Tegemist on ainsate kuu paariga kes vahetavad omavahel orbiite. Elara On Jupiteri kaaslane. See avastati Charles Dillon Perrine poolt 1905 aastal. See on suuruselt 8 Jupiteri kaaslane. Nime sai Zeusi järgi. Elara ei omanud enda praegust nime aastani 1975, sinnani tuni seda kui Jupiter VII. 1955-1975 tunti seda Hera nime all. 2007 aasta veebruaris ja märtsis pildistas Elarat New Horizoni kosmoselaev Pluto. Distants pildistamisel oli 5 000 000 miili. Himalia On suuruselt kuues ning massilt viies. Selle avastas Charles Dillon Perrine 3. detsembril 1904. See on nimetatud Himalia järgi, kes sünnitas Zeusile kolm poega. Algselt ei olnud ka sellel nime, mistõttu seda kutsuti JupiterVI või Jupiter satelliit VI. Massiks arvatakse olevat 6,7'10astmes 18 ning raadiuseks 85 km. Samuti tehti sellest 2007 pilte, kui teda on pildilt suht rasek näha, sest pilt tehti 8 000 000 km kauguselt. Hyperion Samuti teatud kui Saturn VII
07 km/s. Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope . Io Jupiterile lähim Galilei kuu. Teadaolevalt suurima vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Keskmine pinnatemperatuur -50°C Küllaltki tasase reljeefiga. Europa Väikseim Galilei kuu. Avastati 1610. aastal. Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20km. Ganymedes
ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. saturn *üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus, *Titan on Saturni kõige suurem kuu, *Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, * Peale
sõbrapäeva. 15. veebruaril 2010 käivad õhtutaevas peremehest veidi eespool kaks sulast kõrvuti: Veenus ja Jupiter. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope Galilei kuud on planeediväärsed ning näha tavalise prismabinokliga. Ülejäänud kuud on juhuslikult Jupiteri mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veel. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, sundides neid eemalduma Jupiterist.
I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16 VI Himalia C. Perrine, 1904 11480 250,6 186 X Lysitheia S. Nicholson, 1938 11720 260,0 36 VII Elara C. Perrine, 1905 11740 260,1 76 XII Ananke S. Nicholson, 1951 21200 617,0 30 XI Carme S. Nicholson, 1938 22600 692,0 40 VIII Pasiphae P. Melotte, 1908 23500 735,0 50
välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav, et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes - Amaltheia - on samuti väga tume. Ta on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Ka Thebe peaks olema sarnane Amaltheiale. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara - tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp - kuhu kuuluvad Ananke, Carme , Pasiphae ja Sinope - tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiter oma kaaslastega on heaks Päikesesüsteemi pisimudeliks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4
Barnard, 1892 181 0,5 196 XV Thebe S. Synnott, 1979 222 0,7 100 I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16 VI Himalia C. Perrine, 1904 11480 250,6 186 X Lysitheia S. Nicholson, 1938 11720 260,0 36 VII Elara C. Perrine, 1905 11740 260,1 76 XII Ananke S. Nicholson, 1951 21200 617,0 30 XI Carme S. Nicholson, 1938 22600 692,0 40 VIII Pasiphae P. Melotte, 1908 23500 735,0 50 IX Sinope S. Nicholson, 1914 23700 758,0 36
ülejäänu neeldub. Kaaslane on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud ning kujutab endast süsiniku ja väävliühendite segu. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paarkolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib
Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest , oma kohal juba 330 aastat.Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad . (http://miksike.ee/) Jupiteri suured kuud: Jupiteril on 16 kuud: Metis, Adraste, Amalthea, Thebe, Io, Europa, Ganymede, Kallisto, Leda, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope. Nendest suurim on Ganymede (läbimõõt 5262 km) ja kõige väiksem Leda (läbimõõt 15 km). Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ,mida avastas Galileo Galilei 1610 aastal.Neid saab vaadelda tavalise prismabinokliga.Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes
orbiit ei kulge ringikujuliselt, orbiidi keskpunktiks pole planeet ja neil on retrograde orbit ehk nad tiirlevad vastassuunas oma planeedi pöörlemisega. Planeet on püüdnud nad omale kaaslaseks ehk nad on tekkinud kuskil mujal. Alates 1997-ndast aastast on avastatud 93 irregular satellites. Need 93 avastatut tiirlevad ümber Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Enne nende avastamist teati vaid kümmet irregular satellite'i, nende hulgas Phoebe-t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites. Praegu arvatakse, et sellised kuud tiirlesid iseseisvalt ümber Päikese, enne kui nende praegune primary nad püüdis. Teine teooria on, et Päikesesüsteemis on paljud neist püütud Kuiperi vööst.[7] Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.[17] See
harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. · SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest. Tema tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas. Saturni rõngaste süsteem koosneb
moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud ning kujutab endast süsiniku ja väävliühendite segu. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem. 8 Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paar- kolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi
Kui viimane kõndis peremehe (Kuu) ees, olid head ajad- peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad. Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema
Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 24 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16 VI Himalia C. Perrine, 1904 11480 250,6 186 X Lysitheia S. Nicholson, 1938 11720 260,0 36 VII Elara C. Perrine, 1905 11740 260,1 76 XII Ananke S. Nicholson, 1951 21200 617,0 30 XI Carme S. Nicholson, 1938 22600 692,0 40 VIII Pasiphae P. Melotte, 1908 23500 735,0 50 IX Sinope S
nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina erinevaid "jääsid". Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. 3. 6. Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest, kaugus Päikesest on 1427 miljonit kilomeetrit (9, 5 a.ü.), tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam.Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida
annaabi.ee 
