pannes selle helenduma. ● Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv – Plejaadid ehk Sõel. “Seitse tähte taevasõelas,” ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte)Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . ● Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul. ● Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve
korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes Kallisto Tiirlevad ringjoonelistel orbiitidel Ülejäänud 59 on kaljurahnud ja juhuseikult külgetõmbejõu piirkonda sattunud asteroidid, mida ilmselt tuleb juurde Neli kaaslast Io: 7 tegevvulkaani hõre atmosfäär Ganymedes: suurim ja heledaim kaaslane erinevatel aladel erinevad pinnavormid puudub atmosfäär Kallisto: 3000 km hiidsüvend atmosfäär puudub katavad löögikaatrid Europe: pinna värvus valdavalt kollakas sileda pinnaga Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto Jupiteri uurijad Esimesena alustas uurimist Pioneer 1 Seejärel: Voyager 1 (USA) Voyager 2 (USA) Galileo (USA) Vayagerid avastasid enamuse jupiteri
vöödid Suur Punane Laik · Tegu on hiiglasliku pöörleva pilvesambaga. · Selle avastus on tavaliselt omistatud Cassini´le või Robert Hooke´le 17.sajandil · Astronoomid on seda hiigellaiku juba 300 aastat uurinud. · See kaob vahetevahel, ilmudes alati tagasi. Huvitavat · Jupiter (a.k.a. Jove; Kreeka Zeus) oli jumalate kuningas, Olympose valitseja ja Rooma riigi patroon. · Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas · Ühe täispöörde ümber telje teeb Jupiter 10 Maa tunniga Kasutatud kirjandus · Sue Becklake - Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad · http://www.miksike.ee · http://www.google.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet ) Aitäh kuulamast!
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis
PÄIKE Nimi 1 Nimi 2 Nimi 3 12. B Mis on Päike? Päike on meie päikesesüsteemi täht, heledaim maal nähtav täht Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massist) ja heeliumist (24,85%) Asub maast 150 miljoni km (ühe astronoomilise ühiku kaugusel) kaugusel Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär valgust tekitav sfäär -Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture add picture
aastal peaksid suured kanderaketid punasele planeedile kaupa viima, kirjutab Helsingin Sanomat. – Ärileht, Delfi (Parandatud) 10. Nagu allolevalt eskiisilt näha, jääb betoonimüür suuremas osas maa alla, ent peahoone kinnistu ääristatakse siiski aiaga. Ärileht, Delfi (Vigane) Nagu allolevalt eskiisilt näha, jääb betoonmüür suuremas osas maa alla, ent peahoone kinnistu ääristatakse siiski aiaga. Ärileht, Delfi (Parandatud) Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetuseks päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. Päikese aktiivustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivustsükli jooksul, aktiivuse
ja väike vanker, sõnn, neitsi jne. Silmaga võib näha umbes 3000 tähte. Tähed on erineva heleduse ja värvusega. Mida punasem, seda külmem. Päike on kollane täht. Kõige heledamad tähed on I ja kõige nõrgemini nähtavad IV suurusjärgu tähed. Päike, kuu, planeedid ja tähed tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes. Taeva ööpäevane pöörlemine on näiline. Päikese ülemist kulminatsiooni punkti nim. seniidiks ja alumist nadiiviks. Põhjanael on väikese vankri heledaim täht, tema asend horisondi suhtes peaaegu ei muutu.Teised tähed teevad 24h-ga täistiiru ümber punkti, mis asub põhjanaela läehdal, seda punkti nim. maailma põhjapooluseks. Diametraalselselt tema vastas olevat punkti nim. maailma lõunapooluseks. Taevaskera näiva pöörlemise telge, mis ühendab mõlemat maailma poolust ning läbib vaatleja silma(Maad) nim. kokkuleppeliselt maailmateljeks. Asume taevaskera keskpunktis.
Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20).
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on...
Arvatakse, et neid ei ole Universumi eluea jooksul jõudnud tekkida, sest jahtumiseks ei ole olnud piisavalt aega. Kõige vanemate ja jahedamate vaadeldud valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K. Valged kääbused on üsna tavalised, moodustades 10% kõigist Galaktika tähtedest, kuid ükski valge kääbus pole palja silmaga nähtav. Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ning on ühtlasi ka heledaim valge kääbus, tähesuurusega umbes 8,7. Kõige kergemini vaadeldav valge kääbus on Keid B, olles ka esimene avastatutest. Oht maale On avastatud, et ühel valgel kääbusel võib toimuda kunagi suur termotuuma plahvatus, mis on suhteliselt lähedal meie päikesesüsteemile. Õnneks teadlaste sõnul ei toimu plahvatust lähima miljoni aasta jooksul.
Merkuur Päikesele lähim planeet on Merkuur. Maalt on teda raske näha, sest ta paistab alati Päikesele väga lähedal. Teda võib näha kas madalal idataevas või enne päikesetõusu madalal läänetaevas pärast päikeseloojangut. Merkuuril on palju kraatreid. Sellele lisanduvad mõned mäed ja madalamad alad nagu Kuulgi. Merkuur on väga kuum ning tal pole atmosfääri ega vett. Veenus Järgmine planeet Päikesest eemaldudes on Veenus. Päikese ja Kuu järel on ta heledaim objekt taevas. Ta on kaetud mürgiste gaaside pilvedega, mis peegeldavad väga hästi päikesevalgust. Tema pind on väga kuum ja pilved nii tihedad, et läbi nende pole võimalik Päikest näha. Sellel planeedil on palju suuri madalaid tasandikke ühes kraatrite, orgude ja mägiste aladega. Leidub ka vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla. Marss Marss paistab taevas punase tähesarnase punktina, ta on verega ühte värvi. Läbi teleskoobi paistavad Marsi polaarsed jäämäed, mis sisaldavad k...
Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravitatsioonijõuga ja tiirlevad ümber ühise raskuskeskme. Ka tähistaeva Heledaim täht Siirius on kaksiktäht. Mõned tähed paistavad taevas teineteise lähedal ja näivad kaksiktähtedena, aga tegelikkuses nad ei ole omavahel seotud, vaid paiknevad kosmoses juhuslikult ühel suunal, niisuguseid tähti nimetatakse aga visuaalseteks kaksiktähtedeks. Näiteks Suure Vankri aisa keskmine täht Miitsar moodustab visuaalse kaksiktähe Alkoriga. Mõnes tähesüsteemis on kolm või enam komponenttähte ja neid nimetatakse mitmiktähtedeks.
Nähtavaid tähti 1100, teleskoobiga 1 mln, Linnutee galaktikas 1 mrd. Sinalfa=1aü/x.. alfa=aastaparallaks-nurk,mille alt paistab Maa orbiidi raadius tähelt vaadatuna. 1 parsek Pc=kaugus tähest, kui aastaparallaks 1 kaaresekund. 1Pc=3 va 1840.mõõdeti I korda aastaparallakse 3. W.Struve-tartu tähetorn.-ühe tähe kaugus-Veega tähe valgus: 1)näiv heledus-silmaga 2)tegelik- fotomeeter-seade valguse mõõtmiseks, suhteline heledus-tähe heledus võrreldes Päikesega. Värv sõltub temp. Heledaim Riigel. Klass 0-sinised,temp üle 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased. Kaksiktähed:1)visuaalne-silmaga nähtav 2)optilised-teleskoobiga 3)tõelised-tiirlevad üksteise ümber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-lähedale-kaugele-lähedale. Mitmiktähed:3 -... tähte omavahel seotud. Muutlikud tähed: 1) korrapärased-tsefeiidid, kosmose majakad,mida suurem täht,seda suurem periood
Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tava...
nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Mustad Augud · Teadlased arvavad, et mõne tähe külgetõmbe jõud on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest läbi. Sellist nähtust nim Mustaks Auguks. · Must Auk on nagu meie universumist lahkumine- kõik, mis temasse langeb, on jäädavalt kadunud. · Musta Auku ennast me ei näe, kuid võime näha taevakeha, mida ta võib tekitada-kvasarit-mis on heledaim teadaolev taevakeha. Kosmoloogiline printsiip · Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. · Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. · See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugstel ühesugune. · Me võime eeldada, et maailm on kõikjal ühesugune. Kvasar Aitäh!
Kosmoloogia · taevaskera- kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühe...
``Tütarlaps allikal`` 1958-1862, õlimaal Romantismi voolu esindav ´´Tütarlaps allikal`` jättis mulle väga sügava mulje. Maalil kasutatud värvid on tumedad ja raskepärased ning tekitasid sünge kuid samaaegselt ka romantilise meeleolu. Maali vaadates koondus kogu tähelepanu tüdrukule. Mitte ainult sellepärast, et muid tegelasi polnud, vaid tänu tüdruku valgele pluusile, mis oli heledaim värv maalil. Tekkis tahtmine olla jälle väike tüdruk ning näha maailma läbi lapsesilmade, kui kõik on lihtsam ning keeruliste valikute tegemine veel aastate kaugusel. Usun, et tumedad värvid, mis teda ümbritsesid, sümboliseerisid kõiki taskusi ja keerukusi, mis Turku tulevad ette tema eluteel.
lühikese aja jooksul 10 000tuh kordi. Pärast süttimist hakkab taastuma tähe esialgne heledus. Heleduse muutumise amplit. on 7-14 tähesuurust. Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I. Seyferti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. II. Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt.
Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Veenus paistab alati
Võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Merkuuril puuduvad kaaslased. 4 2. VEENUS Veenus on Päikesest teine, suuruselt kuues ja ühtlasi Maale lähim planeet. Veenust on peetud Maa kaksikõeks, sest Veenus on ainult natuke väiksem kui Maa ning nende tihedus ja keemiline koostis on sarnased. Arvatavasti nimetati Veenus armastuse ja ilu jumalanna nime järgi seepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline ning kuna planeedi telg on orbiidi tasandiga risti, puudub aastaaegade vaheldumine. Veenuse pöörlemine on väga aeglane, kestes 243 Maa päeva. Esimene kosmoselaev ,,Mariner 2" külastas Veenust 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud üle 20 kosmoselaeva, kaasa arvatud Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast.
kutsusid teda Soliks. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest, siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. 1.1 Päike ning Päikesesüsteem Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Päike katab endas tervenisti 99.8% Päikesesüsteemi kogumassist. Päikesesüsteem ise kujutab endast aga Päikest (täht) ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisi objekte, millest suurema osa katavad endast kaheksa planeeti. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli lähimat planeeti, Merkuur, Veenus, Maa ja Marss nimetatakse ka Päikesesüsteemi siseplaneetideks
ammoniaaki. Planeedid pöörlevad kiiresti ja on suhteliselt lapikud. Jupiter Magnetväli on tugevam kui Maal Mass on 318 korda suurem Maa massist Tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat Ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. 16 kaaslast Tumedad rõngad Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas(ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Heledad rõngad Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist,
valgusaasta kaugusel. Kuidas tekkis universum? Kirjelda Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Kuidas universum sureb? 1)Hakkab üks moment kokku tõmbuma 2)Universumi paisumine peatub 3)Universum paisub igavesti Päikesest kõik, mida tean. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Tema ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid, nii Maa- sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päike kiirgab ka raadiokiirgust, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik
Tänapäevane tähesuuruse skaala ei tugine enam inimsilma kogemusele, vaid fotoaparaadile ja astrofotomeetriale. Teleskoobi abil võime näha märksa tuhmimaid taevakehasid, kui seda suutis Hipparchos oma teraste silmadega, nii et tähesuuruse skaalat saab hõlpsasti laiendada kaugemale kui 6. tähesuurus. Hubble'i kosmoseteleskoop võib näha isegi 30. tähesuuruse taevakehi, mis on triljon korda tuhmimad kui Veega! Kogu taevasfääril on palja silmaga näha umbes 6000 tähte, näivalt heledaim neist on Päike, mille kui etaloniga teisi tähti harilikult võrreldakse. Tähti uurib stellaarastronoomia. Tähed registreeritakse tähekataloogides ja taevakaardil. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Päike EE 7. köide. Tallinn : Eesti Entüklopeediakirjastus, 1994, lk 592. 2. Tähed EE 9. köide. Tallinn : Eesti Entüklopeediakirjastus, 1996, lk 664. 3
lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda lad Andromeda Neljast heledast tähest riviga tähtkuju. Hästi nähtav sügisöösiti ja talveõhtuti. Vaevu nähtav udukoguna. Andromeeda Herkules lad Hercules Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju Seal asub heledaim tähtede kerasparv Herkules Ilves lad Lynx Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Tähekaartidel alates 17.sajandist Ilves Jahipenid lad Canes Venatici Vähemärgatav tähtkuju Suure Vankri all Tuntud on Jahipenide spiraalne galaktika, mis asub meist ainult 3x kaugemal, kui Andromeeda tähesüsteem Jahipenid Kaelkirjak lad Camelopardalis Vähe märgatav tähtkuju Taevakaartidel alates 17.sajandist Kaelkirjak Kassiopeia lad Cassiopeia
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede täh...
vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased„. Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksemateleobjektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest.(2) 3 PÄIKE – SÜSTEEMI PEREMEES Päike on meie süsteemi täht mis on Maal heledaim täht. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikeselt paiskuvad völja laetud osakeste vood, mis levivad üsna kaugele. Päikese pinna aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal os siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevendavad. Päikeˇkiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat, millest langeb
05). Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magneetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega.Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab
Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit).
Sügisel ja talvel võime leida üles Suur ja Väikese Vankri,Lohe,Kepheuse,Kassiopeia,Kalekirjaku ja Ilvese,kevadel Suure Peni,Ükssarviku,Vähi,Kaksikud,Hüdra ja Kompassi,suvel Kaalud,Skorpioni,Mao ja Maokandja ja veel paljusid teisi tähtkujusid. Kindlasti on huvitav ka teada,kuidas üht ja teist tähtkuju ära tunda,nimelt Suure Vankri sarnane on Väike vanker,nõrkadest tähtedest moodustatud tähtkuju,mille heledaim täht on Põhjanael,ainuke täht,mis tähistaeva ööpäevasel pöörlemisel paigale jääb.Kahe vankri vahel asub pikk täherodu-Lohe.Põhjanaelast teisele poole ,Suure Vankri vastu jäävad Kassiopeia.Neist lõunas jookseb üle taeva idast läände pikk rodu tähti- Ridamus,Kaksikud.Neist läänes asuvad Jõulutähed. Loojuvatest tähtkujudest Koot ja Reha jäävad Jõulutähtedest lõunasse. Lisaks nendele on veel paljusid tähtkujude kirjeldusi,mida võib leida peaaegu igast täheatlasest.
Liikumine Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist. 4 Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Kaua tähed elavad ? Tähtede eluiga sõltub suuresti nende massist. Raskemad tähed on kuumemad ning heledamad,
mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit või väga haruldaste hüperhiidudeni, mille absoluutsed heledused on suuremad kui -10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Hüperhiid Hüperhiidudeks nimetatakse kõige suurema absoluutse heledusega tähti, mida tähistatakse harilikult
kääbuseks. Arvatakse, et Universumi eluea jooksul ei ole külmi musti kääbuseid jõudnud tekkida, sest Universum pole nii kaua veel eksisteerinud. Kuigi valged kääbused on umbes Maa suurused, on nende mass võrreldav Päikese massiga. Palja silmaga ei ole ühtegi näha, aga üks vähestest pikksilmaga vaadeldatavatest valgetest kääbustest on Omicron2 Eridani. Selle avastas William Herschel 1783. aastal. Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ja on ka heledaim valge kääbus. Pruunid kääbused on Jupiterist mõnevõrra suuremad ja tavaliste tähtedega võrreldes väga jahedad neist jahedaim ainult 27 kraadi. Pruunid kääbused on tekkinud suutmatusest helendada, kuna nad pole piisavalt suured ja seetõttu ei saa mõnedes neist tekkida termotuumareaktsioone. Nad kiirgavad ainult väga nõrka kiirgust, mis pärineb nende tekkimisel üle jäänud soojusest. Nimetuse ,,pruun kääbus" võtsid astronoomid
jääga. Seejuures on kaaslaste keskmised tihedused nii suured, et neil peab kindlasti olema kivine keskosa. Vaatamata jäisele pinnale pole Uraani kaaslased kuigi heledad, neist väiksemad ("Voyager 2" avastatud) ja rõngaid moodustavad osakesed kuuluvad koguni Päikesesüsteemi kõige tumedamate objektide hulka. Arvatavasti on nende kõigi tumedus tingitud neid katvast süsinikuühendist, mis on moodustunud metaanist selle pommitamisel laetud osakestega. Suurematest kaaslastest on heledaim Ariel, tumedaim Umbriel. Kõige lähemalt lendas "Voyager 2" mööda Mirandast, saadud fotode lahutusvõime on umbes kilomeeter. Selle Uraani varemtuntud kuudest väikseima ja planeedile lähima pind kujutab endast ühe astronoomi sõnul veidrat hübriidi, mis koosneb kõigist päikesesüsteemis esinevatest eksootilistest pinnavormidest. Nii võib sealt leida Marsi looklevaid orge, Ganymedest meelde tuletavaid vagudega piirkondi ja just nagu meie Kuult pärinevaid kraatritega kaetud alasid
Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Põhjapoolkeral paikneb meie Austraalia suurune Ishtari manner. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole./7/ Veenus on Maast ainult natukene väiksem (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). Veenus (Kreekas: Aphrodite) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenuse pöörlemine on mõnevõrra ebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Ka Veenusel nagu Merkuurilgi pole kaaslasi. /8/ Veenus peegeldab Päikese valgust 77% ehk siis 2 korda rohkem kui Maa. Veenuse aasta kestab 225 Maa ööpäeva. Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96, 5%, sisaldades veel 3, 4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru./9/
Hüperhiiud tekivad väga harva, kui nende tekkeks on olemas väga suur kogus küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähti. Meie Galaktikas on neid teada kümne ringis, lähemates galaktikates kokku veidi rohkem. Üks astronoomidele tuntud hüperhiid on Maast 5000 valgusaasta kaugusel asuv VY Canis Majoris täht. Kui seesama täht asuks Päikese asemel, ulatuks selle välispind Saturni orbiidini. Hüperhiid on ka maailma heledaim täht sinine hüperhiid R136a1, mis on ka teadaolevalt kõige massiivsem täht. R136a1 avastati juulis 2010, Sheffieldi ülikooli teadlaste poolt. Tuntuim punane hüperhiid on VY Canis Majoris, mille raadius on 2,7 miljardit km. Tegu on suurima teadaoleva tähega. Varaseimad teated Canis Majorisest pärinevad juba 1801 aastast. Teadlased on kindlasks teinud, et tegu on väga ebastabiilse tähega, mis tõenäoliselt hävineb vähem kui 100 000 aasta pärast supernoovana
Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval +480 kraadi, öösel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri kõikumine Päikesesüsteemis). Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär. Merkuuril puuduvad kaaslased, kuid tema magnetväli on Maa omast 10korda väiksem. Veenus Päikesest kauguselt teine plaanet. Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu ning võib olla palja silmaga nähtav isegi päeval. Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud
ka Bohri-Rutherfordi aatomimudeliks. Bohri mudel kirjeldas vesiniku (ühe elektroniga aatomi) ehitust piisavalt täpselt, selgitades tema spektrijoonte olemust. Siiski ei suudetud Bohri mudelit üldistada mitmeelektronilistele aatomitele. Bohri mudel ei suuda ka seletada spektrijoonte peen- ja ülipeenstruktuuri, Zeemani efekti ja spektrijoonte intensiivsusi. 8. Mõisted Päike – on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv nurkläbimõõt on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline parallaks on 8",94–8",65. Päikese solaarkonstant Maa atmosfääri piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m²
tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid.1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga. Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Ta sarnaneb üpris palju Jupiteriga, kuid on pisut väiksem. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal on väiksem kui veel. Saturnil on punane laik (läbimõõt 1250 km). Saturn kiirgab 2,5 korda rohkem soojust, kui saab Päikesest. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi
Komeedid tulevad Neptuuni tagant kahest piirkonnast. 54. Iseloomusta Kuud ja selle mõju Maale Maal on 1 looduslik kaaslane Kuu. Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiirusega kui ta tiirleb ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited – väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk
Komeedid tulevad Neptuuni tagant kahest piirkonnast. 54. Iseloomusta Kuud ja selle mõju Maale Maal on 1 looduslik kaaslane Kuu. Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiirusega kui ta tiirleb ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk
kohal. Päike sündis ca 4,6 mlrd aastat tagasi tähtedevahelisest molekulaarpilvest, mis hakkas kollapseeruma iseenda gravitatsiooni mõjul. Kuna selle pilve aine koosnes kaugminevikus supernoovadena plahvatanud tähtede ainest, oli pilv rikastatud raskemate elementidega (metallidega). Seetõttu kuulub Päike nn esimesse põlvkonda. Päike asub Maalt keskmisel ca 149,6 mln km kaugusel. Seega tema valgus jõuab Maani ca 8 minutiga ja on heledaim objekt meie taevas. Tema ketta näiv läbimõõt on ca 32’. Päikese poolt kiirgatav energiavoog on Maa orbiidi kaugusel ca 1,37 kW/m2 (nn päikesekonstant). Peaaegu kõik protsessid Maal ja teistel planeetidel toimuvad Päikese energia arvelt. Linnutees asub Päike nn Orioni spiraalharu sisemisel äärel kaugusel ca 27 000 valgusaastat (va) Linnutee tsentrist. . Foto: Päike ja seda ümbritseva korona kiht Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 3.MERKUUR
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua. Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. 1994 aastal põrkas komeet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga (vasakul). Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto,
magnetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kanditaadid. 1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga (vasakul). Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Kokkupõrke rusud olid nähtavad ligikaudu aasta hiljem HST'ga. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega." SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Saturni orbiit on "keskmiselt ümmargune" nagu Jupiterilgi
PÄIKESELAIK-ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. ASTRONOOMILINE ÜHIK- p ikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. SUPERNOOVA- on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
