Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Päikesesüsteem - referaat (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist ?
 
Säutsu twitteris

SISUKORD


SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.1 Päikesesüsteem- mis see on? 3
2. PÄIKE 8
2.1 Päikeselaigud 9
2.2 Päikesevarjutus 9
3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 10
3.1 Kivine Merkuur 10
3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus 11
3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa 12
3.4 Punane planeet Marss 15
3.5 Gaasiline hiidJupiter 17
3.6 Kettamaailm Saturn 18
3.7 Uduvines sinine Uraan 20
3.8 Tormine Neptuun 22
3.9 Pluuto 24
4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD 26
4.1 Asteroidide vöö 26
4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid 27
4.3 Meteoriidid ja meteoorid 28
4.4 Kuiperi vöö objektid - cubewanod 30
KOKKUVÕTE 31
KASUTATUD ALLIKAD: 32

SISSEJUHATUS


Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Samuti arvati, et Maa on lapik . Nüüdseks teame aga, et Päikesesüsteemi keskmeks pole mitte Maa vaid Päike ise. Maa on üsna tähtsusetu, meile on ta tähtis vaid selleks, et see on meie kodu. Muidu omab Maa täpselt sama tähtsust nagu kõik ülejäänud 8 planeeti. Maa liigub koos teiste planeetidega ümber Päikese, moodustades süsteemi mida me kutsume Päikesesüsteemiks.
Järgnevalt annangi ülevaate Päikesesüsteemist, selle olemusest ja sealsetest „elanikest“ ehk süsteemi kuuluvatest planeetidest ja väikekehadest.
1.PÄIKESESÜSTEEM

1.1 Päikesesüsteem- mis see on?


Nii nimetatakse Päikest koos kõigega, mis tema ümber tiirleb või liigub. Siia kuulub üheksa suurt planeeti koos oma kuudega; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi. Kogu süsteem liigub maailmaruumis kui pöörlev ratas, mida hoiab koos Päikese tohutu raskusjõud. (1:8)
Üheksa planeeti tiirlevad ümber Päikese ühes ja samas suunas üha suuremal kaugusel Päikesest. Samal ajal pöörleb iga planeet ümber oma telje.
Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil:
1) Avastamise ajaloo järgi:
  • Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn.
    Neid planeete tunti juba antiikajal.
  • Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto.
    Avastatud kaasajal , ei ole palja silmaga nähtavad.

2) Koostise järgi:
  • Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss.
    Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
  • Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
    Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi.
  • Pluuto

3) Suuruse järgi:
  • Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto.
    Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km.
  • Hiidplaneedid : Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
    Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km.

4)Kauguse järgi Päikesest:
  • Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss.
    Asuvad seespool asteroidide vööd.
  • Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto.
    Asuvad väljaspool asteroidide vööd.

5) Asendi järgi Maa orbiidi suhtes:
  • Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur.
    Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul.
  • Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto.
    Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. (5)

Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti (vt Joonis1). Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. (6)
Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist?
  • Päike: 99.85%
  • Planeedid: 0.135%
  • Komeedid: 0.01%
  • Satelliidid: 0.00005%
  • Asteroidid : 0.0000002%
  • Meteoriidid: 0.0000001%
  • Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% (6)

Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
  • Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.
  • Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
  • Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.
  • Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.
  • Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
  • Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. (7)

Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud teve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. (2:26)
Joonis 1. Päikesesüsteem
2.2 Kuidas Päikesesüsteem tekkis
Umbes 4,6 miljardit aastat tagasi hakkas üks gaasipilv kosmoses kokku tõmbuma. Pilve kokkukukkumise võis vallandada läheduses plahvatanud täht. Pilv muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks ja selles tekkisid tihendid . (1:8)
See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad ) hakkasid ühinema raskemateks. (7)
Miljonite aastate möödudes süttis ketta keskel täht- Päike.
Päikest ümbritsevas tolmu-gaasirõngas (vt joonis 2) oleva aine kogunemine planeetideks toimub kahes etapis :
Gaasi-tolmu eraldumine ja ringorbiitide teke on seotud asjaoluga, et tahketele osakestele (jää ja kivi) mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt (gravitatsioonijõu ja rõhumisjõu vahe tasakaalustamiseks piisab väiksemast tsentrifugaaljõust, seega ka väiksemast pöörlemiskiirusest, kui rõhku mittetundvate tahkete kehade korral). See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele.
Ringorbiitidel liikuvate osakeste kogunemine planeetideks on tingitud nendevahelisest külgetõmbest. Gravitatsioonilise haarde raadius (maksimaalne kaugus, kust vaadeldav osake suudab külge tõmmata teisi osakesi) avaldub valemiga
kus on osakese raadius, paokiirus osakese pinnal ning v osakeste suhteline kiirus. See valem paneb paika planeetide omavahelised kaugused ning määrab planeedisüsteemi kujunemise kiiruse. (1:50)

Joonis 2. Päike koos teda ümbritseva gaaskettaga
Maa rühma planeedid tekkisid Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunesid ketta keskmisest osast, põhiliselt vesinikust ja heelimust. Planeetide kaaslased kujunesid koos planeetidega. Ketta väliosad on seni hajusas olekus. (2:50)
Kui mingil põhjusel tekib lähestikku kaks enam-vähem võrdset protoplaneeti, võib nende ühinemisel kujunev keha liikuda suhteliselt piklikul orbiidil. Võib isegi juhtuda, et planeedid ei ühinegi, vaid moodustavad kaksiksüsteemi (nii arvatakse olevat tekkinud Maa-Kuu süsteem). Päikesesüsteemi suurim " rike " on aga Maa ja Jupiteri vahel, kus korralikku planeeti polegi tekkinud -on vaid suhteliselt väike Marss ning terve hulk asteroide. (2:51)

2. PÄIKE


Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. (7)
Päike, hiiglaslik gaasikera, koosneb vesinikust ja heeliumist. Päikest kuumutab tuumaenergia, mis kiirgub Päikesesüsteemi valguse ja soojusena. (1:20)
Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Teadlased arvavad, et päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat, kuni ta lõpuks kustuma hakkab. (8)
Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma päikeseta ei oleks elu maal.
Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Päikesesüsteem - referaat #1 Päikesesüsteem - referaat #2 Päikesesüsteem - referaat #3 Päikesesüsteem - referaat #4 Päikesesüsteem - referaat #5 Päikesesüsteem - referaat #6 Päikesesüsteem - referaat #7 Päikesesüsteem - referaat #8 Päikesesüsteem - referaat #9 Päikesesüsteem - referaat #10 Päikesesüsteem - referaat #11 Päikesesüsteem - referaat #12 Päikesesüsteem - referaat #13 Päikesesüsteem - referaat #14 Päikesesüsteem - referaat #15 Päikesesüsteem - referaat #16 Päikesesüsteem - referaat #17 Päikesesüsteem - referaat #18 Päikesesüsteem - referaat #19 Päikesesüsteem - referaat #20 Päikesesüsteem - referaat #21 Päikesesüsteem - referaat #22 Päikesesüsteem - referaat #23 Päikesesüsteem - referaat #24 Päikesesüsteem - referaat #25 Päikesesüsteem - referaat #26 Päikesesüsteem - referaat #27 Päikesesüsteem - referaat #28 Päikesesüsteem - referaat #29 Päikesesüsteem - referaat #30 Päikesesüsteem - referaat #31 Päikesesüsteem - referaat #32 Päikesesüsteem - referaat #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arlene Õppematerjali autor

Lisainfo

Päikesesüsteemi olemusest ja tekkeloost, sinna kuuluvatest planeetidest, väikekehadest
päikesesüsteem , tekkimine , päike , päikeselaigud , päikesevarjutus , planeedid , asteroidid , kuiperi vöö , metoorid , meteoriidid , komeedid

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

smaili profiilipilt
Kai Mänd: Väga hea ! :) Tänud
12:48 03-05-2011


Sarnased materjalid

34
doc
Päikesesüsteem
24
doc
Päikesesüsteem
27
doc
Päikesesüsteem
13
doc
Päikesesüsteem Referaat
17
doc
Mis on Päikesesüsteem
12
doc
Päikesesüsteem
14
doc
Päikesesüsteem-referaat
18
doc
Päikesesüsteem



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun